3-2-1-44-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. märtsil 2000. a Asta Hanschmidti hagis Maire-Barbara Risti ja Tallinna linna vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiu

§-de 72 lg 1 p 6; § 51 lg 1 ja 62 lg 1 alusel kehtetuks

1. märtsil
2. a Tallinna linna ja Juline Brachmanni vahel sõlmitud Põllu 9/Silla 10 majavalduse ostu-müügileping. Lepingu sõlmimisel esindas ostjat J. Brachmanni volitatud isik Hasso Lepik. Enne lepingu sõlmimist
3. märtsil
4. a surnud J. Brachmanni õigusjärglaseks on Maire-Barbara Rist. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestas

§ 73

lg 2, et õigused ja kohustused, mis tekkisid volikirja saanud isiku tegude tagajärjel enne seda, kui see isik sai teada või pidi teada saama volikirja kehtivuse lõppemisest, säilitavad jõu volikirja väljaandjale ja tema õigusjärglastele kolmandate isikute suhtes. Nimetatut ei kohaldata, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et volikirja kehtivus on lõppenud. Tunnistaja Hasso Lepik kinnitas, et ta ei olnud lepingu sõlmimise ajal teadlik volitaja surmast. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. märtsil 1999. a linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel.

§ 73

lg 2 ei sätesta erandit volikirja kehtivuse lõppemise tagajärgede suhtes volikirja kehtivuse lõppemisel

§ 72lg 1 p-s 6 sätestatud alusel.

Asjas ei ole tõendatud, et Tallinna linn või H. Lepik oleks olnud vaidlustatud tehingu sõlmimisel teadlik J. Brachmanni surmast. II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused Hageja palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada. TsÜS § 2 lg 3 kohaselt tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse mõttest. Ringkonnakohus jättis

§ 73

lg 2 sidumata tsiviilkoodeksi sätetega isiku õigusvõime ja tehingute teostamise kohta. Apellatsioonkohus ei põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta apellatsioonkaebuse väite ostja õigusvõime puudumise ja tehingu kehtetuse kohta

§-de10 ja 51 järgi. Ostu-müügileping nõuab kahe õigusvõimelise subjekti olemasolu. Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal

1. märtsil
2. a õigusvõimeline ostja puudus. Seaduse mõtte kohaselt lõpeb tsiviilõiguste omandamise õigus isiku surmaga sõltumata asjaolust, kas isiku poolt enne surma antud volikirja alusel volinikuna tegutsev isik teadis või pidi teadma volitaja surmast. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastustajad M.-B. Rist, Tallinna linn ning kolmas isik A. Anni peavad kassatsioonkaebust põhjendamatuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub. Vaidlustatud lepingu sõlmimise ajal reguleeriti volikirja kehtivuse lõppemist

§-s 72 ja selle tagajärgi §-s 73.

§ 72

lg 1 p 6 järgi lõppes volikirja kehtivus ka selle väljaandnud isiku surmaga.

§ 73

lg-s 2 sätestati, et õigused ja kohustused, mis on tekkinud volikirja saanud isiku tegude tagajärjel enne seda, kui see isik sai teada või pidi teada saama volikirja kehtivuse lõppemisest, säilitavad jõu volikirja väljaandjale ja tema õigusjärglastele kolmandate isikute suhtes. Seda eeskirja ei kohaldata, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et volikirja kehtivus on lõppenud. Osutatud norm oli kehtestatud eesmärgiga kaitsta isikute huve, kelle ees esinemiseks volikiri oli antud. Volitaja surma tõttu kehtivuse kaotanud volikirja alusel sõlmitud tehingust tekkisid õigused ja kohustused mitte volitajal, vaid tema õigusjärglastel. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. märtsi 1999. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. A. Kull, H. Jõks, T. Vernik