3-1-1-9-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 25. jaanuaril 2000 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Uno Lõhmus vaatas kassatsiooni korras lä

§ 1411lg 3 p 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu I.Ü., tema kaitsja vandeadvokaat Ilmo Maaroos ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Linnakohtu
2. septembri
3. a otsusega mõisteti I.Ü. süüdi KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 3 aastaks tingimisi 3-aastase katseajaga. Veel mõisteti I.Ü. süüdi KrK § 1642 lg 2 järgi ja teda karistati rahatrahviga 300 päevamäära ulatuses, s.o 10 800 krooni, mis määrati täitmisele iseseisvalt. Sama otsusega mõisteti õigeks A.H.

§ 162

järgi ning E.Ü.

§ 1411lg 2 p 1 ja 2 järgi.

I.Ü. mõisteti

§ 1411lg 3 p 1 järgi süüdi selles, et töötades 12.

novembrist

1. a kuni
2. septembrini
3. a Kultuurikeskuse X direktori ametikohal, kellele oli pandud haldamise, järelevalve, juhtimise, operatiivsed, organisatsioonilised ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, sõlmis ta
4. veebruaril
5. a OÜ S juhatuse liikme E.Ü-ga, kes alates
6. veebruarist
7. a töötas kultuurikeskuse konsultandina, tööettevõtu lepingu nr
8. Nimetatud leping sõlmiti kultuurikeskuses X mitmete tööde teostamiseks summas 50 000 krooni. Lisaks eeltoodule sõlmis kohtualune sama firmaga tööettevõtu lepingu nr 2 kultuurikeskuses asuva baari A ümberehitamiseks ja remontimiseks summas 99 000 krooni. Nimetatud lepingutes näidatud tööde teostamise eest tasus kultuurikeskus lepingupartnerile ajavahemikus
9. jaanuarist kuni
10. juunini
11. a kokku 296 819 kr ja 15 s, millest 13 847 krooni projekteerimistööde eest ja 56 864 krooni ehitustööde eest. Nimetatud töid aga tegelikult kultuurikeskuses ei teostatud. Kokku tasus Kultuurikeskus X OÜ-le S ebaseaduslikult 70 711 krooni, millises summas pani kohtualune toime tema korralduses oleva võõra vara raiskamise. Veel mõisteti I.Ü. süüdi selles, et Kultuurikeskus X juhina ei korraldanud ta selle rahaliste vahendite otstarbekat kasutamist ning tema korralduses oleva võõra vara raiskamise tõttu tekkis ettevõtte likvideerimisel omanikule kahju 130 869 kr ja 35 s. I.Ü. oli antud kohtu alla veel

§ 1642lg 4 p 3 järgi. Pärnu Linnakohus kvalifitseeris selle kuriteo ümber ning mõistis kohtualuse süüdi Kr

K § 1642 lg 2 järgi.

1. Pärnu Linnakohtu
2. septembri
3. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja vandeadvokaat Ilmo Maaroos, kes palus linnakohtu otsuse I.Ü. süüdimõistmises KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 1642 lg 2 järgi tühistada ning kohtualune õigeks mõista. Apellandi arvates on välistatud I.Ü. süüdimõistmine talle süüksarvatud tegudes, sest pole tõendatud põhjuslik seos I.Ü. tegevuse ja väidetava kahju tekkimise vahel. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. novembri
5. a otsusega tühistati Pärnu Linnakohtu
6. septembri
7. a otsus osaliselt ning I.Ü. mõisteti

§ 1642lg 2 järgi õigeks.

Muus osas jäi kohtuotsus muutmata ning esitatud apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Kriminaalkolleegium leidis, et I.Ü. süüdimõistmisel KrK § 1642 lg 2 järgi on linnakohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning sellest tulenevalt mõistis kohtualuse selles süüdistuses õigeks. Samas leidis ringkonnakohus, et I.Ü. süüdimõistmine KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi on põhjendatud ja seaduslik ning tuginedes AKKS § 29 lg 5 sätetele ei korranud esimese astme kohtu põhjendusi selles küsimuses. II Kassatsioonkaebuse sisu

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Ilmo Maaroos, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti muutmata Pärnu Linnakohtu
2. septembri
3. a otsus I.Ü. süüdimõistmises KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ja saata kriminaalasi selles osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaatori arvates on vaidlustatud kohtuotsus tendentslik, kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, mistõttu on rikutud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Lisaks eeltoodule leiab kassaator, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. 3.1 Kassatsioonkaebuse kohaselt on kaevatav kohtuotsus motiveerimata ning tehtud Põhiseaduse § 22 sätteid ja süütuse presumptsiooni põhimõtteid eirates. Kassaator juhib tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohus on jätnud oma otsuses tähelepanuta apellatsioonkaebuses sisalduvad väited, mille kohaselt I.Ü. tegutses Pärnu Linnavalitsuse poolt aktsepteeritud finantsplaani järgides. Väidetavalt puudus süüdimõistetu tegevuses kuritegelik eesmärk ning tal polnud tahtlust tema korralduses olevat vara raisata. 3.2 Samuti ei nõustu kaitsja ringkonnakohtu otsusega osas, mis jättis muutmata I.Ü. süüdimõistmise viimase korralduses oleva vara riisumises raiskamise teel, leides, et ka selles osas on kohtuotsus motiveerimata. Väidetavalt pole ringkonnakohus võtnud seisukohta apellatsioonkaebuses viidatud asjaolule, et väidetava raiskamise teel riisumise ainsa tõendina arvestas kohus ehituseksperdi poolt kohtuistungil antud ütlusi, millega ekspert ei välistanud kultuurikeskuses ehitustööde teostamist 56 864 krooni eest. Kaitsja ei nõustu kohtute seisukohaga vastavate kalkulatsioonide puudulikkuse osas, leides, et see asjaolu ei anna alust arvata nende tööde teostamata jätmist. Lisaks leiab kaitsja, et kohtuotsuses puuduvad süüstavad tõendid I.Ü. korralduses oleva vara raiskamises summas 13 847 krooni (projekteerimistööde eest). Veel leitakse kassatsioonkaebuses, et kaevatavas otsuses on ringkonnakohus tulnud põhjendamatule järeldusele, et seoses kultuurikeskuse likvideerimisprotsessi käivitumisega oli igasuguste remonttööde tegemine tollel ajal põhjendamatu ning käsitatav vara raiskamisena. Siinkohal juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et kultuurikeskuse majandustegevust hindav organ, s.o Pärnu Linnavalitsuse Rahandusamet, ei tuvastanud keskuse tegevuses puudusi ega omanikule kahju tekitamist. Riigikohtu istungil esitatud seletustes toetasid süüdimõistetu ja tema kaitsja kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör taotles kaebuse osalist rahuldamist, kuna kohtuotsuses puudub motivatsioon selle kohta, miks kohtud leidsid, et I.Ü. riisus raiskamise teel ettevõtte likvideerimisel omanikule tekitatud kahju 130 869 krooni ja 35 senti. III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht ja põhistused
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et eelnevad kohtulahendid tuleb tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. 4.1 I.Ü. mõisteti muu hulgas süüdi selles, et Kultuurikeskus X direktori ametis ei korraldanud
5. aastal kultuurikeskuse rahaliste vahendite sihtotstarbelist kasutamist, mistõttu keskuse likvideerimisel selgusid maksevõlad kokku 130 869 krooni ja 35 senti. I.Ü. tegu hindas kohus kui tema korralduses oleva võõra vara raiskamist maksevõlgade ulatuses. Pärnu Linnakohus põhjendab süüdimõistmist järgmiselt: "Kui asutuse omanik leiab, et on kahju saanud asutuse direktori tegevuse tõttu seepärast, et on asutuse tegevuseks kulutanud suurel hulgal raha ja pärast selgub, et raha lõpparvete tegemiseks ikkagi ei ole ja ta peab veel juurde maksma, siis on asutuse direktor asutuse vahendite sihtotstarbelist kasutamist korraldades seda raisanud" (III kd, tl 432). Kohtuotsusest ei selgu, kuidas I.Ü. raiskas Kultuurikeskuse X vara, mille tõttu jäid keskusel maksmata riigimaksud. Vara raiskamise all mõeldakse selle ära tarvitamist või võõrandamist. Süüdimõistvas kohtuotsuses peab olema esitatud põhjendused raiskamise viisi ja muude asjaolude kohta, mis võimaldaksid määratleda kuriteokoosseisu ja piiritleda süüksarvatud tegu muudest kuritegudest. Motiive riigivõlgade tekkimise kohta vara raiskamise tõttu ei sisalda ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium märkis oma otsuses vaid, et ei pea vajalikuks AKKS §-s 29 lg 5 antud õigusega kõiki tõendeid korrata ja piirdub apellatsioonkaebuses väidetule hinnangu andmisega. Seetõttu on linnakohtu ja ringkonnakohtu otsused oluliste õiguslike järelduste osas motiveerimata ning Riigikohtul puudub võimalus kontrollida materiaalõiguse kohaldamise õigsust. Kohtuotsuses motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p 7 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. 4.2 Kassaator väidab, et kohtud on I.Ü. süüdi mõistnud raiskamises, sest viimane andis korralduse tasuda ebaseaduslikult 70 711 krooni osaühingule S, rikkunud süütuse presumptsiooni ja pannud kohtualusele kohustuse tõestada oma süütust. Kohtukolleegium ei nõustu kassaatoriga. Enne ehitustööde arvete tasumist pidi kultuurikeskuse direktor veenduma, et arvel märgitud summa kajastab täpselt ja selgelt tehtud tööde maksumust. Juhul, kui I.Ü. andis korralduse arvete, mille juures puudusid tööde ja materjali kirjeldused, maksmiseks, siis läheb maksete ja tehtud tööde vastavuse tõendamiskoormis üle isikule, kes oma ametikohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Seetõttu pidanuks I.Ü. tõendama, milliste tööde ja materjalidega on osaühingule makstud summad kaetud. 4.3 Kohtukolleegium leiab, et kriminaalasi tuleb saata uueks sisuliseks arutamiseks Pärnu Maakohtusse, sest kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine leidis aset esimese astme kohtus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. novembri
8. a ja Pärnu Linnakohtu
9. septembri
10. a otsus I.Ü. süüdistusasjas KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule.
11. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja tagastada I.Ü. kassatsioonkautsjon 625 krooni. Kohtuotsus jõustub
12. jaanuaril
13. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Lea Kalm, Uno Lõhmus