3-2-1-21-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. märtsil 2000. a Rein Lepiku hagi Tartu Raadi Lennujaam AS vastu nõukogu liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasikutsumisega tekitatud kahju hü

§ 319lg 4 alusel tuleb kostjal hüvitada tekitatud kahju Ts

K § 448 lg 1 järgi täies ulatuses. Tartu Linnakohus rahuldas

1. mai
2. a otsusega hagi ja mõistis Tartu Raadi Lennujaam AS-lt välja 105 000 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tõendanud kostja TsMS § 91 lg 1 ja

§ 319lg 4 kohaselt, et hageja nõukogust tagasikutsumiseks oli mõjuv põhjus.

Aktsionäride

1. veebruari
2. a üldkoosoleku protokolli järgi tehti ettepanek kutsuda hageja tagasi põhjusel, et M. Meose nõukogusse toomisel ei soovitud nõukogu arvulist suurust muuta. Kostja väide, et äriühingu tegevust ja juhtimist sooviti muuta jõulisemaks, ei ole usaldusväärne. Pärast hageja nõukogust tagasikutsumist

§ 319lg-st 4 kolmanda lause väljajätmine ei muuda hageja nõuet alusetuks.

Hagejal oli õiguspärane ootus, et kui ta kutsutakse tagasi mõjuva põhjuseta enne volituste tähtaja lõppu, hüvitatakse talle tagasikutsumisega tekitatud kahju. 25. veebruaril 1998. a kehtinud

§ 319lg 4 ja Ts

K § 448 lg 3 kohaselt oli selleks nõukogu liikme tasu 35 kuu eest, mis tuleb hageja kasuks välja mõista. Asjaolu, et hageja omas või omab otsuse tegemise ajal töökohta ja sissetulekut, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna seadus ei sea kahju hüvitamist sõltuvusse töökoha ja sissetuleku olemasolust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus viitas ebakorrektselt TsK §-le 448, sest tegemist ei ole lepinguväliselt põhjustatud kahjuga. Kahju kuulus hüvitamisele kahju hüvitamise üldise aluse, s.o TsK § 222 järgi. TsK § 222 lg 2 järgi kuulub hüvitamisele ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu. Hageja kaotas kostja tegevuse tõttu igakuise 3 000 krooni suuruse sissetuleku, mida ta eeldatavasti oleks Tartu Raadi Lennujaam AS nõukogu liikmena saanud kuni volituste tähtaja lõpuni. Seega oli põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga hageja tagasikutsumine nõukogust ja tulu saamata jäämine. Kahju hüvitamise kohustus tulenes

§-st 319 lg 4. II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et ringkonnakohus rahuldas nõude, mida hageja ei olnud esitanud. Hageja käsitles oma nõuet lepinguvälise saamatajäänud tuluna, ringkonnakohus rahuldas hagi aga tuginedes kohustise rikkumise sätetele. Kooskõlas TsMS § 330 lg 4 ja § 227 lg 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei tohtinud tunnustada esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ning seejärel rahuldada hagi teisel materiaalõiguslikul alusel, tunnistades, et linnakohtu viited materiaalõiguse normile ei ole õiguslikult korrektsed. Lähtudes TsMS § 229 lg 1 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja käsitles nõuet lepinguvälise saamatajäänud tuluna. Saamatajäänud tasu nõue ei saa olla lepinguväliseks tsiviilõiguslikuks kahjuks, mistõttu tuli hagi jätta rahuldamata.

§ 319

lg 4 alusel esitatud kahju hüvitamise nõue ei saa hõlmata aktsiaseltsi nõukogu liikme õiguspärase tagasikutsumise tagajärjel saamatajäänud tasu. Aktsiaselts maksis hagejale tasu niikaua, kuni ta oli nõukogu liige. Seadusest ei tulene aktsiaseltsi endisele nõukogu liikmele tasu maksmise kohustus. Tõendatud ei ole poolte kokkulepe enne volituste tähtaega tagasikutsutud nõukogu liikmele hüvitise maksmiseks. Asjas ei kuulu kohaldamisele õiguspärase ootuse printsiip. Hageja pidi nõukogu liikme kohustusi täitma asudes olema teadlik

§ 319lg 4 sisust, mis annab üldkoosolekule õiguse nõukogu liige tagasi kutsuda.

Seega pidi hageja arvestama võimalusega, et tema tegevus nõukogu liikmena ei pruugi kesta tähtaja lõpuni. Nõukogu liikmeks olekut ei saa võrdsustada töölepingu alusel töötamisega, mille puhul on töötajale ettenähtud seadusest tulenevad garantiid. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on õige. Ringkonnakohus on viiteid seadusele piisavalt põhjendanud ja seega järginud TsMS § 330 lg 4 sätestatut. Asjaolu, et aktsiaseltsi üldkoosolek võib nõukogu liikme igal ajal tagasi kutsuda, ei saa vaidlustada. Hageja tagasikutsumise ajal kehtis

§ 319

lg 4 sõnastuses, mis nägi ette erinevad õiguslikud tagajärjed sõltuvalt sellest, kas tagasikutsumine toimus mõjuval põhjusel või ilma selleta. Mõjuva põhjuseta nõukogu liikme tagasikutsumist saab käsitleda nõukogu liikme suhtes õigusrikkumisena, mis loob eelduse kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kohtud tuvastasid, et hageja kutsuti tagasi mõjuva põhjuseta. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja kassatsioonkaebuses väidetu juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid ringkonnakohtu otsust tuleb muuta põhjenduste osas. Kohus on hageja nõudele õigusliku kvalifikatsiooni andmisel TsMS § 229 lg 2 kohaselt seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, mida ta on esitanud asja läbivaatamisel. Olles tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud, kohaldab kohus TsMS § 231 lg 4 kohaselt seadust ise. Seega ei ole kohus seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Hageja esitas hagi alusena asjaolu, et kostja aktsionäride üldkoosolek kutsus ta nõukogust tagasi enne volituste tähtaja lõppu ilma mõjuva põhjuseta ja seetõttu jäi hageja ilma nõukogu liikme 35 kuu tasust, mis ongi temale tekitatud kahju. Esitatud asjaoludele pidi kohus andma õigusliku hinnangu. Seega ei ole ringkonnakohus rikkunud TsMS §-s 229 lg 1 sätestatut.

§ 319lg 4 kuni 10.

juulini

1. a kehtinud redaktsiooni kohaselt võis üldkoosoleku otsusel üldkoosoleku valitud nõukogu liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Kuna nõukogu liikme mõjuva põhjuseta nõukogust tagasikutsumise õigus oli antud üldkoosolekule seadusega, siis sellist tagasikutsumist ei saa käsitleda kohustise rikkumisena ja sellest tuleneva kahjutasu nõudena TsK § 222 lg 1 järgi. Kui nõukogu liige kutsuti enne volituste tähtaja lõppu tagasi ilma mõjuva põhjuseta, võis nõukogu liige nõuda talle tagasikutsumisega tekitatud kahju hüvitamist. Õiguspäraste tegudega tekitatud kahju hüvitamise näeb ette ka TsK § 448 lg
2. Kohtud tuvastasid hageja tagasikutsumise ilma mõjuva põhjuseta. Seetõttu võis hageja nõuda kahju hüvitamist. Kahju all mõistetakse TsK § 222 lg 2 tulenevalt ka saamata jäänud tulu. Selleks on ka tasu, mida nõukogu liige oleks saanud, kui teda ei oleks enne volituste tähtaja lõppu mõjuva põhjuseta tagasi kutsutud.

§ 319lg 4 10.

juulil 1998. a jõustunud redaktsioonis, millest jäi välja nõukogu liikme õigus nõuda ilma mõjuva põhjuseta tagasikutsumise korral kahju hüvitamist, ei oma tagasiulatavat jõudu. Kuna

§ 319

lg 4 varasem redaktsioon nägi ette ilma mõjuva põhjuseta nõukogust tagasikutsumise korral tagasikutsutud liikme õiguse nõuda kahju hüvitamist, puudus pooltel vajadus reguleerida nõukogust tagasikutsumisel kahju hüvitamist lepinguga. Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus muuta põhjenduste osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Advokaadibüroole Rutt Teeveer
3. novembril
4. a makstud kautsjon 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni. H. Jõks, L. Laarmaa, T. Vernik