3-2-3-2-00

3-2-3-2-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a Artur Veisseriku, Toivo Veisseriku, Tiina-Helje Veisseriku ja Sünne-Kristi Kallio-Koski hagis Harri Kaldma vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil
3. jaanuaril
4. a läbi Harri Kaldma kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu
5. novembri
6. a otsuse tsiviilasjas nr 2/4/30-
7. I Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtu
8. novembri
9. a otsusega lõpetati H. Kaldmaga ennetähtaegselt üürileping ES § 54 lg 1 p 1 alusel üürivõlgnevuse tõttu ja ta tõsteti välja korterist Tallinnas Ravi 10-
10. II Kohtuvigade parandamise avaldus ja selle põhjendused Riigikohtule
11. septembril
12. a saabunud kohtuvigade parandamise avalduses palus H. Kaldma TsMS § 372 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistada, kuna teda ei kutsutud seaduse nõuete kohaselt kohtusse. Ta ei saanud teada kohtuistungist ega kohtuotsusest. Kohtuotsuse põhjendustel oli kostja asukoht teadmata ja kostja kutsuti kohtusse ajalehekuulutusega. Tegelikult viibib kostja alates
13. detsembrist
14. a Murru vanglas ja tema asukoht ei võinud olla teadmata ei hagejatele ega kohtule. Kohtusse kutsumine ajalehekuulutusega oli põhjendamatu. Kostja leidis, et ta ei ole üürivõlglane ja tema väljatõstmine korterist ei olnud õige. III Vastus kohtuvigade parandamise avaldusele Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidsid hagejad, et kohtuotsuse tühistamiseks ei ole alust. Aadressbüroo märkis kostja elukohaks Tallinnas Ravi 10-
15. Tallinna Politseiprefektuur andmeid ei väljastanud. Kostja asukoht oli teadmata ja teda võis ajalehekuulutusega kohtusse kutsuda. Ajaleht, milles avaldatakse kohtuteateid, on ilmselt kättesaadav ka vanglas. Kostja üüri ei tasunud, korteri eest ei hoolitsenud ja oma vara üle valvet ei korraldanud. IV Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kohtuotsuse tegemise ajal
16. a kehtinud TsKS § 25 lg 5 kohaselt võis kohus kostja kohtusse kutsuda ajalehekuulutusega, kui kostja elukoht või asukoht oli hagejale teadmata, vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole. Toimikus oleva aadressbüroo teate kohaselt oli kostja registreeritud elukoht Tallinnas Ravi 10-
17. Oli teada, et kostja tegelikult sellel aadressil ei ela. Kostja asukoht oli teadmata ja selle väljaselgitamiseks tuli pöörduda politsei poole.
18. a kehtinud Politseiameti peadirektori
19. septembri
20. a käskkirjaga nr 169/153 kinnitatud kuriteo toimepannud ja kohtu poolt süüdi mõistetud isikute tsentraliseeritud arvestuse ajutise juhendi p 1 kohaselt peeti kuriteo toimepannud isikute arvestust Politseiameti teabebüroos. Sama juhendi p-de 18 ja 22 kohaselt võidi sealt andmeid väljastada kohtu päringu alusel. Seega puudus hagejatel endil võimalus politseist kostja kohta andmeid saada. Kohus saatis kirja Tallinna Politseiprefektuuri Kesklinna jaoskonnale, paludes kontrollida, kas kostja reaalselt elab aadressil Ravi 10-15 ning sai vastuseks, et selles korteris keegi ei ela ja naabri ütluste kohaselt ei ole kostjat seal olnud juba kolm aastat ning tema asukoht on teadmata. Sellisel juhul oleks ennekõike politsei (või ka kohus), pidanud kostja kohta andmeid küsima ka Politseiameti teabebüroost. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja asukoht jäi välja selgitamata. Ekslik oli kostja kohtusse kutsumine ajalehekuulutusega, kui politseil oli teada kostja tegelik asukoht, millest tuli teatada ka kohtule.
21. novembril
22. a hakkas kehtima karistusregistri seadus, mille § 17 lg 1 kohaselt on kohtul õigus saada registrist andmeid menetluses oleva kohtuasja läbivaatamiseks. Karistusregister on Politseiameti infoosakonnas. Kostja kohtusse kutsumisel tuleb järgida tsiviilkohtumenetluse seadustiku
23. peatüki sätteid. Kuna linnakohtu otsus tühistatakse protsessiõigusnormi rikkumise tõttu ning asi saadetakse uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, siis ei käsitle kolleegium otsuse põhjendavat osa. Juhindudes TsMS §-st 362 p 4, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Linnakohtu
24. novembri
25. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada. A. Kull, H. Jõks, T. Vernik