KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. veebruaril 2000 3-1-1-24-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kivi ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistun

§ 166lg 1 järgi kohtu alla selles, et nad olles teadlikud, et K.

O. pole tegelikkuses AS D. aktsiate ostmiseks ja X Pangaga käenduslepingu sõlmimiseks oma tahet avaldanud, võltsisid, T. N. AS. D. juhatuse liikmena, s.o ametiisikuna, kasutamise eesmärgil AS. D. üldkoosoleku protokolli 90% aktsiate müügi kohta, Indre Suure kaasaabil AS. D. 90% aktsiate ostu-müügilepingu AS. D. esindaja I. P. ja fiktiivse isiku K. O. vahel ning käenduslepingu X Panga ja fiktiivse isiku K. O. vahel, milles oli väljendatud K. O. tahe võtta enese käendada 90% ulatuses AS. D. poolt X Pangast võetud laenu ning mille läbi oleksid X Panga poolt käenduslepingu allkirjastamisel I. P. ja T. N. vabanenud isiklikust materiaalsest vastutusest pangalaenu eest. T. N. oleks seejuures vabanenud 45 000 kroonisest varalisest kohustusest, mille läbi oleks X Pangale tekitatud kahju 90% ulatuses AS. D.-le antud laenu osas, s.o 135 000 krooni ulatuses.

1. oktoobril
2. a Tallinnas X väljak X asuvas hotellis P., pärast AS. D. üldkoosolekut, koostasid T. N. ja I. P. AS. D. üldkoosoleku protokolli, milles märkisid üldkoosolekul kohalviibijaks V. K., kes tegelikult sellest koosolekust ei ise ega oma esindaja kaudu osa ei võtnud ja milles oli väljendatud ka tema osalus aktsiate müügi otsustamisel, kui reaalselt kohalviibiva aktsionäri puhul. Samuti koostasid nad ostu-müügilepingu ja käenduslepingu, märkides nendele eelnevalt I. S.-i poolt muretsetud K. O. passi koopia alusel viimase passiandmed. Võttes aluseks passi koopial oleva K. O. allkirja, allkirjastas I. S. hiljem need andmed K. O. eest. Saades AS. D. üldkoosolekul volitused, esitas I. P.
3. oktoobril
4. a Haapsalus AS. D. tegevdirektorile ja kassapidajale üldkoosoleku protokolli ja ostumüügilepingu, eesmärgiga sooritada fiktiivset aktsiate müüki läbi AS. D. kassa ning tõendada AS. D. omandiõiguse üleminekut fiktiivsele isikule K. O.-le. See toiming jäi sooritamata, sest tegevdirektor ja kassapidaja soovisid eelnevalt K. O. nimelise isikuga kohtuda. Samuti esitas I. P. üldkoosoleku protokolli, ostumüügilepingu ja käenduslepingu X Panga H. filiaali esindajale, et veenda neid uue ostja olemasolus ja sõlmida uus käendusleping panga ja fiktiivse isiku K. O. vahel. Käendusleping jäi sõlmimata, sest panga poolt nõuti uue käendaja kohalolekut. Eelkirjeldatud T. N. tegevus, s.o dokumentide ametialane võltsimine kokkuleppel I. P.e ja I. S.-ga ja eesmärgiga vabaneda oma isiklikust varalisest kohustusest, millega ta põhjustas olulise kahju isikute ja X Panga seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, kvalifitseeriti kohtueelsel uurimisel KrK § 166 järgi I. P. aitas koos I. S.-ga kaasa ametiisiku, AS. D. juhatuse liikme T. N. poolt toime pandud dokumentide ametialasele võltsimisele, eesmärgiga vabaneda oma isiklikust varalisest kohustusest, millega põhjustas olulise kahju isikute ja X Panga seadusega kaitstud huvidele Tema tegevus kvalifitseeriti kohtueelsel uurimisel KrK §

§ 166lg 1 järgi. Lisaks eeltoodule, anti T. N. kohtu alla süüdistuses Kr

K § 161 järgi ja I. P. süüdistuses KrK §

§ 161järgi, kuid selles osas ei ole kohtuotsust ei apelleeritud ega kasseeritud.

Tallinna Linnakohtu

1. septembri
2. a otsusega mõisteti T. N. süüdistuses KrK § 161 ja § 166 lg 1 järgi õigeks. Sama otsusega mõisteti I. P. õigeks süüdistuses KrK §

§ 161

ning §

§ 166lg 1 järgi.

