3-2-1-3-00

3-2-1-3-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a Alla Taraskina hagi OÜ Argentera vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest palga saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas kirjalikus menetluses
3. jaanuaril
4. a läbi OÜ Argentera kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. septembri
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-121/
7. I Asjaolud ja varasem menetluse käik A. Taraskina töötas OÜ Argentera kaupluse ?Eha? juhatajana alates
8. jaanuarist
9. a kuni töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel töölepingu lõpetamiseni
10. aprillil
11. a.
12. septembril
13. a esitatud hagis palus A. Taraskina tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle alates
14. septembrist
15. a ning maksta talle töölt sunnitud puudumise aja eest palka 4000 krooni kuus. Hagi põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitanud kirjalikku avaldust omal soovil töölt lahkumiseks. Ta oli 4.-
16. maini puhkusel ja
17. juunist kuni
18. augustini
19. a palgata puhkusel. Tööle pidi ta asuma
20. septembril
21. a. Oma õiguste rikkumisest sai ta teada
22. septembril
23. a, kui kostja esindaja teatas, et ta ei saa enam kaupluse juhatajana tööd. Lääne-Viru Maakohtu
24. veebruari
25. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt soovis hageja töölepingut lõpetada ja esitas selleks kirjaliku avalduse. Hagejaga lõpetati tööleping tema viimasel tööloleku päeval
26. aprillil
27. a. Käskkirja hilisemat tegemist välistab asjaolu, et sama käskkirjaga võeti tööle uus töötaja alates
28. maist
29. a. Hagejaga töölepingu lõpetamine kanti töölepingusse TLS § 73 nõudeid järgides. Hageja ettepanekul võeti tööle uus töötaja ja hageja viimasel tööloleku päeval tähistati tema töölt lahkumist. Hageja ei ilmunud tööle ei
30. mail ega
31. septembril
32. a. Tõendamist ei leidnud hageja puhkuse ja palgata puhkuse avalduse esitamine puhkuseseaduse § 32 järgi ega poolte kokkulepe palgata puhkuse saamiseks. Kohus kohaldas kostja taotlusel hagi aegumist. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja sai töölepingu lõpetamisest teada
33. aprillil
34. a. Hagemisõigus tekkis tal
35. mail
36. a ja hagi tuli esitada kuu aja jooksul. Hagi esitati
37. septembril
38. a ja nõue oli aegunud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohus tühistas
39. septembri
40. a otsusega maakohtu otsuse ja uue otsusega tunnistas TLS § 79 lg 1 alusel töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistas hageja tööle ning mõistis kostjalt välja töölt sunnitud puudumise aja eest 4472 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt saab töötaja algatusel töölepingu lõpetamise soovi tõendada töötaja kirjaliku avaldusega. Kui tööandjal ei ole töötaja kirjalikku avaldust, peab tööandja avalduse olemasolu tõendama teiste kirjalike tõenditega, millest nähtub töötaja tingimusteta soov töölepingu lõpetamiseks. Tunnistajate ütlustega ei saa tõendada töölepingu lõpetamise avalduse esitamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja soovis töölepingut lõpetada ja seetõttu oli hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Ringkonnakohus ei kohaldanud hagi aegumist põhjusel, et tunnistajate ütlused hageja õiguste rikkumisest teadasaamise aja kohta olid vastuolulised. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada
41. septembril
