3-3-1-2-00 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. veebruaril 2000 Hoiupanga Liisingu AS kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg. 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Ant

§ 3lg.

3, § 18 lg. 2 p. 2 ja § 31, teedeja sideministri

1. detsembri
2. a. määrusega nr. 46 kinnitatud "Hallatava riigiasutuse Eesti Riiklik Autoregistrikeskus põhimäärus" punkti 2 järgi on Eesti Riiklik Autoregistrikeskus riikliku autoregistri pidaja. Selle registri eesmärgiks on koguda ja säilitada aktuaalses ning arhiiviregistris usaldusväärset teavet Eestis alaliselt või ajutiselt registreeritud sõidukite ja nende tehnoseisundi ning Eestis väljastatud sõiduki juhilubade ning nende kehtivusaja kohta.

§ 7lg.

1 järgi on vastutav töötleja kohustatud tagama andmekogu pidamise ja selles sisalduvate andmete töötlemise täies vastavuses seaduse ja seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega. Tulenevalt Eesti Riikliku Autoregistri põhimääruse punktidest 1, 9, 10 ja 11 peavad registri andmed olema õiged ja vastama tegelikkusele. Kaitsepolitsei

1. mai
2. a. kirjast nr. 1542 selgub, et Rootsi politsei- ja tolliasutustest ning Eesti Piirivalveametist saadud andmete kohaselt ei ole nimetatud sõidukeid Rootsis registreeritud, Eestis piiriületust ei ole fikseeritud. Kuna kaebuses märgitud sõidukid pole Eestisse saabunud, siis järelikult ei ole autoregistrikeskus nimetatud sõidukite osas
3. augustil 1997 muudatuste vormistamisel sõiduki omaniku vahetumise kohta kontrollinud sõiduki tehasetähist ega dokumentide vastavust, samuti sõidukil kehtiva liikluskindlustuse poliisi olemasolu. Sellega rikuti teede- ja sideministri
4. septembri
5. a. määrusega nr. 57 kinnitatud "Mootorsõidukite ja haagiste riikliku registreerimise eeskirja" punkte 18, 22 ja
7. juunil 1999 esitas Eesti Riiklik Autoregistrikeskus apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu
8. juuni
9. a. otsuse ja teha uus otsus ning jätta Hoiupanga Liisingu AS kaebus rahuldamata. Apellant leidis, et halduskohus kohaldas seadust vääralt ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme.
10. juunil 1999 esitas Hoiupanga Liisingu AS apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ja teha uus otsus ning rahuldada kaebus ja tunnistada vaidlustatud toimingud täielikult seadusevastasteks. Apellandi arvates rikuvad mistahes valed andmed autoregistris sõiduki omanikuks märgitud isiku õigusi. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
11. novembri
12. a. otsusega haldusasjas nr. II3/209/99 rahuldati Riikliku Autoregistrikeskuse apellatsioonkaebus ja jäeti rahuldamata Hoiupanga Liisingu AS apellatsioonkaebus. Selle kohtuotsusega tühistati Tallinna Halduskohtu
13. juuni
14. a. otsus osaliselt, s.o. osas, millega rahuldati Hoiupanga Liisingu AS kaebus Riikliku Autoregistrikeskuse toimingute seadusevastaseks tunnistamiseks, ja tehti uus otsus ning jäeti Hoiupanga Liisingu AS kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pole halduskohus kindlaks teinud, millist kaebuse esitaja subjektiivset õigust on vaidlustatud ja seadusevastaseks tunnistatud toimingutega rikutud. Ringkonnakohus märkis, et vaidlustatud "toimingutega kanti kaebuse esitaja sõidukite uue omanikuna registrisse vastavalt tema enda poolt esitatud avaldusele ja selles toodud andmetele. Hoiupanga Liisingu AS ei ole pöördunud ARK-e poole, et väidetavalt ebaõiged andmed tegelikkusega vastavusse viia. Seega andmete õigsuse üle vaidlust pole tekkinud". Ringkonnakohus märkis, et meelevaldne ja õigusliku aluseta on kaebuse esitaja väide, et "autoregister riikliku registrina on loodud tagamaks isikutevahelise tsiviilkäibe kindlus".

§ 31

järgi luuakse riiklik register ministeeriumi seadusekohaste ülesannete täitmiseks. Autoregister on loodud EV Teede- ja Sideministeeriumi poolt Liiklusseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja peab tagama, et liikluses osalevad üksnes tehnilistele nõuetele vastavad sõidukid. Vaidlustatud toimingutega ei ole rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kui vaidlustatud toimingud ei riku kaebuse esitaja õigusi, ei pea kohus kontrollima seda, kas nende toimingute tegemisel järgiti õigusnorme. Seega tuleb jätta Hoiupanga Liisingu AS kaebus rahuldamata.

