KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. veebruaril 2000 3-1-3-1-00 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Jüri

§ 186järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M.P. kaitsja vandeadvokaat Aleksander Glikman ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 9. märtsi 1999. a otsusega tunnistati M.P. süüdi KrK §

§ 186

järgi ning talle mõisteti karistuseks üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas ning rahatrahv 50 päevamäära ulatuses. KrK § 47 alusel jäeti vabadusekaotus kaheaastase katseajaga tingimuslikult kohaldamata. Talle määrati kriminaalhooldaja ning kohustati järgima kontrollnõudeid, sealhulgas asuma hiljemalt

1. aprilliks
2. a tööle ja hüvitama Hansapangale tekitatud kahju summas 5701.58 kr hiljemalt
3. septembriks
4. a. Linnakohus tuvastas, et M.P. eelneval kokkuleppel ja koos K.S-i ja K-J.R-iga ning K.S-i kaasaaitamisel, pöördus varalise õiguse ja muu varalise kasu saamise eesmärgil Hoiupanga kontorisse ja esitas teadvalt võltsitud tõendi õppimise kohta kõrgkoolis "E". Ta sai pettuse teel õppelaenu 10 000 kr, mille omastas. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi E.T., T.T., A.T., M.T., J.H., K.S. ja K-J.R. Ükski menetlusosaline kohtuotsust apellatsiooni korras edasi ei kaevanud.
5. Tallinna Linnakohtu
6. septembri
7. a määrusega pöörati M.P. poolt kandmata karistus üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust täitmisele. M.P. ei täitnud kriminaalhooldusnõudeid, ei asunud hüvitama tekitatud materiaalset kahju ega asunud alalisele tööle. Karistuse kandmise alguseks loeti vahi alla võtmise päev, s.o
8. august
9. a.
10. Tallinna Linnakohtu
11. septembri
12. a määruse peale esitas erikaebuse M.P. kaitsja vandeadvokaat Natalja Lausmaa, kes taotles linnakohtu määruse tühistamist.
13. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. oktoobri
15. a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu
16. septembri
17. a määrus muutmata ning süüdimõistetu erikaebus rahuldamata. Menetlus Riigikohtus
18. Tallinna Linnakohtu
19. märtsi
20. a otsuse, Tallinna Linnakohtu
21. septembri
22. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu
23. oktoobri
24. a määruse peale esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks süüdimõistetu M.P. kaitsja vandeadvokaat A. Glikman. Avaldaja leiab, et kohtualuse süüditunnistamisel KrK § 143 lg 2 p 1 järgi on kohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ja oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Seetõttu taotleb kaitsja M.P. õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1 järgi ja vaidlustatud kohtulahendite tühistamist. Oma seisukohta on avaldaja põhjendanud järgnevalt. 5.1 Esiteks rõhutab avaldaja, et M.P. ei saanud Hoiupangalt võltsitud kõrgkooli tõendi alusel mitte vara vaid pettuse teel omandas õiguse õppelaenulepingu sõlmimiseks ühes sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. TsK § 272 kohaselt on laenuleping tsiviilõiguslik tehing, mille kohaselt lepingu mõlemad pooled võtavad endale vastastikused kohustused. Ka M.P. kohustus laenulepingu järgi saadud raha tagastama. Seega ei ole avaldaja arvates põhjust väita, et tema kaitsealune oleks pettuse teel pööranud võõrast vara enda vara hulka tagasimaksmise kohustuseta. 5.2 Teiseks peab avaldaja vääraks kohtu järeldust, et laenu saamisega tekitas M.P. laenuandjale varalist kahju, sest laenu andmisega tegeleva asutuse puhul ei saa laenu andmist põhimõtteliselt kahjuks lugeda. Õppelaenu puhul on krediidiasutusele kahju tekitamine välistatud, ka seetõttu, et laenu tagastamine on tagatud käendajate ja lõppkokkuvõttes riigi poolt. 5.3 Eelkirjeldatu pinnalt teeb avaldaja järelduse, et M.P. tegevuses puuduvad kelmuse objektiivse koosseisu tunnused - võõra vara pööramine enda kasuks ja sellega vara omanikule kahju tekitamine. 5.4 Avaldaja on samuti seisukohal, et M.P. käitumises puudus kelmuse subjektiivne külg, sest tema tahtlus ei olnud suunatud mitte pettuse teel võõra vara omandamisele vaid tsiviilõigusliku vahekorra loomisele. Siinjuures viitab avaldaja Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-45-98 tulenevale, mille kohaselt pettuse teel laenulepingu sõlmimist võib kriminaalõiguslikult kvalifitseerida kelmusena üksnes siis, kui süüdlase tahe on suunatud mitte tsiviilõigusliku vahekorra loomisele, vaid pettuse teel võõra vara saamisele.
25. Riigikohtu kriminaalkolleegium, ära kuulanud kaitsja, kes toetas kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamist ja prokuröri, kes taotles avalduse rahuldamata jätmist, leidis, et puudub alus avalduse rahuldamiseks ja selles vaidlustatud kohtulahendite tühistamiseks. 6.1 KrK § 143 lg-s 1 sätestatu kohaselt on kelmusena kvalifitseeritav võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamine pettuse teel. Seega eeldab teo kvalifitseerimine KrK § 143 järgi seda, et isik oleks kasutanud pettust ja oleks pettuse abil saanud varalist kasu. Erinevalt avaldaja väitest on käesoleva kriminaalasja arutamise tulemina kohtud üheselt tuvastanud, et M.P. poolse pettuse tulemina vähenes Hoiupanga vara 10 000 kr võrra ja M.P. vara suurenes sama summa võrra. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et KrK § 143 mõttes ei ole oluline see, kas saadud summat kavatsetakse kunagi hakata tagasi maksma või mitte. Liiati tuleb antud juhul arvestada, et õppelaenu saamisel isiku poolt, kes tegelikult ei õpi, on raske rääkida ka õpingute lõpetamisest ja seega ka laenu tagastamise aja korrektsest arvestamisest. Tulenevalt eeltoodust ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga, et M.P. käitumises puudub KrK § 143 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivne külg. 6.2 Põhjendamatu on ka avaldaja see väide, et M.P. teos puuduvad kelmuse subjektiivse külje tunnused. Kelmuse subjektiivne külg eeldab tahtlikult pettuse teel varalise kasu saamist. Just nimelt pettuse teel varalise kasu saamise tahtluse on kohtud M.P. puhul üheselt tuvastanud. Nõustuda ei saa avaldaja väitega, nagu oleks M.P. tegu olnud suunatud üksnes tsiviilõigusliku vahekorra loomisele. Õppelaenu saamisel saab rääkida tsiviilõigusliku vahekorra loomisest siis, kui on põhimõtteliselt võimalik määrata kindlaks õpingute lõppemise aega ja sellest tulenevalt ka laenu tagasimaksmise graafikut. Õppelaenu saamise puhul isiku poolt, kes tegelikult ei õpi, ei ole sellise ajahetke kindlaksmääramine võimalik. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
26. Tallinna Linnakohtu
27. märtsi
28. a kohtuotsus M.P. süüdistusasjas KrK §

§ 186järgi jätta muutmata.

1. Avaldus kohtuvigade parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
2. veebruaril
3. a ega kuulu rahuldamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep, Peeter Vaher