Kohtualuste õigeksmõistmist põhistas linnakohus asjaoluga, et olemasolevate tõenditega pole usaldusväärselt tõendatud T. N. ja I. P. süü neile inkrimineeritud kuritegudes. Kohus tuli järeldusele, et kohtualustele esitatud süüdistusest ei nähtu, milline oluline kahju tekitati isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.

1. Tallinna Linnakohtu
2. septembri
3. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör Hinge Brand, kes palus linnakohtu otsuse tühistada põhjendusel, et kohtu järeldused kohtualuste süüküsimuses ja tõendite hindamisel ei vasta faktilistele asjaoludele ning see on aluseks kohtuotsuse tühistamisele. Prokurör leidis, et on tõendatud T. N. kui ametiisiku poolt toime pandud dokumentide ametialane võltsimine ning I. P. kaasaaitamine sellele. Mõlema kohtualuse eesmärgiks oli vabaneda oma isiklikust varalisest kohustusest X Panga ees. Protestis leiti, et kuna kuritegu jäi süüdlaste tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata ja X Panga seadustega kaitstud õigustele jäi oluline kahju tekitamata, tuleb T. N. KrK § 15 lg 2 ja § 166 lg 1 järgi, I. P. KrK §

§ 15lg 2 ning § 166 lg 1 järgi süüdi mõista ning mõlemat kohtualust karistada.

Prokuröri arvates oleks kohtualuste poolt kavandatu õnnestumisel tekitatud pangale oluline kahju, s.o 135 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsusega Tallinna Linnakohtu
3. septembri
4. a otsus tühistati osaliselt. T. N. mõisteti KrK § 15 lg 2 ja § 166 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati rahatrahviga 300 päevamäära ulatuses, s.o 4500 krooni ühes materiaalsete väärtuste liikumist korraldaval ametikohal töötamise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks. Sama otsusega mõisteti I. P. süüdi KrK §

§ 15

lg 2 ning § 166 lg 1 järgi ja teda karistati samuti rahatrahviga 300 päevamäära ulatuses, s.o 4500 krooni ühes materiaalsete väärtuste liikumist korraldaval ametikohal töötamise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata, prokuröri apellatsioonprotest rahuldati. Kriminaalkolleegium ei nõustunud linnakohtu järeldustega, et kohtualustel puudus tahe oma tegevusega kellelegi kahju tekitada. Ringkonnakohus märgib, et kohtualuste tegevuse eesmärgiks oli vabaneda X Panga ees käenduslepingu alusel võetud isiklikust kohustusest tagastada pangale laen vastavalt lepingus ettenähtud protsentidele. Ringkonnakohtu arvates näitas kohtualuste käitumine tervikuna nende subjektiivset tahet sellest kohustusest vabaneda, s.t nad tegutsesid otsese tahtlusega. Samas jättis ringkonnakohus süüdistusest välja kohtualuste poolt isikutele olulise kahju tekitamise põhjendusel, et selles osas on süüdistus konkretiseerimata. Küll aga leiti, et X Pangale olulise kahju tekitamises on kohtualustele esitatud süüdistus piisavalt konkreetne. T. N. ja I. P. kuriteod kvalifitseeris ringkonnakohus kuriteokatsena. Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et kohtualuste poolt kavandatud tegevus, mille eesmärgiks oli vabaneda isiklikust varalisest vastutusest X Panga ees, jäi lõpule viimata ja pangale kahju tekitamata nende tahtest sõltumata, sest X Panga töötajad ei sõlminud ega allkirjastanud uut käenduslepingut K. O. nimelise isiku kohalolekuta. Kassatsioonkaebuste sisu