1. detsembril 1999 esitas Hoiupanga Liisingu AS selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti HKS § 5 lg. 1 ja kitsendas sellega kassaatori kaebeõigust. Autoregister on riiklik register, mille pidamisel ja millesse andmete kogumisel lähtutakse registri usaldusväärsuse printsiibist. Kassaator on seisukohal, et kui autoregistrisse on sõidukite kohta kantud mistahes valeandmeid, siis need valeandmed registris rikuvad sõiduki omanikuna märgitud isiku õigusi. Sõidukite omanikuna autoregistrisse kandmine
2. augustil 1997 ja sellele eelnenud ning sellega kaasnenud toimingud andsid kassaatorile aluse heauskselt eeldada, et ta saab need sõidukid enda omandisse ja kaudsesse valdusse, ning et sõidukite olemasolu ja tehniline vastavus Eestis kehtivatele nõuetele on väljaspool kahtlust. Riikliku Autoregistrikeskuse töötajad lõid vaidlustatud ebaseaduslike toimingutega nende kogumis tahtlikult või ettevaatamatult võimalused ja eeldused kassaatori suhtes kriminaalkuriteo (kelmuse) tunnustega teo toimepanekuks ning aitasid sellega kuriteole kaasa. Vaidlustatud toimingutega põhjustati olukord, kus kassaatori esindaja arvas heauskselt, et tasub ostu-müügi hinna reaalselt eksisteerivate, Eestis asuvate ja autoregistrisse kantud sõidukite eest. Kui Riikliku Autoregistrikeskuse töötajad oleksid registreerimisega kaasnevad kohustuslikud toimingud teostanud kooskõlas õigusaktidega, olnuks kassaatorite kahju tekkimine välistatud. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, et ringkonnakohus kohaldas tol ajal kehtinud HKS § 5 lg. 1 õigesti. HKS § 8 lg. 4 kohaselt pidi kassaator põhjendama, miks ta luges vaidlustatud toiminguid oma õigusi rikkuvaks. Vastustaja leiab, et kassaatori poolt esile toodud väidetav õiguste rikkumine pettuse, kelmuse ja kahju tekkimise motiivil eeldab kehtetute tehingute, kuriteo ja kahju olemasolu. Kuna selliseid asjaolusid ei esine, on kassaatori väited õiguste rikkumisest oletuslikud ja paljasõnalised. Kassaatori käsitlus autoregistri ja selle andmete õiguslikust tähendusest pole kooskõlas seadusega. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1.

§ 31

järgi on riiklik register selle seaduse mõistes Vabariigi Valitsuse poolt seaduse või välislepingu alusel asutatud ühe või mitme ministeeriumi ja Riigikantselei seadusekohaste ülesannete täitmiseks vajalik andmekogu. Sama seaduse § 32 lg. 1 kohaselt asutab riikliku registri Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse

1. mai
2. a. määrusega nr. 150 on kinnitatud "Eesti riikliku autoregistri põhimäärus", mille punkt 2 sätestab: "Autoregistri asutamise ja pidamise eesmärk on koguda ja säilitada aktuaalses ja arhiivregistris usaldusväärset teavet Eestis alaliselt või ajutiselt registreeritud sõidukite ja nende tehnoseisundi ning Eestis väljastatud sõiduki juhilubade ja nende kehtivusaja kohta. Autoregistri andmeid kasutatakse riigivõimu- ja valitsemisorganite tegevuses, majandusprotsesside analüüsimisel, suunamisel ja prognoosimisel ning operatiivtalituste tegevuses". Teede- ja sideministri
3. detsembri
4. a. määrusega nr. 46 moodustati
5. jaanuarist 1998 Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, kinnitati selle põhimäärus ja struktuur. Hallatava riigiasutuse Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse põhimääruse punkti 2 kohaselt on autoregistrikeskuse põhiülesanneteks Eestis kasutatavate autode, busside ja nende haagiste, mootorrataste ja motorollerite ühtse riikliku tehnikapoliitika ja mootorsõidukijuhtide väljaõppe ühtse riikliku poliitika elluviimine ning sõidukite ja mootorsõidukijuhilubade riikliku registri pidamine. Sama põhimääruse punkt 14 sätestab, et autoregistrikeskus peab vastavalt

le ja autoregistri põhimäärusele riiklikku registrit registrikesktalituse kaudu. Registriandmete sisulise tõesuse ja õigeaegse esitamise eest registreerijatelt laekuvate andmete osas vastutab Eesti riikliku autoregistri põhimääruse punkti 14 alapunkti 1 järgi andmete esitaja. Kui on tekkinud kahtlusi andmete õigsuses, on registripidajal õigus sama põhimääruse punkti 16 alapunkti 3 alusel teha järelepärimisi registriandmeid esitanud isikule. Antud asjas on ringkonnakohus tuvastanud, et "vaidlustatud toimingutega kanti kaebuse esitaja sõidukite uue omanikuna registrisse vastavalt tema enda poolt esitatud avaldusele ja selles toodud andmetele". Asja materjalidest ei nähtu, et Riiklik Autoregistrikeskus või selle büroo oleks registreerijatelt laekuvaid registriandmeid muutnud omal algatusel või keeldunud registris muudatuste tegemisest. Hoiupanga Liisingu AS ei ole taotlenud registriandmete muutmist nimetatud veokite ja haagiste osas või nende kustutamist registrist. Seega leidis ringkonnakohus põhjendatult, et kaebuse esitaja enda poolt esitatud andmete kajastumine riiklikus autoregistris ei saa kuidagi rikkuda tema õigusi.

1. Kuni
2. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku (HKS) § 5 lg. 1 kohaselt võis halduskohtu pädevusse kuuluva vaidluse haldusorgani õigusakti või toimingu õiguspärasuse üle tõstatada isik, kes leidis, et õigusakt või toiming rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi. Kui halduskohus leidis, et vaidlustatud õigusakt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, jättis halduskohus kaebuse rahuldamata ega pidanud andma hinnangut õigusakti või toimingu õiguspärasusele. Eeltoodud põhjustel ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 1 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Hoiupanga Liisingu AS esindaja vandeadvokaadi abi Toomas Vaheri kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. novembri
4. a. otsus haldusasjas nr. II-3/209/99 muutmata. Kanda kautsjon riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
5. veebruaril 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann