Obsah (8)

§ 40§ 81§ 16§ 8§ 80§ 136§ 15§ 57

3-2-1-27-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. märtsil 2000. a Malle Unti hagi Lembit Peetri vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, lii

§ 40

ja § 80 alusel tunnustada tema omandiõigust põllumajandusreformi käigus Suigu OÜ poolt

1. juunil
2. a aktiga nr 2 talle üle antud Suigu külas asuvale elamule nr 67, laudale ja kuurile. Samuti palus hageja ennistada rikkumiseelse olukorra ning mõista vara välja kostja ebaseaduslikus valdusest. Kostja L. Peetri hagi ei tunnistanud. Vaidlusalused hooned kui maatüki olulised osad kuuluvad temale vastavalt

§-dele 8 ja

1. Hageja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaks käesoleval ajal tema omandiõigust. Vastavalt Pärnumaa Hooneregistri teatises nr 11601 sisalduvale märkusele olid vaidlusalused hooned enne kinnistamist registreeritud OÜ Suigu nimele. Pärnu Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusega tunnistati hageja õigust Suigu külas asuvale elamule nr 67, laudale, kuurile ja otsustati ennistada rikkumiseelne olukord ning nõuda vara välja kostja ebaseaduslikust valdusest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt otsustas Suigu kolhoosi põllumajandusreformi komisjon
4. mail
5. a erastada hagejale tööosakute eest Suigu külas asuva elamu nr
6. Elamu üleandmine hageja omandisse toimus
7. juuni
8. a aktiga. Vastavalt põllumajandusreformi seaduse §-le 25 läks omandiõigus üleantavale varale üle akti alusel. Muid täiendavaid toiminguid seadus ette ei näe. Seega on hageja kooskõlas

§ 81sätestatuga tõendanud, et tema omand tekkis õiguslikul alusel.

Elamu üleandmise aktid jäid endise kolhoosi esimehe, praeguse Are vallavanema L. Pahki valdusse, kes pidi need registreerima inventariseerimise büroos. Suigu kolhoos lõpetas tegevuse

1. veebruaril
2. a põllumajandusreformi komisjoni otsuse nr 17 alusel ja tegevust alustas OÜ Suigu. Tunnistaja L. Pahki - OÜ Suigu esimehe - ütluste kohaselt esitas ta hageja erastamisdokumendid Pärnumaa Hooneregistrile
3. juunil
4. a. Kuna OÜ-l Suigu puudus majavalduse omandiõiguse dokument, siis ei võetud seda hooneregistris arvele ei OÜ Suigu ega hageja nimele. Are Vallavalitsus andis
5. septembril
6. a Are valla ehitusmääruse
7. peatüki p 4.6 alusel välja kasutusloa ja Pärnumaa Hooneregister kandis hooned OÜ Suigu nimele. Selle kohta, et hooned erastati Malle Untile, puudusid Hooneregistril andmed. Maakohus nõustus kostja vastuväidetega selles, et Pärnu Maakohtu Kinnistusameti
8. mai
9. a otsuse tagajärjel läks kostjale

§ 16

järgi üle omandiõigus kinnisasjale, milleks

§ 8järgi on maatükk koos selle oluliste osadega.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis M. Unti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus õigesti, et vaidlusalused hooned asuvad kostja kinnistul. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagimenetluses saab omandiõigust tunnistada vaidluse lahendamise aja seisuga. Kohtuotsusest ei selgunud, millisel õiguslikul alusel kuuluvad need hooned hagejale käesoleval ajal. Asja väljanõudmine

§ 80

järgi saab olla omaniku nõue ja selle rahuldamine on seotud omandiõiguse tunnustamisega.

§ 16lg 1 järgi on maatükiga püsivalt ühendatud ehitis selle oluline osa.

Vastavalt

§ 136lg 1 ulatub kinnisomand samuti maatükiga püsivalt ühendatud ehitistele.

Seega eeldatakse reeglina kinnisasjal asuva ehitise kuulumist kinnisasja omanikule. II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus tunnustas õigesti vaidlusaluse elamu omandiõiguse üleminekut ja kuuluvust hagejale.

§ 81

kohaselt piisab omandiõiguse tunnustamiseks sellest, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Õiguslikuks aluseks oli

1. juuni
2. a vara üleandmise akt. Alates
3. juunist
4. a on vara olnud kassaatori omandis ja valduses. Tühistades maakohtu otsuse ei andnud apellatsioonikohus õiguslikku hinnangut hageja põllumajandusreformi seaduse § 25 alusel tekkinud omandiõigusele. See võtab hagejalt võimaluse vaidlustada või raskendab vallavalitsuse eksliku tagastamiskorralduse vaidlustamist halduskorras. Vastustaja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja palub see rahuldamata jätta.

§ 80

kohaselt saab omandi tunnustamise nõuet esitada hagi esitamise aegne omanik hagi esitamise aja õigussuhte alusel. Taotledes omandiõiguse tunnustamist elamule, jättis hageja tähelepanuta, et hoone on kostjale tagastatud maatüki oluline osa ja seega kostja omandis. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi kassaator kaebuse juurde ja lisas, et on vaidlustanud halduskohtus vallavalitsuse korralduse, millega tagastati maatükk valla endisele maanõunikule L. Peetrile. Halduskohus peatas asjas menetluse kuni selle tsiviilasja lahendamiseni. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 330 lg 4 järgi märgitakse apellatsioonikohtu otsuse põhjendavas osas muuhulgas apellatsioonikohtu tuvastatud asjaolud ning kohaldatud seadus. Seaduse õige kohaldamine eeldab asjaolude tuvastamist. Tühistanud maakohtu otsuse, ei märgi apellatsioonikohus, kas hageja oli vaidlusaluse ehitise kui vallasasja omanik. Kui oli, siis millise seaduse järgi muutus ehitis maatüki oluliseks osaks ja millal lõppes hageja omand ehitisele. Ehitise kui vallasasja muutumist maatüki oluliseks osaks reguleeritakse asjaõigusseaduse rakendamise seaduses. Iseenesest õige on apellatsioonikohtu märgitu, et

§ 16

lg 1 kohaselt on maatükiga püsivalt ühendatud ehitis selle oluline osa, kui puuduvad sama paragrahvi lõikes 21 sätestatud asjaolud.

§ 15

lg 2 järgi ei või asi ja tema olulised osad olla erinevate õiguste ja kohustuste esemeks, s.h erinevate isikute omandis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eelnevast järeldub, et kui ehitis on muutunud maatüki oluliseks osaks, siis ei saa ehitise ja maatüki omandit lahutada. Eelnev ei välista aga nõuet, kui kinnistusregistri osa avamise õiguslikuks aluseks olnud vallavalitsuse korraldus (

RakS § 10 lg 1) õigusvastasuse tõttu ära langeb (

§ 57lg 1).

Samuti pole välistatud kahju hüvitamise nõue. Nõustuda ei saa kassaatori väitega, et ringkonnakohtu otsus võttis talt võimaluse vaidlustada vallavalitsuse tagastamiskorraldust halduskohtumenetluses. HKS § 17 sätestab, et asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või kriminaal- või haldus- või haldusõiguserikkumise asjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Haldusasjas on protsessiosaliseks ka vallavalitsus, kuid vald pole protsessiosaliseks selles tsiviilasjas. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 1999. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Malle Untile 25. novembril 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa