3-1-3-5-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil 2000 3-1-3-5-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja V.M. ja A.S. õigeksmõistmises KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A.S., V.M. ja A.S. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ning riigiprokurör Marge Püss. Tõlgina osales kohtuistungil Riigikohtu tõlk Lüüli Lomp. Asjaolud ja menetluse käik
2. V.M.le ja A.S-le esitati süüdistus KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi selles, et töötades Tallinna Politseiprefektuuri X osakonnas nooreminspektoritena ning olles seega ametiisikuteks,
3. mail
4. a kella 18.30 paiku ametikohustuste täitmisel Tallinnas peatasid D.K., kes omamata juhiluba juhtis sõiduautot, millel oli tegemata ka korraline sõiduki tehnoülevaatus. V.M. ja A.S. jätsid koostamata protokolli haldusõigusrikkumise kohta ning nõudsid selle eest D.K-lt 500 krooni, kohustades tooma seda raha X osakonna hoone juurde, vastasel korral ähvardades teda palju suurema trahvisummaga, s.o pressisid välja altkäemaksu. D.K. teavitas nimetatud nõudmisest politseid ning
5. mail
6. a viidi läbi operatsioon altkäemaksu andmise matkimises, milleks oli saadud kirjalik luba politseipeadirektori asetäitjalt politseipeadirektori ülesannetes H. Tuulelt. Selleks anti D.K-le nõutav rahasumma, manukate juuresolekul kirjutati üles rahatähtede numbrid. Peale viimaselt raha võtmist peeti kinni X nooreminspektor V.M., kes pärast kinnipidamist andis välja rahatähed, mille numbrid ühtisid üleskirjutatutega.
7. Tallinna Linnakohtu
8. detsembri
9. a otsusega mõisteti V.M. ja A.S. neile esitatud süüdistuses õigeks. Kohus leidis, et altkäemaksu võtmine on teise raskusastme kuritegu, vastavalt Jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p 3 on jälitusmenetluse algatamise aluseks andmed teise raskusastme kuriteo tahtlikult toimepanemise kohta, antud juhul oli aga tegemist vaid andmetega altkäemaksu võtmise katse kohta. Seega leidis kohus, et antud asjas olid kõik tõendid kogutud Jälitustegevuse seaduse rikkumisega ning seetõttu õigusvastased, puudus ka võimalus koguda lisatõendeid ning tõendamatuse tõttu tuli kohtualused õigeks mõista. Menetlus Riigikohtus
10. Tallinna Linnakohtu
11. detsembri
12. a otsuse peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks riigiprokurör Alar Kirs, milles palutakse tühistada õigeksmõistev otsus ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Avalduse järgi andis politseipeadirektori asetäitja politseipeadirektori ülesannetes H. Tuul
13. mail
14. a vastava taotluse alusel korralduse Jälitustegevuse seaduse § 12 lg 2 p-s 4 ettenähtud jälitustegevuse erandtoimingu, matkimise teostamiseks ning paluda esimesel tööpäeval, s.o
15. mail
16. a Tallinna Halduskohtult luba läbiviidud operatsiooni õigustatuks tunnistamise kohta. Tallinna Halduskohtu esinaise otsusega
17. maist
18. a loeti õigustatuks V.M-le ja A.S-le altkäemaksu andmise matkimine Jälitustegevuse seaduse § 12 lg 2 p 4 ja § 13 lg 2 järgi. Nimetatud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
19. juunil
20. a rahuldamata. Sellele järgnenud kassatsioonkaebusele Riigikohtu loakogu oma resolutsiooniga
21. septembrist
22. a menetlusluba ei andnud ja leidis üksmeelselt, et V.M. kaebus on ilmselt põhjendamatu. Ülaltooduga on leidnud tõendamist, et jälitustegevuse erandtoiming viidi läbi seaduslikult ja sellest tulenevalt on ekslik kohtu väide, et antud asjas on kõik tõendid kogutud seadusevastaselt. Samuti puuduvad õigeksmõistvas kohtuotsuses motiivid, millistel kaalutlustel loetakse mitteusaldusväärseteks tõendid, millel põhines süüdistus ning pole selgitatud, millel põhines väidetav seaduserikkumine. Motiveeringu vajalikkust rõhutas ka fakt, et halduskohus oli nimetatud asjaolusid kontrollinud ja tunnistanud need seadusega kooskõlas olevaks. Seega rikuti ka KrMK § 274 p 2, p 3 ja p 4 nõudeid.
23. Riigikohtu istungil toetas riigiprokurör Marge Püss kohtuvea parandamise avalduses väljendatud seisukohti, A.S. ja õigeksmõistetute kaitsja vaidlesid avalduse rahuldamisele vastu ning taotlesid Tallinna Linnakohtu
24. detsembri
25. a otsuse muutmata jätmist.
26. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks tuleb rahuldada ja Tallinna Linnakohtu
27. detsembri
28. a kohtuotsus tühistada. Kolleegium peab põhjendatuks kohtuvea parandamise taotleja põhistust järgnevas. 5.1 Jälitustegevuse seaduse § 3 lg 1 p 1 sätestab, et jälitustegevuse eesmärgiks on koguda andmeid ja teha muid selles seaduses lubatud toiminguid, mis on vajalikud ettevalmistatavate või toimepandavate kuritegude tõkestamiseks. Sama seaduse § 7 p 1 sätestab, et jälitusametkondadel on jälitustegevuse puhul õigus teostada jälituse eri- ja erandtoiminguid seaduse paragrahvides 12 ja 3 sätestatud tingimustel ja korras. § 9 lg 1 p 1 sätestab, et jälitusmenetluse alustamise ajendiks on tõe selgitamise vajadus kriminaalasjas. Kuriteofakti käsitlev kriminaalasi algatati KrK § 164 lg 2 p 2 alusel
29. mail
30. a koheselt pärast D.K-lt avalduse saamist temalt altkäemaksu väljapressimise kohta ja enne jälitustegevuse erandtoimingu - matkimise - teostamist. 5.2 Jälitustegevuse seaduse § 13 lg 1 sätestab, et põhjendatud ja kirjaliku taotluse anda luba teostada alustatud jälitusmenetluse käigus selle seaduse paragrahvi 12 lg 2 p-s 4 loetletud jälitustegevuse erandtoimingut, mis on vajalik teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kaheaastane vabadusekaotus, tõkestamiseks või avastamiseks, esitab Tallinna Halduskohtu esimehele või tema poolt määratud sama kohtu halduskohtunikule kaitsepolitsei peadirektor või politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametiisik. Kohtunik vaatab esitatud taotluse läbi viivitamatult ja annab kirjaliku loa või keeldub kirjalikult ning põhjendatult loa andmisest. 5.3 Nende Jälitustegevuse seaduse nõuete kohaselt pädevad ametiisikud 16.-
31. mail
32. a tegutsesidki ja menetluse seaduslikkuse kontrollimisel loeti erandtoimingu - kuriteo matkimise - teostamine V.M. suhtes põhjendatuks ja seaduslikuks. 5.4 Käsitletud põhistusega on vastuolus vaidlustatud kohtulahendi seisukoht, et tõendid kriminaalasjas on kogutud Jälitustegevuse seaduse rikkumisega. Ometi on seda hinnangut halduskohus kontrollinud ja ka motiveeritult kummutanud. See eksihinnang võis tingida kohaldamisele kuulunud kriminaalseaduse mittekohaldamise V.M. ja A.S. suhtes. 5.5 Olles koondanud tähelepanu vaid jälitustegevuse erandtoimingu seaduslikkuse hindamisele, on linnakohus põhjendamatult jätnud hinnangu andmata muudele asjas kogutud tõenditele. Eeltoodu alusel juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
33. Tühistada Tallinna Linnakohtu
34. detsembri
35. a kohtuotsus Vladmir Mintuse ja A.S. suhtes ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
36. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
37. märtsil
38. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep