3-2-1-38-00

3-2-1-38-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a Leida Maltsari hagi Sulev Maltsari ja Heiki Haabma vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas kirjalikus menetluses
3. veebruaril
4. a läbi Leida Maltsari kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. novembri
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-153/
7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Põlva Maakohtu otsusega tuvastati, et
8. veebruaril
9. a sõlmis Hans Järvela Sulev Maltsari nimel Heiki Haabmaga pandilepingu, mille kohaselt panditi
10. detsembri
11. a laenulepingu tagamiseks L. Maltsari ja S. Maltsari ühisvara hulka kuuluv Põlvamaal Põlva vallas Metste külas asuv pooleliolev elamu. Lepingu p 3.1.2 järgi kinnitasid pandilepingu pooled, et lepinguobjekt on abikaasade ühisvara, abikaasa on andnud nõusoleku lepinguobjekti pantimiseks ning kolmandate isikute õigusi lepinguobjektil ei lasu. L. Maltsar palus tunnistada
12. veebruaril
13. a sõlmitud pandilepingu tühisust. Hagiavalduse põhjendustel on pandileping sõlmitud vastuolus PkS §-ga 17 lg
14. Abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei võinud abikaasa võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta. Hageja ei ole andnud kirjalikku nõusolekut elamu pantimiseks. Vastavalt TsÜS §-le 66 lg 2 on seadusega vastuolus olev tehing tühine. Põlva Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja andnud nõusoleku ühisvara pantimiseks ja seetõttu ei ole pandileping vastuolus PkS §-ga 17 lg
15. Hageja on
16. detsembri
17. a volikirjas volitanud S. Maltsarit esindama end kõigis õigustoimingutes, mis on seotud abikaasade ühisvarasse kuuluva poolelioleva ehitise võõrandamise, pantimise või muu kohustisega koormamisega, sealhulgas volituse andmisega nimetatud tehingute tegemiseks teistele isikutele. Seega on hageja volitus antud edasivolitamise õigusega. Samal kuupäeval volitas S. Maltsar notari tõestatud volikirjas H. Järvelat esindama end kõigis ametiasutustes ja isikute ees kõigis õigustoimingutes ja asjaajamistes, mis on seotud nimetatud ehitisega, sealhulgas ka ehitist võõrandama. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Tulenevalt TsMS §-st 330 lg 5 ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ringkonnakohus luges alusetuks hageja väite, et ta ei andnud PkS §-s 17 lg 4 ettenähtud kirjalikku nõusolekut poolelioleva elamu pantimiseks. Volikirja järgi volitas hageja oma abikaasat esindama teda kõigis õigustoimingutes, mis on seotud abikaasade ühisomandis oleva poolelioleva ehitise võõrandamise, pantimise või muu kohustisega koormamisega, sealhulgas volituste andmisega nimetatud tehingute tegemiseks teistele isikutele. Seega oli pandilepingu sõlmimise ajal
18. veebruari
19. a olemas hageja kirjalik nõusolek abikaasade ühisvara pantimiseks. Kuna laenulepingu pooled ei ole lepingut vaidlustanud, hagejal kui kolmandal isikul puudub selleks õigus, siis on maakohus õigesti eeldanud, et pandiga tagatud laenuleping on kehtiv. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. PkS § 17 lg 4 kohaselt pidi ta andma abikaasale ehitise pantimiseks kirjaliku nõusoleku.
20. detsembri
21. a volikirjaga andis ta abikaasale volituse enda esindamiseks kõigis õigustoimingutes edasivolitamise õigusega. Samal päeval tehtud S. Maltsari volikirjaga ei toimunud S. Maltsari poolt talle hageja antud õiguste edasivolitamist. Volituse ja nõusoleku andmine on õigustoimingud, millele tuleb kohaldada TsÜS § 65 kohaselt tehingu sätteid. TsÜS § 61 kohaselt on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Lähtudes PkS § 17 lg 4 saab järeldada, et hageja andis abikaasale volituse otsustada oma nõusoleku väljendamise üle tehingute tegemisel abikaasade ühisvara hulka kuuluva varaga. Ringkonnakohus ei ole oma otsuses näidanud, milles väljendus abikaasa nõusolek. Hageja leidis, et volikiri iseenesest ei saa sisaldada nõusolekut. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt on volitus õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda.
22. detsembril
23. a S. Maltsari poolt H. Järvelale antud volikirjas andis S. Maltsar volitused esindada ennast, kuid ta ei ole selles volikirjas andnud abikaasa nimel nõusolekut tehingu tegemiseks. Hageja arvates ei ole ringkonnakohus hinnanud kõiki tõendeid objektiivselt, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või PkS § 17 lg 4 kohaselt võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. Seega peab olema ühisomandis oleva asja pantimiseks teise abikaasa kirjalik nõusolek. Osundatu eesmärk on vältida teise abikaasa nõusolekuta ühisvara võõrandamist ja pantimist. Vaidlust pole selles, et volikirjas märgitu vastab L. Maltsari tahtele. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et
24. detsembri
25. a volikirjas väljendas hageja kirjalikult nõusolekut ühisvara hulka kuuluva poolelioleva ehitise, asukohaga Põlva vald Metste küla, pantimiseks. Andes volituse S. Maltsarile ühisvara hulka kuuluva elamu pantimiseks väljendas hageja ka nõusolekut elamu pantimiseks. See, et S. Maltsari nimel sõlmis pandilepingu H. Järvela, ei muuda elamu pantimiseks antud nõusolekut olematuks. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
26. novembri
27. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa