3-2-1-31-00

3-2-1-31-00 MÄÄRUS Tartus

1. märtsil
2. a Laine Velleti erikaebus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas kirjalikus menetluses
3. veebruaril
4. a läbi L. Velleti erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a määruse tsiviilasjas nr II-2-105/
7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Peeter Vellet esitas Laine Velleti nimel Pärnu Linnakohtule hagi Vello-Mart Valdre vastu uue üürilepingu sõlmimiseks. Pärnu Linnakohus keeldus
8. aprilli
9. a määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastas selle koos lisadega P. Velletile TsMS § 149 lg 2 p 10 alusel. Linnakohus leidis, et avalduse on hageja nimel esitanud isik, kellel ei ole selleks volitust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus jättis
10. oktoobri
11. a määrusega linnakohtu määruse muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtul õigus TsMS § 149 lg 2 p 10 kohaselt keelduda avalduse vastuvõtmisest, kui avalduse on huvitatud isiku nimel esitanud isik, kellel ei ole selleks volitust. TsMS § 86 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri. TsMS § 87 lg 1 kohaselt annab volitus asjaajamiseks kohtus esindajale õiguse teha volitaja nimel kõiki protsessitoiminguid. Volikirja sõnastuse tõlgendamisel tuleb lähtuda sõnade üldlevinud tähendusest. Esitatud volikirjas märgitud ? tsiviiliseloomuga olukord? ei ole samatähenduslik sõnaga ?kohus?. Volikiri peab väljendama selgelt volitaja tahet. II. Erikaebus ja põhjendused Erikaebuses palus L. Vellet ringkonnakohtu ja linnakohtu määruse tühistada ja saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Hagiavaldusele on lisatud Peeter Velleti volitusi tõendav EV Stockholmi Suursaatkonna konsuli
12. jaanuaril
13. a tõestatud volikiri. Selle volikirja kohaselt volitas Laine Vellet Peeter Velletit valitsema volitajale kuuluvat kinnisvara asukohaga Pärnus Kapteni 4/Sadama 5 ning kaitsma tema huve nimetatud kinnisvara valdamisega seotud tsiviiliseloomuga olukordadel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt mõistetakse tsiviilasjadena ka elamuseadusest tulenevaid vaidlusi. Arvestades seda, et tsiviilasjades mõistab õigust üksnes kohus, siis vaidlusalune volikiri väljendab otseselt ja üheselt volitaja tahet ning ta andis P. Velletile õiguse asjaajamiseks kohtus. III. Vastus erikaebusele Vastuses erikaebusele leidis V.-M. Valdre, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus kuulub muutmisele põhjenduste osas. Juhindudes TsMS § 86 lg 2, leidis ringkonnakohus õigesti, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri. Kuid ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et asja juurde esitatud volikiri (fotokoopia tlk 5), mille Laine Vellet on
14. jaanuaril
15. a allakirjutanud ja mis on samal kuupäeval tõestatud Eesti Vabariigi Stockholmi Suursaatkonna konsuli poolt, on antud Peeter V e l l e r ile, mitte Peeter Velletile. Kuna hagi esitas hageja nimel Peeter Vellet, hagiavaldusele ei ole lisatud esitaja volitust tõendavat volikirja, siis on hagiavalduse esitanud L. Velleti nimel isik, kellel ei ole selleks volitust. Eelnevast tulenevalt jätab kolleegium tähelepanuta kaebuse väited esitatud volikirjas väljendatud volitaja tahte kohta. m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
16. oktoobri
17. a määrus muuta põhjenduste osas. Muus osas jätta määrus muutmata. Erikaebus jätta rahuldamata. L. Laarmaa, J. Odar, T. Vernik