Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu V. H., tema kaitsja vandeadvokaat A. Frosch ja riigiprokurör M. Püss. I. V. H.-le esitati
järgi süüdistus selles, et tema, olles Kalevi Üksik-jalaväepataljoni B-kompanii jaoülem ja seega oma ametialaseid ülesandeid täitev ametiisik, tarvitas välilaagris
D.-l
Süüdi tunnistati kohtualune
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks üks aasta kuus kuud vabadusekaotust, kohaldades tema suhtes
Kohus leidis, et kohtualuse käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Küll aga ei pidanud kohus õigeks V. H.-i käitumise täiendavat kvalifitseerimist
järgi ning leidis, et vägivalla tarvitamine oma alluva suhtes (telgist välja tirimine, pikalitõukamine ja kõrist hoidmine) on hõlmatud ülema poolt oma võimu kuritarvitamisega. Tegemist on kaitseteenistusalase kuriteoga ning kohtualune jaoülemana ja kompanii korrapidajana ei täitnud mingeid muid ametialaseid ülesandeid, mis tingiksid tema käitumise kvalifitseerimise
III. Tallinna Ringkonnakohtu
tähenduses on laiem mõiste kui ülem või ametiisik
Kohtu arvates järeldas maakohus põhjendatult, et V. H. käitus kaitseteenistusalase ülemana ja ametiisikuna, ta kuritarvitas teenistusalast võimu ning astus üle võimupiiridest ning tekitas sellega olulise kahju. Seega pani V. H. toime kuriteo
lg 1 järgi ja kvalifitseerimine
Kannatanu on väitnud, et teda kõrisõlmest kinni hoides lõkkeplatsi ees edasi-tagasi vedades tekitas V. H. talle valu. Kohus pidas sellist käitumist mittetõendatuks ning seega puudub kohtualuse käitumises ka
IV. V. H.-i õigeksmõistmise osas
1611 järgi esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs, milles palutakse tühistada õigeksmõistvad otsused ja saata kriminaalasi selles osas uueks sisuliseks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Protestis püstitatakse küsimus, kas
ühtib oma sisult
§-ga 161 või on sellest laiem, hõlmates ka
§-s 1611 sätestatud tegusid. Rõhutatakse, et nii
kui ka
puhul on nõutav olulise kahju tekitamine,
Kui asuda seisukohale, et
hõlmab
ja
, siis oleks vaja tegevteenistuses oleva ametiisiku poolt vägivalla tarvitamise või relva ebaseadusliku tarvitamise juhtudel koosseisu olemasoluks olulise kahju esinemine, mida aga ei saa pidada põhjendatuks. Oluliseks tuleb pidada ka asjaolu, et
lg 1 sanktsioon on kergem kui
Seetõttu ei nõustuta protestis väitega, et vägivalla tarvitamine on hõlmatud ülema poolt oma võimu kuritarvitamisega. Nõustudes maakohtu järeldustega V. H.-i käitumise osas, on ringkonnakohus samas jätnud motiveerimata, miks pani kohtualune toime kuriteo
lg 1 järgi ja kvalifitseerimine
järgi ei ole põhjendatud, mis on AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi kohtuotsuse tühistamise aluseks. Lisaks sellele leitakse protestis, et kohus on asunud analüüsima tõendeid ja leidnud, et osa kohtualusele inkrimineeritud tegudest pole tõendamist leidnud. Sellega rikkus kohus AKKS § 20 lg 1 nõudeid, kuna ei esinenud sätestatud erandeid apellatsiooni piiridest väljumiseks. V. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära V. H.-i ja A. F.-i, kes taotlesid ringkonnakohtu kohtuotsuse muutmata jätmist ning M. Püssi, kes toetas protestis toodud taotlusi, leidis: I. AKKS § 32 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohus väljuda apellatsiooni piiridest vaid siis, kui on tuvastatud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine, s.t kui on vajalik muuta kohtualuse käitumisele esimese astme kohtu poolt antud kriminaalõiguslikku kvalifikatsiooni või talle mõistetud karistust. Käesoleva kaasuse puhul jättis ringkonnakohus maakohtu kohtuotsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium märgib kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas: "Kohtuotsust pole vaidlustatud kuriteo ja selle tõendatuse osas. Need asjaolud pole seetõttu käesoleva apellatsioonimenetluse objektiks". Kohtuotsuse järgmisel leheküljel aga märgitakse: "R. D. on väitnud, et kahe näpuga tema kõrisõlmest kinni hoides lõkkeplatsi ees teda edasi-tagasi vedades tekitas V. H. talle valu. Kuigi kohtuotsust selles osas pole vaidlustatud, peab kolleegium sellist käitumist tõendamatuks". Edasi järgneb tõendite analüüs, mille alusel kohus sellise järelduse on teinud. Seega on ringkonnakohus väljunud apellatsiooni piiridest ning kohtuotsus sisaldab teineteist välistavaid motiive, mida Riigikohtu kriminaalkolleegium tulenevalt AKKS § 39 lg-st 4 peab käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks. II. Lahendamaks küsimust kas
§-de 259 ja 1611 vahel võib olla konkurents, lähtub Riigikohtu kriminaalkolleegium järgnevatest kaalutlustest. Harju Maakohus on põhjendatult märkinud, et "...kohtualune jaoülemana ja kompanii korrapidajana ei täitnud mingeid muid ametialaseid ülesandeid ...". Samas on jäetud tähelepanuta, et vastavalt
lgle 3 kannavad kaitseväes tegevteenistuses olevad isikud
eriosa teistes peatükkides ettenähtud kuritegude toimepanemise eest vastutust üldistel alustel. Seetõttu tuleb kohtutel
lg-s 1 täheldatud erisubjekti olemasolul tingimata kontrollida mitte ainult
13. peatükis vaid kogu eriosas ettenähtud kuriteokoosseisude esinemist või puudumist.
kehtestab võrreldes
§-ga 161 rangema karistuse ametiisiku poolt toimepandud mõnede
4. peatükis sätestatud tegude eest, nõudmata seejuures olulise kahju tekitamist. Seega on
vaadeldav erinormina
§-i 161 suhtes.
§-l 259 sellesisuline erinorm puudub, mistõttu ka selle paragrahvi järgi rahuajal mõistetav karistus on väiksem kui
§-s
järgi ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonprotest rahuldada. Mõista V. H.-lt välja riigieelarve tuludesse 1486 krooni ja 80 senti kohtukulu kaitsjatasu näol. Kohtuotsus jõustub 8. veebruaril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.