3-1-1-4-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril 2000 3-1-1-4-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium kogu koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. E. õigeksmõistmises KrK § 203 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa K. E. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
2. K. E. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 203 lg 1 järgi selles, et ta alaealisena (sünd:
3. märtsil
4. a)
5. oktoobril
6. a omandas teadvalt oma elukohas Rakveres X lapseealise S. O. käest viimase poolt samal päeval Rakvere vallas L. E. pst x hoovist varastatud A. M.-le kuuluva jalgratta GT Palomar väärtusega 4436 krooni.
7. Lääne-Viru Maakohtu
8. augusti
9. a otsusega mõisteti K. E. KrK § 203 lg 1 järgi õigeks KrMK § 5 lg 1 p 2 alusel kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohtu otsuses märgiti, et kuritegelikul teel saadud vara all tuleb mõista kuriteo toimepanemisega saadud vara. Maakohus tuli järeldusele, et lapseealine S. O. ei olnud kuriteo subjekt ning tema poolt toime pandud jalgrattavargust ei saa käsitada kuriteona kriminaalõiguslikus mõttes. Maakohtu arvates puudub seega alus K. E. süüdimõistmiseks teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise, edasitoimetamise, hoidmise või turustamise eest. Kohtualuse õigeksmõistmisel tugines maakohus Riigikohtu
10. jaanuari
11. a lahendile nr 3-1-1-9-98, mille kohaselt tuleb kuritegelikul teel saadud vara all mõista vara, mis on saadud Kriminaalkoodeksi eriosas sätestatud kuriteoga. Lääne-Viru Maakohtu
12. augusti
13. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru Prokuratuuri prokurör Aita Ploom. Apellatsioonprotestis paluti eeltoodud kohtuotsus tühistada, K. E. süüdistuses KrK § 203 lg 1 järgi süüdi mõista ning teda sanktsiooni piires karistada.
14. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. oktoobri
16. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonprotest rahuldamata. Kriminaalkolleegium nõustus maakohtu otsuses toodud seisukohtadega "kuritegelikul teel saadud vara" mõiste sisustamisel ning leidis, et otsus on seaduslik ja põhjendatud. Menetlus Riigikohtus
17. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. oktoobri
19. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Elo Kungla. Kassaator palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Protestis leitakse, et K. E.e käitumises on KrK § 203 lg 1 ettenähtud kuriteo koosseis ning ta tuleb süüdi mõista. Prokurör leiab, et KrK § 203 redaktsioonis sisalduvat mõistet "kuritegelikul teel saadud vara" tuleb tõlgendada laiemalt kui "kuriteoga" või "kuriteo toimepanemise teel saadud vara". Kassaatori arvates pole maakohtu viide Riigikohtu
20. jaanuari
21. a lahendile nr 3-1-1-9-98 asjakohane. Käesolevas kriminaalasjas on S. O. tegevuses kuriteo tunnused, v.a see asjaolu, et ta ei olnud jõudnud kriminaalvastutuse ikka. 4.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära kaitsja, kes taotles kassatsioonprotesti rahuldamata jätmist ja prokuröri, kes toetas kassatsioonprotesti, leidis, et Viru Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. 4.2 Kriminaalkoodeksi § 203 sätestab kriminaalvastutuse teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise, edasitoimetamise, hoidmise või turustamise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub protestis väidetuga, et KrK §-s 203 sisalduvat mõistet "kuritegelikul teel saadud vara" tuleb tõlgendada teisiti kui "kuriteoga" või "kuriteo toimepanemise teel saadud vara". Kuritegelikul teel saadud vara all tuleb mõista vara, mis on saadud selliste tegude toimepanemise teel, millised on ette nähtud kriminaalkoodeksi eriosas sätestatud kuriteokoosseisude objektiivses küljes. Sinna hulka kuuluvad ka nende isikute teod, keda ei saa võtta kriminaalvastutusele süüdimatuse või kriminaalvastutuse ikka mittejõudmise tõttu. Siinjuures peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et Lääne-Viru Maakohtu otsuses toodud viide Riigikohtu
22. jaanuari
23. a lahendile 3-1-1-998 ei ole asjakohane, sest nimetatud kriminaalasjas oli tegu haldusõigusrikkumise teel saadud varaga ja seda ei saa kuidagi lugeda kuritegelikul teel saadud varaks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
24. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. oktoobri
26. a kohtuotsus ja Lääne-Viru Maakohtu
27. augusti
28. a kohtuotsus K. E. süüdistusasjas KrK § 203 lg 1 järgi ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Lääne-Viru Maakohtule.
29. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
30. Välja mõista K. E.-lt 371.70 krooni kohtukulu kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
31. veebruaril
32. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep, Peeter Vaher