42. a, kui ta tegi töölepingule märkuse lepingu lõpetamisega mittenõustumise kohta. II Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus OÜ Argentera tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et tunnistaja ütlustega ei saa tõendada töölepingu lõpetamise avalduse esitamist. Seda seisukohta ei ole ringkonnakohus otsuses põhjendanud. TsMS § 95 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Ringkonnakohus on teiste tõenditega võrreldes ülimuslikustanud töötaja kirjaliku avalduse. Selline seisukoht on vastuolus tõendi lubatavuse põhimõttega. TsMS § 93 kohaselt peab seaduses olema sätestatud juhud, mil teatud asjaolusid võib tõendada teatud liiki või teatud vormis tõenditega ja sellisel juhul ei või nimetatud asjaolusid tõendada teist liiki või teiste tõenditega. Lisaks kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja I. Suziku ütlustele, et hageja esitas töölepingu lõpetamiseks kirjaliku avalduse, kinnitab töötaja algatusel töölepingu lõpetamist ka kohtuotsusega tuvastatud asjaolu, et hageja ei ilmunud tööle alates
43. maist
44. a. Hageja selline tegevus tõendab, et tema tahe oli suunatud töölepingu lõpetamisele ja tal puudus tahe jätkata töötamist. Hageja ei esitanud tõendeid, et ta oli ajavahemikus
45. maist kuni
46. maini
47. a puhkusel ja
48. juunist kuni
49. septembrini
50. a palgata puhkusel. Vastavalt puhkuseseaduse §-le 32 võib töötajale tema avalduse alusel anda palgata puhkust poolte kokkulepitud ajaks. Hageja ei ilmunud tööle ka
51. septembril
52. a. Ringkonnakohus ei ole neile asjaoludele kohtuotsuses hinnangut andnud. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kohaldamata hagi aegumise. A. Taraskina sai oma väidetavat õiguste rikkumisest teada
53. aprillil
54. a. Kui ta töölepingu lõpetamise avaldust ei esitanud, siis pidi ta ilmuma tööle
55. mail
56. a, mida ta aga ei teinud. Juhul kui A. Taraskina hagi on tõendatud põhjusel, et ta ei ole esitanud kirjalikku avaldust töölepingu lõpetamiseks, siis sai ta igal juhul oma õiguste rikkumisest teada
57. mail
58. a. III Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Töölepingu lõpetamisel TLS § 79 lg 1 alusel peab töötaja töölepingu lõpetamise tahe olema väljendatud kirjalikult. Kostja ei suutnud tõendada, et hageja kirjutas töölepingu lõpetamiseks avalduse. Samuti puuduvad teised dokumendid, mis tõendaksid töölepingu lõpetamist. Ringkonnakohus jättis hagi aegumise põhjendatult kohaldamata. VI Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et tööandja saab üksnes kirjalike tõenditega tõendada, et töötaja esitas töölepingu lõpetamiseks avalduse. Töölepingu lõpetamine on individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 20 lg 1 järgi ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Aluseks, mis muudab ebaseaduslikuks töötaja algatusel töölepingu lõpetamise TLS §79 lg 1 järgi, on asjaolu, kui töötaja ei esitanud kirjalikku tingimusteta sooviavaldust töölepingu lõpetamiseks, nagu seda nõuab TLS §72 lg
59. Seega sai kostja hagejaga töölepingu lõpetada TLS § 79 lg 1 alusel siis, kui hageja teatas kostjale kirjalikult, et ta soovib töösuhet lõpetada. Asjaolu, et töötaja esitas tööandjale töölepingu lõpetamise kirjaliku avalduse, saab tööandja tõendada kõigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus lubatud tõenditega. Seadusest ei tulene, et seda asjaolu tuleb tõendada teatud liiki või teatud vormis tõenditega, mistõttu TsMS § 93 asjas kohaldamisele ei kuulu. Vastavalt TsMS § 95 lg 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda hinnang ka kostja esiletoodud asjaolule, et hageja alates
60. maist
61. a tööle ei ilmunud, samuti ei ilmunud ta tööle
62. septembril
63. a, kui lõppes tema väidetav palgata puhkus. Kohus peab otsuses kõiki esitatud tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Samuti tuleb asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht tuvastatud asjaolude alusel hagi aegumise osas. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
64. septembri
65. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada OÜ-le Argentera
66. oktoobril
67. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. A. Kull, L. Laarmaa, T. Vernik