3-3-1-8-00

3-3-1-8-00 MÄÄRUS Tartus

1. märtsil 2000 Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebuse läbivaatamine haldusakti täitmise peatamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. märtsil 2000 kirjalikus menetluses läbi Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/369/
6. oktoobril 1999 andis Sideamet lähtudes Kaabelleviseaduse §-st 40 lg. 1 välja käskkirja nr. 1-3/92, mille alusel Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile anti
7. oktoobril 1999 kaabeltelevisioonivõrgu luba nr. CV99001 Tallinna linna administratiivpiiride ulatuses kaabeltelevisioonivõrgu rajamiseks, omamiseks ja kasutamiseks loaga määratud tingimustel kehtivusega 10 aastat koos selle lisaks olevate tingimustega. Starman Kaabeltelevisiooni AS esitas
8. novembril 1999 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Sideameti
9. oktoobri
10. a. käskkiri nr. 1-3/92 ja Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile kaabeltelevisioonivõrgu loa nr. CV99001 andmine täielikult seadusevastaseks ning peatada käskkirja ja selle alusel antud loa täitmine kuni nimetatud haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebuse motiivide kohaselt oli Sideamet kaabeltelevisioonivõrgu loa väljastamisel tuginenud Kaabelleviseaduse §-le 40 lg. 1 ning väljastanud kümneaastase tähtajaga loa, kuigi oleks pidanud väljastama ajutise loa Kaabelleviseaduse § 41 lg. 1 alusel nagu teistele kaabeltelevisioonivõrgu omanikele, sealhulgas Starman Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile. Kaebuse esitaja arvates võib loa tingimustest Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile tuleneva kohustuse 190 miljoni krooni investeerimine - jätkuv täitmine põhjustada olulist varalist kahju ka teistele protsessiosalistele. Tallinna Halduskohtu
11. novembri
12. a. määrusega haldusasjas nr. 3-2127/99 peatati Sideameti
13. oktoobri
14. a. käskkirja nr. 1-3/92 täitmine kuni jõustunud kohtulahendini nimetatud haldusasjas. Halduskohtunik asus seisukohale, et kaebaja taotluse rahuldamine kaebuse tagamiseks on põhjendatud. Tallinna Halduskohtu
15. novembri
16. a. määruse peale esitasid erikaebused Tallinna Kaabeltelevisiooni AS ja Sideamet, kes palusid tühistada halduskohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta õigusakti täitmise peatamise taotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
17. detsembri
18. a. määrusega haldusasjas nr. II3/369/99 tühistati Tallinna Halduskohtu määrus. Ringkonnakohus märkis, et halduskohtunik peatas
19. novembri
20. a. määrusega vaid Sideameti käskkirja täitmise ja jättis võtmata seisukoha selle käskkirja alusel välja antud kaabeltelevisioonivõrgu loa täitmise peatamise kohta. Ringkonnakohus asus seisukohale, et halduskohtunikul ei olnud võimalik peatada vaidlustatud Sideameti käskkirja täitmist, sest käskkiri on täidetud loa väljaandmisega.
21. jaanuaril 2000 esitas Starman Kaabeltelevisiooni AS ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse halduskohtu määrus. Erikaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohus on asunud ebaõigele seisukohale õigusakti täitmise peatamise institutsiooni sisustamisel ning käsitleb ebaõigesti käskkirja ja loa õiguslikku tähendust ning nende täitmise mõistet. Erikaebuse motiivid on järgmised:
22. Käskkiri ja kaabeltelevisioonivõrgu luba on lahutamatult teineteisega seotud. Ringkonnakohus on kunstlikult ja ebaõigesti eraldanud vaidlustatud käskkirja ning kaabeltelevisioonivõrgu loa sõltumatult eksisteerivateks ja iseseisvat õiguslikku tähendust omavateks õiguse üksikaktideks.
23. Käskkirja täitmise peatamine hõlmab ka loa täitmise peatamise. Ringkonnakohtu otsusest tuleneb ekslikult, nagu oleks loa ja käskkirja täitmise peatamine eraldi seisvad toimingud.
24. Käskkirja täitmine ei seisne mitte kaabeltelevisioonivõrgu loa väljastamises, vaid loa andmise otsustusega kaasnevate õiguste ja kohustuste kogumi realiseerimises.
25. Vaidlustatud õigusakti täitmise peatamine tagab kaabeltelevisiooniteenuste turul olukorra säilitamise, mille taastamine pärast haldusasjas nr. 3-2127/99 otsuse tegemist oleks võimatu. Vaidlustatud akti täitmise peatamine aitaks tagada kaabelleviteenuste turu arengu ausa konkurentsi tingimustes. Kirjalikus vastuses erikaebusele leiab Sideamet, et pärast kaabeltelevisioonivõrgu loa väljastamist oli vaidlustatud käskkirja eesmärk juba täidetud ja tema õigusjõud lõppenud ning käskkirja täitmise peatamine ei hõlma loa täitmise peatamist. Tallinna Kaabeltelevisiooni AS leiab oma kirjalikus vastuses, et luba, mille täitmise peatamist taotletakse, on nimeline ja kuulub kolmandale isikule ning haldusmenetluses pole võimalik vaidlustada eraõigusliku isiku nimelisi ja eriõigusi andvaid dokumente, mille alusel eraõiguslik isik teostab majandustegevust. Kui vaidlustatud käskkirja sisuks oli loa väljaandmine ja luba on faktiliselt välja antud, siis on käskkiri täidetud. Erikaebusest ei selgu, kuidas võiks olla takistatud või raskendatud selle esitajale positiivse kohtulahendi korral kohtuotsuse täitmine. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
26. Vastavalt Kaabelleviseaduse §-le 9 lg. 1 on kaabeltelevisioonivõrgu luba Sideameti poolt välja antud tegevusluba, mis annab sellel märgitud isikule õiguse kaabeltelevisioonivõrgu rajamiseks, omamiseks ja kasutamiseks loaga määratud tingimustel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt antakse kaabeltelevisioonivõrgu luba välja tähtajaga 10 aastat.
28. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku (HKS) § 9 lg. 3 sätestas, et kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava õigusakti täitmist, kuid halduskohtunikul on õigus kaebaja palvel selle täitmine peatada. Käesolevas haldusasjas palus Starman Kaabeltelevisiooni AS halduskohtul peatada nii Sideameti
29. oktoobri
30. a. käskkirja nr. 1-3/92, mille alusel anti välja Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile kaabeltelevisioonivõrgu luba nr. CV 99001, kui ka loa täitmine. Haldusasja materjalidest nähtub, et vaidlustatud käskkirja sisuks on kaabeltelevisioonivõrgu loa väljaandmine Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile Tallinna linna administratiivpiiride ulatuses kaabeltelevisioonivõrgu rajamiseks, omamiseks, ja kasutamiseks loaga määratud tingimustel kehtivusega 10 aastat. Vaidlustatud käskkirja alusel välja antud kaabeltelevisioonivõrgu loa kohaselt on see antud Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile loas näidatud tähtajaks ning annab talle õiguse Tallinna linna administratiivpiiride ulatuses 194 000 potentsiaalse abonendi (sealhulgas 14 000 juriidilist isikut) liitumist võimaldava kaabeltelevisioonivõrgu omamiseks, rajamiseks ja kasutamiseks loaga määratud tingimustel, mis on loa lisaks. Kaabeltelevisioonivõrgu loa nr. CV99001 lisas "Kaabeltelevisioonivõrgu loaga määratud tingimused" on sätestatud kaabeltelevisioonivõrgu kasutusse võtmise tähtajad, kaabeltelevisioonivõrku iseloomustavad tehnilised parameetrid, kaabellevi programmide pakettide minimaalne arv, kaabellevi programmide põhipaketti kuuluvate programmide minimaalne arv, kaabeltelevisioonivõrgus opereeritavad telekommunikatsiooniteenused ja tähtajad ning muud olulised tingimused, sealhulgas kohustus investeerida kaabeltelevisioonivõrgu rakendamiseks vähemalt 190 miljonit krooni. Sideameti vaidlustatud käskkirja ja Sideameti poolt Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile antud kaabeltelevisioonivõrgu loa ning selle lisaks olevate tingimuste sisust tulenevalt on selles haldusasjas käskkiri ja luba erinevad haldusaktid. Ringkonnakohus on seega õigesti käsitlenud käskkirja ja luba kui erinevaid haldusakte. Kasutades HKS §-st 9 lg. 3 tulenevat õigust peatada haldusakti täitmine, peab halduskohtunik kindlaks tegema, mitme haldusakti täitmise peatamist taotletakse ning iga üksiku haldusakti puhul välja selgitama peatamise eesmärgi ja selle, millised tagajärjed võivad olla akti täitmise peatamisel või peatamata jätmisel. Kohus peab hindama iga haldusakti täitmise peatamise põhjendatust ning langetama otsustuse nende täitmise peatamise või peatamata jätmise suhtes eraldi. Ebaõige on erikaebuse esitaja väide, et käskkirja täitmise peatamine hõlmab ka loa täitmise peatamist. Nagu iga üksiku haldusakti, nii ka vaidlustatud käskkirja ning selle alusel välja antud loa puhul tuleb välja selgitada, milliseid õiguslikke tagajärgi toob haldusakt endaga kaasa ja milline on tema mõju.
31. Seadusandja ei olesõnaselgelt sätestanud õigusakti täitmise peatamise aluseid, millest halduskohtunik peaks täitmise peatamise otsustamisel lähtuma. Haldusakti täitmise peatamine halduskohtu poolt peab olema piisavalt põhjendatud. Haldusakti täitmise peatamine saab olla põhjendatud, kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks sellise olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Kohus peab haldusakti täitmise peatamise taotluse puhul välja selgitama, kas haldusakt, mille täitmise peatamist taotletakse, saab luua selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asjas sisulise vaidluse lahendamist pole enam võimalik. Riigikohtu halduskolleegium märkis
32. detsembri
33. a. määruses nr. 3-3-1-39-96, et õigusakti täitmise peatamine on põhjendatud näiteks siis, kui peatamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.
34. Veenev ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et kuna vaidlustatud käskkiri oli loa andmisega juba täidetud, siis ei saanud halduskohtunik käskkirja täitmist enam peatada. Käskkirja õigusjõud ei lõpe loa andmisega. Käskkirja alusel tekkinud õigussuhe, mille sisuks on luba tegutseda, kehtib kuni käskkirja muutmise, tühistamise või peatamiseni. Eeltoodu põhjal kuulub erikaebus rahuldamisele osas, millega taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
35. detsembri
36. a. määrus haldusasjas nr. II-3/369/99 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada Starman Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub
37. märtsil 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann