Obsah (5)

§ 139§ 41§ 47§ 23§ 45

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. märtsil 2000 3-1-1-34-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ning Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuist

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa I. V. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Narva Linnakohtu 5. oktoobri 1999. a otsusega tunnistati I. V. süüdi

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks vabadusekaotus kuueks kuuks.

§ 41

alusel liideti mõistetud karistus eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistusele ja lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat vabadusekaotust.

§ 47alusel vabastati I.

V. karistuse kandmisest tingimisi kaheaastase katseajaga. Sama otsusega mõisteti süüdi R. L., kelle osas kohtuotsust vaidlustatud ei ole.

1. Narva Linnakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Narva prokuratuuri abiprokurör Silvi Erro, kes taotles linnakohtu otsuse tühistamist I. V.-le ebaõige karistuse mõistmise motiivil ja palus karistada teda vabadusekaotusega kaheks aastaks poolkinnises vanglas.
4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
7. oktoobri
8. a otsus osaliselt, s.o I. V. vabastamise osas karistuse kandmisest tingimisi katseajaga

§-de 47 ja 471 alusel ja vabadusekaotuse kandmise koha määramise osas. Linnakohtu poolt mõistetud kuuekuulisele vabadusekaotusele liideti

§ 41alusel Narva Linnakohtu 26.

juuni

1. a otsusega mõistetud karistus täielikult ning lõplikuks karistuseks mõisteti I. V.-le kaks aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. I. V. karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg
2. detsembrist kuni
3. detsembrini
4. a, s.o 25 päeva. Karistuse kandmise alguseks määrati
5. detsember
6. a. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata, apellatsioonprotest rahuldati osaliselt. Kriminaalkolleegium märkis muuhulgas, et prokuröri taotlus, määrata I. V. karistuse kandmise kohaks poolkinnise vangla, on põhjendamatu. Ringkonnakohus asus seisukohale, et I. V. on

§ 23

lg 7 mõttes isik, kes on varem vabadusekaotuslikku karistust kandnud, kuna teda on Narva Linnakohtu

1. detsembri
2. a otsusega karistatud vabadusekaotusega kaheksaks kuuks ja seitsmeks päevaks, kuigi

§ 45alusel arvestas linnakohus karistuse tähtaja hulka tema eelvangistuse aja 11.

veebruarist

1. a kuni
2. oktoobrini
3. a ning luges sellega mõistetud karistuse kantuks. Ringkonnakohtu otsuses märgiti: "? , et kuna linnakohus luges eelvangistuse aja karistuse hulka ja luges karistuse kantuks, siis võib teha järelduse, kohtualune I. V. kandis vabadusekaotuslikku karistust". Tulenevalt eeltoodust määras ringkonnakohus süüdimõistetu karistuse kandmise kohaks kinnise vangla. Menetlus Riigikohtus
4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Rita Hlebnikova, kes taotleb kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu kohtuotsuse osalist tühistamist I. V. karistuse kandmise koha osas ja

§ 23lg 6 alusel I.

V. karistuse kandmise kohaks poolkinnise vangla määramist. Protestis märgitakse, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt loetakse isik varem vabadusekaotust kandnuks juhul, kui tema kinnipidamiskohas viibimise aluseks oli süüdimõistev kohtuotsus. Prokurör leiab, et I. V. on küll Narva Linnakohtu

1. detsembri
2. a otsusega karistatud vabadusekaotusliku karistusega, kuid kohus luges karistuse kantuks tõkendina vahi all oldud ajaga, seega ei ole I. V. varem vabadusekaotust kandnud.
3. Riigikohtu istungil jäi prokurör kassatsioonprotesti juurde ja taotles selle rahuldamist. Kaitsja toetas kassatsioonprotesti ja taotles samuti selle rahuldamist.
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a otsus I. V. süüdistusasjas kuulub kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistamisele. Asjas on võimalik teha uus otsus, raskendamata süüdismõistetu olukorda, kuna ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda ega muuta olemaolevatele tõenditele antud hinnangut. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine seisneb

§ 23

lg 7 ebaõiges tõlgendamises ja selle kui kohaldamisele mittekuulunud seaduse kohaldamises ning kohaldamisele kuulunud

§ 23lg 6 mittekohaldamises.

7.

§ 23

lg 7 kohaselt kannavad kinnises vanglas karistust varem vabadusekaotust kandnud või esimese astme kuriteo toimepannud isikud. I. V.-le määras ringkonnakohtu kriminaalkolleegium karistuse kandmise kohaks kinnise vangla, kuna luges ta isikuks, kes on varem vabadusekaotust kandnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks selgitada, et seaduse mõtte kohaselt tuleb ?varem vabadusekaotust kandnud? isiku all mõista isikut, kes varem toimepandud kuriteo eest oli süüdi mõistetud ja karistatud vabadusekaotusega ning kandis selle karistuse ära vabadusekaotuse kandmise kohas, millisteks

§ 23lg 3 kohaselt on kinnine, poolkinnine või avavangla.

Täitemenetluse seadustiku § 169 lg 1 ja lg 3 kohaselt paigutatakse isikud, kelle suhtes on kohtueelse menetluse ajaks või kohtumenetluse ajal tõkendina kohaldatud vahistamist (eelvangistuses peetav) juurdlusorgani või uurija vahistusmääruse alusel ja kohtu loal või kohtumääruse alusel eelvangistusmajja või vangla eelvangistusosakonda või politsei arestimajja või arestikambrisse. Seega ei saa eelvangistuses pidamise kohta võrdsustada vabadusekaotuse kandmise kohaga

§ 23lg 3 mõttes.

Narva Linnakohtu

1. detsembri
2. a otsusega mõisteti I. V. karistuseks vabadusekaotus kaheksaks kuuks ja seitsmeks päevaks.

§ 45alusel arvestas linnakohus karistuse tähtaja hulka eelvangistuse aja 11.

veebruarist

1. a kuni
2. oktoobrini
3. a ning luges sellega I. V.-le mõistetud karistuse kohtuotsuse kuulutamise ajaks kantuks. Seega on I. V. varem viibinud vaid eelvangistuses ja ta ei ole kandnud vabadusekaotust

§ 23lg-s 3 loetletud asutustes.

Eeltoodu alusel on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ekslikult lugenud I. V. isikuks kes on varem vabadusekaotust kandnud.

§ 23lg 6 kohaselt peab I.

V. temale mõistetud vabadusekaotust kandma poolkinnises vanglas.

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsuse resolutiivosa p-s 1 on ebatäpsus, mis seisneb selles, et Narva Linnakohtu
4. oktoobri
5. a otsus on tühistatud muuhulgas ka I. V.-le mõistetud vabadusekaotuse kandmise koha määramise osas. Narva Linnakohtu otsuse resolutiivosast nähtub, et linnakohus ei ole I. V.-le mõistetud karistuse kandmise kohta määranud (vt tl 405). Nimetatud ebatäpsus on võimalik samuti kõrvaldada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt uue otsuse tegemisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
6. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a kohtuotsus I. V. süüdistusasjas osas, millega tühistati Narva Linnakohtu
9. oktoobri
10. a kohtuotsus vabadusekaotuse kandmise koha määramise osas ning määrati karistuse kandmise kohaks kinnine vangla.
11. I. V. karistuse kandmise kohaks lugeda poolkinnine vangla.
12. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
13. Kassatsioonprotest rahuldada.
14. Välja mõista I. V.-lt riigi eelarve tuludesse kohtukulu 867 krooni 30 senti kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
15. märtsil
16. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep