← Eesti

3-2-1-28-00

3-2-1-28-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. märtsil
  2. a Endel Pärnamäe hagi Sillamäe linna vastu kahju hüvitamise nõudes. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas
  3. veebruaril
  4. a läbi Endel Pärnamäe kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. novembri
  6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-194/
  7. Istungist võttis osa kostja esindaja vandeadvokaat I. Koolmeister. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Sillamäe Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon tunnistas
  8. juuli 1994 otsusega nr 14 Endel Pärnamäe omandireformi õigustatud subjektiks Johannes Pärnamäele kuulunud talumaa Aavasalu A-16, kinnistu nr 4026 pindalaga 24,7 ha suhtes. Hageja sai ülalnimetatud maa ja metsa eest kompensatsiooni 112 600 EVP krooni. Kuna kompensatsioon oli arvestatud valla piires asuva maa maksumuse järgi, maa aga asub linna piirides, esitas hageja
  9. märtsil
  10. a avalduse kompensatsiooni ümberarvestamiseks. Sillamäe Linnavalitsus määras
  11. augusti
  12. a korraldusega nr 1-6/29 hagejale täiendava kompensatsiooni 461 400 EVP krooni. Rahandusministeerium keeldus
  13. jaanuaril
  14. a täiendava kompensatsiooni maksmisest. Linnavalitsus tühistas
  15. veebruari
  16. a korraldusega
  17. augusti
  18. a täiendava kompensatsiooni määramise korralduse ja määras hagejale uue kompensatsiooni 179 400 krooni. Endel Pärnamäe palus TsK § 448 ja 449 alusel välja mõista kostjalt kahju 161 490 krooni. Kompensatsiooni uuesti määramise avalduse esitas ta
  19. märtsil
  20. a. Kompensatsioon määrati
  21. augustil
  22. a. Hageja leidis, et kostja töötajad venitasid tema avalduse lahendamisega ja seetõttu sai ta kahju 161 490 krooni, s.o 461 400 EVP krooni x 0,35 (1 EVP krooni kurss krooni suhtes). Rahandusministeerium on keeldunud täiendava kompensatsiooni väljamaksmisest põhjusel, et maareformiga seonduvate õigusakti muutmise seadus, mis jõustus
  23. juunil
  24. a muutis maa hindamise seadust maa maksumuse määramise osas. Seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu ning ei anna õigust taotleda varem vastuvõetud kompensatsiooniotsuste ümbervaatamist muutunud seaduse alusel. Sillamäe Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis hagejale välja 161 490 krooni. Linnakohus leidis, et hagejal oli õigus saada kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud maa eest ning osa kompensatsioonist on hagejale välja makstud. Kostja süü hagejale kahju tekitamises seisnes tema avalduse läbivaatamisega venitamises. Hageja esitas
  25. märtsil
  26. a avalduse täiendava kompensatsiooni määramiseks. Kostja määras täiendava kompensatsiooni 461 400 EVP krooni
  27. augustil
  28. a.
  29. veebruari
  30. a maa hindamise akti nr 3-97 kohaselt määrati hagejale maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse alusel kompensatsioon 292 000 krooni. Akti alusel tühistas linnavalitsus
  31. augusti
  32. a täiendava kompensatsiooni määramise korralduse ja
  33. veebruari
  34. akorraldusega nr 1-6/1 määras hagejale täiendava kompensatsiooni 179 400 krooni. Kuna kostja venitas hageja avalduse läbivaatamisega, sai hageja kahju 161 490 krooni, s.o kompensatsioon 461 400 EVP krooni x 0,
  36. detsembril
  37. a vastu võetud maa hindamise seaduse muutmise seaduse alusel oli hagejal õigus nõuda kompensatsiooni uuesti määramist, sest linna piires asuva õigusvastaselt võõrandatud maa hinna arvutamise aluseks võeti maa ruutmeetri hind ja tuli arvestada koefitsienti 0,
  39. juunil
  40. a jõustunud maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus kehtestas aga linna maa maksumuse määramisel koefitsiendi 0,
  41. Kuna linnavalitsus rahuldas hageja taotluse kahel korral, ei olnud hagejal alust korraldusi halduskohtus vaidlustada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohus tühistas
  42. novembri
  43. a otsusega linnakohtu otsuse ja uue otsusega jättis hagi rahuldamata. Hageja avalduse lahendamisel toimis kostja Vabariigi Valitsuse
  44. juuli
  45. a määrusega nr 216 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra kohaselt. Nimetatud korra p 30 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse täitevorgan kompensatsiooni suuruse arvutamist ja määrab selle suuruse. Kompensatsiooni maksmisega tegeleb rahandusministeerium, mitte kostja. Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise avalduse menetlemiseks ei ole kohaliku omavalitsuse täitevorganile ette nähtud tähtaega. Kahju hüvitamiseks TsK § 448 järgi puuduvad alused. Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra p 5 kohaselt, kui isik leiab, et kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldus vara kompenseerimise kohta on ebaõige, on tal õigus taotleda täitevorganilt selle muutmist või tühistamist. Puuduvad tõendid linnavalitsuse
  46. veebruari
  47. a korralduse vaidlustamise kohta. Korraldus on saadetud täitmiseks EV Rahandusministeeriumi. II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et puuduvad alused kahju hüvitamiseks TsK § 448 järgi. Hageja kahju on saamatajäänud tulu 461 400 EVP krooni. Täiendav kompensatsioon selles suuruses tulenes avalduse esitamise ajal kehtinud maa hindamise seadusest. Kui linnavalitsus oleks kompensatsiooni ümberarvestuse teinud põhjendamatu viivituseta enne maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse jõustumist
  48. juunil
  49. a, oleks ta saanud sellise kompensatsiooni. Kahju tekitati õigusvastase tegevusega, mis seisnes avalduse menetlemises üks aasta ja viis kuud. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 333 lg 1 p 3 sätteid. Ringkonnakohus pidi esimese astme kohtu otsuse tühistama ja saatma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks põhjusel, et kostjaks peab olema Sillamäe linn, mitte linnavalitsus III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ekslik on hageja seisukoht, et õigusvastaselt võõrandatud vara eest maksmata kompensatsioon on õigustatud subjekti saamatajäänud tulu ja kahju tsiviilõiguslikus mõttes. Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimismenetlus toimub halduskorras. Kostja õigusvastane tegevus ja süü hagejale kahju tekitamises on tõendamata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja vastuse väidete juurde ning palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimise viis ja ulatus tuli õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 1 lg 2 kohaselt määrata kindlaks eraldi seadustega. Sama seaduse § 15 lg 1 kohaselt vara eest saadava kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramist korraldab vara tagastamist ja kompenseerimist otsustav linnavalitsus, kes kinnitab kindlaksmääratud kompensatsiooni suuruse. Õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimiseks maa hindamise alused ja korra määrab kindlaks maa hindamise seadus. Õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimiseks määras Sillamäe Linnavalitsus korraldusega nr 1-8/52
  50. augustil
  51. a hagejale kompensatsiooni 112 600 EVP krooni.
  52. jaanuaril
  53. a jõustunud maa hindamise seaduse muutmise seadus, muutis linna või alevi territooriumil või valla kompaktse hoonestusega alal asunud või nimetatud territooriumi koosseisu pärast
  54. aasta
  55. juunit läinud õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise alust ja andis õigustatud subjektile õiguse nõuda varem määratud kompensatsiooni uuesti määramist selle seaduse alusel. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja esitas kompensatsiooni uuesti määramise avalduse
  56. mail
  57. a ja
  58. augusti
  59. a korraldusega määrati hagejale kompensatsioon 461 400 EVP krooni.
  60. juunil
  61. a jõustunud maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega muudeti uuesti õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise aluseid.
  62. veebruaril 1997.a tühistas linnavalitsus
  63. augusti
  64. a korralduse ja määras hagejale õigusvastaselt võõrandatud maa eest täiendavalt kompensatsiooni 179 400 EVP krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
  65. juuli
  66. a määrusega nr 216 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra p-le 5 on isikul, kes leiab, et korraldus vara kompenseerimiseks on ebaõige, taotleda täitevorganilt selle muutmist või tühistamist. Kui täitevorgan jätab korralduse muutmata või tühistamata, on isikul õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. Maa hindamise seaduse muutmise seaduse II punkt sätestas: ?Enne maa hindamise seaduse (RT 1992, 30, 398) jõustumist maa hinna seaduse (RT 1992, 30, 398) ja enne käesoleva seaduse jõustumist maa hindamise seaduse alusel määratud kompensatsiooni suurus õigusvastaselt võõrandatud maa eest jääb kehtima, kui õigustatud subjekt ei nõua selle uuesti määramist käesoleva seaduse alusel?. Sillamäe Linnavalitsus määras hagejale kompensatsiooni
  67. juunil
  68. a jõustunud maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse §-ga 9 lg 8 p 3 muudetud maa hindamise seaduse §-s 6 ettenähtud määrades. Kuigi maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus ei võimaldanud kompensatsiooni ümberarvestust, ei keelanud ta varem maa hindamise seaduse muutmise seaduse alusel esitatud avalduste lahendamist. Ringkonnakohus on põhjendatult jätnud TsK § 448 alusel hagi rahuldamata. Sillamäe Linnavalitsus on määranud hagejale õigusvastaselt võõrandatud maa eest täiendava kompensatsiooni. Seda korraldust ei ole õigusvastaseks tunnistatud. Vastavalt TsMS § 72 lg 3 on kostja isik, kelle vastu on hagi esitatud. Hagiavalduses väitis hageja, et temale põhjustas kahju kohalik omavalitsus oma töötajate tegevusetusega, kuid märkis kostjaks kohaliku omavalitsuse täitevorgani. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1 järgi on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus - vald või linn. Sama seaduse § 4 lg 2 kohaselt on linnavalitsus volikogu poolt moodustatud täitevorgan ja § 30 lg 1 p 4 kohaselt esindab linnavalitsus avalik-õigusliku isikuna valda või linna kohtus. Seega saab kostjaks lugeda Sillamäe linna, keda on esindanud Sillamäe Linnavalitsus. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 333 lg 1 p 3 sätestatut. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  69. novembri
  70. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. H. Jõks, L. Laarmaa, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.