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsuse peale esitasid piiramatu kassatsiooni õigust kasutades kassatsioonkaebused T. N. kaitsja vandeadvokaat Viktor Kaasik ning I. P. kaitsja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja. Kassatsioonkaebustes paluvad kaitsjad ringkonnakohtu otsuse tühistada ning T. N. ja I. P. neile süüksarvatud kuritegudes õigeks mõista. 3.1 V. Kaasik leiab oma kassatsioonkaebuses, et T. N. tegevuses puuduvad KrK § 166 ettenähtud kuriteokoosseisu tunnused, sest subjektiivsest küljest polnud süüdimõistetul otsest tahtlust teo ega tagajärje suhtes. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli T. N. eesmärgiks käenduslepingu alusel vabaneda isiklikust varalisest vastutusest X Panga ees, kuid väidetavalt pole see automaatselt seostatav tema tahtlusega kahjustada panga huve 135 000 krooni ulatuses. 3.2 Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et T. N. pani toime AS. D. aktsionäride üldkoosoleku protokolli ja
4. oktoobril
5. a sõlmitud AS. D. aktsiate ostu-müügilepingu intellektuaalse võltsimise. 3.3 Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu otsuse motiividega T. N. suhtes KrK § 15 lg 2 rakendamise kohta ning leiab, et see pole asjakohane. Kaitsja rõhutab, et T. N.-l ei ole puutumust I. P. poolt X Pangas aset leidnud käenduslepingu sõlmimise katsega. 3.4 Kokkuvõtvalt tuleb V. Kaasik järeldusele, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud KrK § 15 lg 2 ja § 166 sätteid ning on õigeksmõistva otsuse tühistamisel rajanud süüdimõistva otsuse oletusele nagu oleks T. N. tegevuse tulemina tekkinud X Pangale 135 000 krooni suurune kahju. Kaitsja arvates ei vasta ringkonnakohtu taoline järeldus faktilistele asjaoludele. 3.5 I. P. kaitsja J. Benevolenskaja põhistab oma kassatsioonkaebust väitega, et I. P. süü ametialasele võltsimise katsele kaasaaitamises ei ole tõendatud ning süüdimõistetul puudus tahtlus talle süüksarvatud kuriteokatset toime panna. Kaitsja leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ning palub jõusse jätta Tallinna Linnakohtu õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu istungil toetasid T. N., tema kaitsja vandeadvokaat Viktor Kaasik ja I. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa kassatsioonkaebustes esitatud seisukohti, prokuröri arvates ei kuulu kassatsioonkaebused rahuldamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht ja põhistused
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste arvamused leiab, et kassatsioonkaebustes toodud väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. 4.1 Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on rõhutatud põhjalikkusega analüüsitud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kohus on neid KrMK § 50 lg-s 1 sätestatud nõuete kohaselt hinnanud kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtualuste süü olemus on tõenditele tuginedes avatud ja piiritletud, süüdlaste käitumisele antud õiguslik hinnang vastab tõendite analüüsist tulenevale. 4.2 Apellatsioonikohus on kriminaalasja materjalidele tuginedes järeldanud, et mõlemad kohtualused on andnud menetluse käigus kuriteo tehiolude kohta isiklike huvidega kohandatud ütlusi. Valitud kaitsetaktika on mõistetavatel kaalutlustel olnud suunatud süü eitamisele, kuid on süvendanud ütluste vastuolu muudest tõenditest ja sündmuste loogikast tulenevate tuvastatud faktiliste asjaoludega. Põhjendatult rõhutab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, et kohtualuste kahtlustatavana ja süüdistatavana ülekuulamisel antud ütlustel on võrdne tõendusjõud kohtus antud ütlustega ja neid kõiki tuleb hinnata tõendite kogumist lähtudes. 4.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt orienteerinud apellatsioonikohut samade tõendite alusel esimese astme kohtu järeldustest vastandlikule lõppjäreldusele jõudes täitma kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõuet. Apellatsioonikohus on ammendava põhjalikkusega kummutanud nii kohtualuste kohtus antud hinnangutele rajanenud esimese astme kohtu järeldused kui ka need väited, mida kassaatorid on esitanud kassatsioonikohtule järjekordseks ümberhindamiseks. 4.4 T. N. ja I. P. kaitsjad on kassatsioonkaebuste esitamisel piiramatu kassatsiooni korras AKKS § 40 sätestatud alusel kumbki tasunud kassatsioonkautsjoni 700 krooni ekslikult. Seetõttu kuuluvad kautsjonid tagastamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
9. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. detsembri
11. a kohtuotsus T. N. ja I. P. suhtes muutmata, kassatsioonkaebused rahuldamata.
12. Mõista I. P.-lt välja kohtukulu 1115.10 krooni riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks.
13. Kassatsioonkautsjonid tagastada. Kohtuotsus jõustub
14. veebruaril
15. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Lea Kivi, Jüri Rätsep