3-2-1-12-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. veebruaril 2000. a Helmut Allekandi (pankrotis) hagi AS Autoveod-Speditor vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ja 49 741 krooni 70 sendi saamis

§ 68

lg 4 kohaselt ei või võlausaldaja tasaarvestada oma nõuet võlgniku vastu, kui see nõue on saadud nõude loovutamisega sel ajal, kui võlgnik on maksujõuetu ning võlgniku nõue võlausaldaja vastu on tekkinud enne nõude loovutamist. Antud juhul oli hageja nõue kostja vastu tekkinud ajavahemikus

1. mai
2. a kuni
3. juuni
4. a. Kostja omandas nõudeõiguse hageja vastu nõude loovutamise teel
5. juulil
6. a. Nõude loovutamise ajal oli hageja maksejõuetu. Tartu Linnakohtu
7. juuni
8. a otsusega hagi rahuldati. Kohus leidis, et
9. augustil
10. a kostja tehtud tasaarvestus on tühine ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 49 741 krooni 70 senti.

§ 68

lg 4 sätestab, et nõuet võlgniku vastu, mis on saadud nõude loovutamisega, kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse kestel, ei või tasaarvestada nõudega, mis oli võlgnikul võlausaldaja vastu enne nõude loovutamist. Seda sätet kohaldatakse ka siis, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud varem, kuid viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik oli sel ajal maksejõuetu. Kostja omandas nõuded hageja vastu

1. juulil
2. a.
3. augusti
4. a kirjast nähtub, et kostja kasutas 49 741 krooni 70 sendi tasaarvestamiseks nõudeõiguse loovutamisega omandatud nõudeid. Nõuete loovutamise lepingute sõlmimise ajal oli hageja juba maksejõuetu. Hageja nõue kostja vastu tekkis enne, kui kostja omandas hageja vastu nõudeõiguse. Seega on alused

§ 68lg 4 kohaldamiseks ning Ts

ÜS § 66 lg 2 alusel tuleb tunnustada hageja taotletud tasaarvelduse kokkuleppe tühisust ning TsÜS § 66 lg 5 alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma 49 741 krooni 70 senti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et

§ 68

reguleerib nõuete tasaarvestamist üksnes pankrotimenetluses, s.o alates pankrotimenetluse algatamisest. Seda järeldust kinnitab ka see, et

§ 68asub seaduse kaheksandas peatükis, mis reguleerib nõudeid pankrotimenetluses.

Nõude tasaarvestust, mis on tehtud enne pankrotimenetluse algatamist, ei saa tunnistada tühiseks seadusevastasuse põhjusel

§ 68

kohaselt, küll aga saab seda teha tagasivõitmise korras pankrotiseaduse kuuendas peatükis ettenähtud alustel. Hageja pankrotimenetlus algatati

1. oktoobril
2. a ja pankrotiotsus tehti
3. oktoobril
4. a. Nõuete loovutamisega saadud nõude tasaarvestus tehti
5. augustil
6. a. Kuna tasaarvestus tehti enne pankrotimenetluse algatamist, siis on hagi

§ 68lg 4 alusel põhjendamatu.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuse esitas hageja, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta jõusse linnakohtu otsus. Kassatsioonkaebuse põhjendustel on ringkonnakohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et pankrotiseaduse 8. peatükk reguleerib nõudeid pankrotimenetluses. Linnakohus tuvastas, et esinevad kõik

§ 68lg-s 4 sätestatud tingimused, mille esinemisel on nõuete tasaarvestus keelatud.

Seega on kostja tehtud tasaarvestus seadusvastane ning tühine tehing. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud

§ 68

lg 4.

mõtteks on tagada võlausaldajate võimalikult võrdne kohtlemine.

§ 68

lg 4 saab tõlgendada ka nii, et see kehtib nõuete suhtes, millel on seos pankrotimenetlusega. Juhul kui algatatakse võlgniku pankrotimenetlus, saab tasaarvestust tühiseks tunnistada

§ 68lg 4 alusel.

Väär on ringkonnakohtu viide pankrotiseaduse

1. peatükile. Kohus ei ole tuvastanud ühtki asjaolu, mis andnuks hagejale võimaluse esitada nõuet pankrotiseaduse
2. peatükis nimetatud tagasivõitmise alusel. Tagasivõitmise korras saab tühistada võlgniku tehtud tehinguid. Seaduse analoogia põhimõtte järgi tuleks eeldada, et seadusandja soovib samasuguseid tagajärgi nii võlgniku kui võlausaldaja poolt tehtud tasaarvestuse korral. Ringkonnakohtu viitest pankrotiseaduse
3. peatükile järeldub, et kui tasaarvestus oleks tehtud võlgniku osavõtul (võlgnik oleks teinud selleks ettepaneku või andnud sellele aktsepti), oleks see olnud võlgniku tehing ning tasaarvestus oleks tulnud pankrotiseaduse osutatud peatükis ettenähtud alustel tunnistada tühiseks. Ei

§ 45

p 2, mis tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-59-96 annab aluse tühistada võlgniku osavõtul tehtud tasaarvestust, ega § 68 lg 4, mis reguleerib olukorda, kus võlgnik tasaarvestuses ei osale, ei seosta tasaarvestuse keeldu subjektiivsete kriteeriumidega. Seega on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et kostja tehtud tasaarvestus oli õiguspärane. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kostja leiab, et

§ 68

lg 4 ei oma tagasiulatuvat jõudu enne pankrotimenetluse alustamist toimunud tehingute suhtes.

§ 68

sisuks on nõuete loovutamisega seonduv olukorras, kus võlgniku suhtes toimub pankrotimenetlus. Tasaarvestus vastas selle teostamise ajal kõikidele nõuetele, olles täiesti seaduslik tehing. Hageja esindaja tõlgendus viib õiguskindluse printsiibi rikkumisele, sest tehingu tegemise ajal õiguspärane käitumine võib muutuda kolme aasta jooksul pärast tehingu tegemist õigusvastaseks. Ringkonnakohtu otsus on piisavalt motiveeritud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsust tuleb TsMS § 365 p 5 kohaselt muuta põhjenduste osas. Nõude tasaarvestamise üldised eeskirjad on sätestatud TsK §-des 234 - 236. Vastavalt TsK §-le 234 lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata, või on määratud nõude esitamise momendiga. Tasaarvestamiseks on küllaldane ühe poole avaldus. Kuna tasaarvestamine lõpetab kohustise ja tasaarvestamiseks piisab ühe poole avaldusest, siis toimub tasaarvestusavalduse tegemisega selle teinud võlausaldaja nõude rahuldamine, ilma et võlgniku vastu, kes on samaaegselt ka tasaarvestuse tegija võlausaldajaks, nõuet esitatakse. Tasaarvestamine on seega üheks nõude rahuldamise viisiks. Võlausaldaja nõuete rahuldamist võlgniku pankroti korral reguleerib pankrotiseadus. Erieeskirjad nõuete tasaarvestamiseks pankrotimenetluses on sätestatud

§-s 68. Kuna see paragrahv reguleerib võlausaldaja selliste nõuete tasaarvestamist, mida saab võlgniku pankroti korral esitada, siis ei saa selles paragrahvis sätestatut kohaldada väljaspool pankrotimenetlust toimunud tasaarvestamise kohta. Pankrotiseaduses sätestatud korras saab nõudeid võlgniku vastu esitada pärast pankroti väljakuulutamist (

§ 20lg 6).

Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasja nr 3-2-1-4996 läbivaatamisel asunud seisukohale, et nõudeks pankrotimenetluses saab olla kirjalik nõudeavaldus, mis on esitatud pärast pankroti väljakuulutamist. Sellest tulenevalt kuulub

§ 68

kohaldamisele nõuete tasaarvestamisele, mis toimub pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlausaldaja tasaarvestusavalduse tegemisega lõpeb ka võlausaldaja enda nõue võlgniku vastu (tasaarvestamine lõpetab kohustise) ning seega ei saa enne võlgniku pankroti väljakuulutamist võlausaldaja tasaarvestusavalduse alusel rahuldatud nõuet enam pankrotimenetluses esitada. Kolleegium leiab, et enne võlgniku pankroti väljakuulutamist võlausaldaja tehtud tasaarvestamisega mittenõustumisel võib võlgnik nõuda võlausaldajalt seaduses ettenähtud alustel kohustise täitmist, vaidlustades seeläbi tasaarvestamise seaduslikkuse. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 tuleb hagejalt välja mõista kostja vajalikud ja põhjendatud kulud advokaadi abi eest kassatsioonimenetluses. Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. oktoobri 1999. a otsus jõusse otsuse põhjenduste osas tehtud muudatustega. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Välja mõista Helmut Allekandilt (pankrotis) AS Autoveod-Speditor kasuks 1652 (üks tuhat kuussada viiskümmend kaks) krooni advokaadi abi eest. H. Jõks, L. Laarmaa, A. Kull