§-st 51 lg 2 tuleb tal tasuda ette hindamise kulud ja täitur kutsub hindamiseks asjatundja. Tallinna Linnakohtu
§-s 51 sätestatud vara hindamist reguleerivaid sätteid. Kuna V. Popov ei soovinud hindamise kulusid ette tasuda, jättis ta ise kasutamata seadusest tuleneva õiguse lasta vara väärtus kindlaks määrata asjatundjal. Kohtu pädevusse kuulub kaebuse lahendamine täitevosakonna juhataja otsuse peale, mitte aga nõue tunnistada arestimise aktis märgitud vara hinnaks 1,1 miljonit krooni. Seetõttu võttis kohus seisukoha ainult täitevosakonna juhataja otsuse seaduslikkuse kohta. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis linnakohtu määruse muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud V. Popov nõus täituri poolt määratud korteri hinnaga. Vastavalt
Seda tegemata oli ta ise eelnevalt tellinud kinnisvarabüroolt Mendelson & Co eksperthinnangu korteri turuväärtuse määramiseks. Kuna võlgnik ei pidanud kinni täitemenetluse seadustiku nõuetest, jättis linnakohus põhjendatult kaebuse täitevosakonna juhataja otsusele rahuldamata. II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palus V. Popov ringkonnakohtu määruse tühistada ja uue määrusega tunnistada kohtutäituri tegevuse majaosa hindamisel ebaseaduslikuks. Kassaator leidis, et nii linna- kui ringkonnakohus rikkusid TsMS § 231 lg 4 nõudeid, kuna ei hinnanud tõendina kassaatori poolt esitatud majaosa hindamise ekspertiisotsust. Vastavalt TsMS §-le 130 lg 5 oli tal õigus esitada asja tundva asutuse arvamus, mida kohus pidi hindama dokumentaalse tõendina. III. Vastus erikaebusele Vastuses erikaebusele peab AS Hansapank kaebust alusetuks. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust apellatsioonikohtu seadusliku määruse tühistamiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt võib võlgnik või sissenõudja esitada täitevosakonna juhatajale kaebuse täituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kaebuse kohta tehtud täitevosakonna juhataja otsuse peale võib esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub. Seega kaebamisel täituri tegevuse peale kontrollitakse tema tegevuse seaduslikkust. Täituri tegevust täitemenetluses reguleerib täitemenetluse seadustik. Selle paragrahv 51 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta kokkulepet üleskirjutatud vara hinnas, hindab vara täitur, lähtudes kohalikust keskmisest müügihinnast. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui võlgnik või sissenõudja täituri määratud hinna vaidlustab, kutsub vara väärtuse kindlaksmääramiseks asjatundja täitur, kui hindamise vaidlustanud isik on tasunud ette hindamise kulud. Eelnevast järeldub, et kohtute seisukoht, mille kohaselt kohtu pädevusse ei kuulu sissenõude pööramisel võlgniku vallasvarale selle hinna määramine, on õige. Seega ei pidanud kohus põhjendama, miks ta kinnisvarabüroo arvamust korteri hinna kohta ei arvesta. Eeltoodust tulenevalt pole asjakohane ka kaebaja viide TsMS §-le 130 lg 5. Lähtudes täiturile täitemenetluse seadustikus pandud ülesannetest ning nende täitmiseks antud õigustest (
§-d 10 lg 3; 28; 32; 33; 50 lg 1; 51; 56 lg 2,3; 58; 60 lg 2), samuti võlgnikule antud õigustest (
§-d 26; 50 lg 5, 8), on täituril tsiviilnõuete täitmisel keskne roll, mis teenib tsiviilnõude täitmise eesmärki - tagada tsiviilnõude sundtäitmisega sissenõudja huvide kaitse pärast seda, kui võlgnik pole oma kohustust vabatahtlikult täitnud. Seega ei pidanud väljaspool täitemenetlust võlgniku tellitud arvamust arvestama ega arvestamata jätmist põhjendama ka täitur, kes otsustab üleskirjutatud vara hinnaga seonduvad küsimused iseseisvalt. Kuna täituri tegevus üleskirjutatud korteri hinna määramisel on olnud kooskõlas täitemenetluse seadusega ja võlgnikule on selgitatud tema õigusi, siis tuleb nõustuda kohtute seisukohaga, et võlgnik ise jättis kasutamata talle antud võimaluse lasta asjatundjal määrata korteri hind seaduses ettenähtud korras. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 1999. a määrus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, H. Jõks, T. Vernik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.