3-1-1-7-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. jaanuaril 2000 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul koh

§ 142

lg 3 p 4 järgi on rõhutatud hoopis seda, et kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid ? vahendeid, mille abil kriminaalmenetluse eset uuritakse. Seega juhtudel, mil apellant vaidlustab esimese astme kohtu otsuse vaid ühe kuriteo osas ja taotleb seejuures näiteks vaid ühe tõendi ümberhindamist, võib apellatsioonikohus oma otsuse tegemisel põhimõtteliselt tugineda kõigile nii esimese astme kohtus kui ka ringkonnakohtus uuritud tõenditele. Seda põhjusel, et tulenevalt AKKS §-st 19 laieneb ka ringkonnakohtu tegevusele KrMK § 50 lg-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt kohtu otsus peab tuginema kõigi tõendite hindamisele nende kogumis. Eelöeldut kokkuvõttes on väär kassaatorite väide, et apellatsioonkaebuses ei oleks saanud taotleda õigeksmõistetut süüdimõistva kohtuotsuse tegemist.

1. Nõustuda tuleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a otsuses märgituga, et kuna apellatsioonkaebuse resolutiivosas taotleti kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks esimese astme kohtule, siis - tulenevalt AKKS § 20 lg-s 1 sätestatust ja kooskõlas selle sätte rakenduspraktikaga - oleks ringkonnakohtu poolne õigeksmõistetu süüdi tunnistamine olnud välistatud. Seega oli ringkonnakohus U. ja J. Sihiveeri poolt esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel pädev otsustama vaid selle üle, kas on aset leidnud kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis tingiks kriminaalasja tagastamise uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
4. U. ja J. S. poolt esitatud apellatsioonkaebuse resolutiivosas ei ole märgitud, millist AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumist silmaspidades taotletakse kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Oletades apellatsioonkaebuse teksti pinnalt, et selliseks rikkumiseks on apellandid pidanud esimese astme kohtu otsuses motiivide puudumist, on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri
6. a otsuses põhjendatud, miks Pärnu Maakohtu
7. augusti
8. a otsust ei saa lugeda motiveerimatuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu seisukoht AKKS § 39 lg 3 p 7 tõlgendamisel on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. jaanuari
10. a otsus S. S. süüdistuses KrK § 1611 järgi ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. septembri
12. a otsus S. B.

§ 142lg 3 p 4 järgi).

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada sedagi, et ringkonnakohtu võimaluse sedastamisel tugineda otsuse tegemisel ka apellandi poolt osundamata tõenditele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1998. a otsuse S. B.

§ 142

lg 3 p 4 järgi) on silmas peetud materiaalõigusliku küsimuse lahendamisega seonduvat. Seega juhul, mil apellatsioonkaebuses ei osundatud konkreetsele kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele, on kassatsioonkaebuses põhjendamatu heita ringkonnakohtule ette seda, miks ringkonnakohus ei asunud ise otsima kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise võimalikku olemasolu.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium jagab nii esimese kui ka teise astme kohtu seisukohta ka selles, et faktilistest asjaoludest nähtuvalt on M. O. ja J. ning U. S. vaheline konflikt oma olemuselt eraõigusliku iseloomuga ja on seetõttu ka lahendatav vastavaid meetmeid kasutades. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMK § 1 p-st 4 ja AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ning § 65 lg- st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
2. Tühistada osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus M. O. süüdistusasjas, jättes kohtuotsuse kolmandalt leheküljelt (kriminaaltoimiku leht 312) välja järgmise lause: ?Seetõttu ei saaks esimese astme kohus ka uuel kriminaalasja arutamisel teha süüdimõistvat kohtuotsust M. O. suhtes samas süüdistuses kui vaidlustatav kohtuotsus tühistataks kriminaalmenetluse normi olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasi saadetaks uueks arutamiseks esimese astme kohtule?.
5. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri
7. a otsus M. O. süüdistusasjas muutmata.
8. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
9. jaanuaril
10. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher