3-1-3-4-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril 2000 3-1-3-4-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja T.A. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 3 ning § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa T.A. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Tatjana Vassilevskaja. Asjaolud ja senine menetluse käik
2. Tartu Linnakohtu
3. mai
4. a otsusega mõisteti T.A. süüdi ja teda karistati KrK § 141 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotusega kuueks aastaks ning KrK § 140 lg 2 pde 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti talle kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse tähtaja hulka loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva. Sama otsusega mõisteti süüdi I.P. ja A.R.. Süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 3 järgi mõisteti T.A. süüdi selles, et ta
5. oktoobril
6. a kella 15.00 ajal, olles alkoholijoobes, Tartus T x asuvas X bussijaamas, nõudis röövimise eesmärgil M.V-lt raha. Täpsustamata rahasummat, asetas ta seejuures tema käes oleva noa vastu M.V. rõivaid, paremale poole roiete piirkonda. Nõudmise peale andis M.V. kogu kaasasolnud sularaha, s.o 11 krooni T.A-le, kes röövis selle. Süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi mõisteti T.A. süüdi selles, et ta isikute grupis koos I.P. ja A.R-ga
7. oktoobril
8. a kella 15.30 ajal, olles alkoholijoobes, Tartus Emajõe ääres V silla all Annelinna poolses osas, varastas avalikult V.K-lt mitmesuguseid esemeid kokku väärtusega 500 krooni, sularaha 72 krooni ning passi, millel rahaline väärtus puudub.
9. Kohtualuse I.P. apellatsioonkaebuse alusel vaadati kriminaalasi teise astme kohtus uuesti läbi. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. novembri
11. a otsusega jäeti Tartu Linnakohtu
12. mai
13. a otsus sisuliselt muutmata, kuid selles tehti mõned täpsustused. Muuhulgas loeti T.A. karistuse tähtaja hulka tema eelvangistusaeg
14. oktoobrist kuni
15. oktoobrini
16. a, s.o 3 päeva. I.P. apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jõustus selle tervikuna kuulutamisest
17. novembril
18. a.
19. Süüdimõistetu T.A. koostas
20. novembril
21. a kassatsioonkaebuse, mis registreeriti Tartu Ringkonnakohtus
22. novembril
23. a. Esitatud kassatsioonkaebuses leidis T.A., et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. novembri
25. a otsus on tema osas ebaseaduslik ning ta palub kriminaalasi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks. T.A. selgitab, et Tartu Linnakohtu
26. mai
27. a otsuse kirjalikku koopiat pole talle saadetud ning seetõttu polnud tal võimalust apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Süüdimõistetu arvates on siinkohal tegu kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega, sest on eiratud tema õigust vaidlustada apellatsiooni korras enda esimese astme kohtu poolt süüdimõistmine.
28. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele pöördus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Mati Kartau kirjaga Tartu Linnakohtu poole palvega selgitada välja, millal sai T.A. kätte Tartu Linnakohtu
29. mai
30. a otsuse koopia. Vastuseks selgitas Tartu Linnakohtu kohtunik Ingeri Tamm, et T.A. kriminaaltoimikus puuduvad andmed linnakohtu otsuse koopia T.A-le saatmisest ning märkis, et see väljastati talle
31. novembril
32. a. Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt (tl nr 163) sai T.A. linnakohtu otsuse koopia allkirja vastu kätte
33. detsembril
34. a.
35. Olles eeltoodud otsuse koopia
36. detsembril
37. a allkirja vastu kätte saanud, koostas T.A.
38. detsembril
39. a apellatsioonkaebuse, mis registreeriti Tartu Ringkonnakohtus
40. detsembril
41. a. Esitatud apellatsioonkaebuses ja selle täienduses vaidlustas T.A. enda süüdimõistmise KrK § 141 lg 2 p 3 järgi põhjendusel, et kannatanu M.V. ja tunnistaja M.K. lavastasid selle juhtumi kättemaksuks tema poolt M.K. auto puruks sõitmise eest. Apellatsioonkaebuse kohaselt andsid nii M.V. kui ka M.K. valeütlusi, sest väidetavalt pole süüdistuses kirjeldatud röövimist toimunud. T.A. palus süüdistus KrK § 141 lg 2 p 3 järgi ümber kvalifitseerida ning talle mõistetud karistust kergendada. Menetlus Riigikohtus
42. Tartu Ringkonnakohtu esimees Ago Kutsar saatis
43. jaanuaril
44. a T.A. jt kriminaalasja Riigikohtule märkides saatekirjas, et T.A. on vaidlustanud nii Tartu Linnakohtu kui ka Tartu Ringkonnakohtu eeltoodud otsused. Ringkonnakohtu saatekirja kohaselt ei ole T.A. kriminaalasja apellatsiooni korras läbivaatamine võimalik, kuna mõlemad eelnimetatud kohtuotsused on jõustunud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kaitsja ning prokuröri, kes taotlesid Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
45. novembri
46. a kohtuotsuse tühistamist, leidis: Põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on igaühe õigus kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule üks isiku põhiõigustest. See õigus on sisustatud AKKS § 6 kaudu, mille teises lõikes on eraldi regulatsioon isikute kohta, kes viibivad vahi all. Nende isikute apellatsioonitähtaja kulgemise alguse on seadusandja pidestanud kohtuotsuse ärakirja kättesaamisega. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T.A. soovis esitada apellatsiooni ning esitaski selle tähtaegselt -
47. detsembril
48. a. Seega rikkus Tartu Linnakohus käesolevas kriminaalasjas AKKS § 11 nõudeid, saates kriminaalasja ringkonnakohtule
49. juulil
50. a, s.o enne apellatsioonitähtaja möödumist. Tartu Ringkonnakohus omakorda ei selgitanud, nagu seda nõuab AKKS § 17 lg 1, kas ei esine apellatsioonimenetlust takistavaid asjaolusid, vaid määras kriminaalasja kuulamisele, enne kui saabus T.A. tähtaegselt esitatud apellatsioon. Nende menetluslike rikkumiste tagajärjel arutati kriminaalasja apellatsiooni korras ilma ühe apellandi osavõtuta ning tema taotlusi arvestamata. Käsitades AKKS § 39 lg-t 4 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et selline T.A. õiguste rikkumine takistas kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset kohtulikku uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist, samuti ei võimaldanud tal realiseerida oma põhiseaduslikku kohtukaebeõigust. Sellised olulised menetlusnormide rikkumised toovad kaasa ringkonnakohtu kohtuotsuse tühistamise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Põhiseaduse §-st 24, AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
51. novembri
52. a kohtuotsus T.A., A.R. ja I.P. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuotsus jõustub
53. veebruaril 2000.a, ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Jüri Ilvest, Jüri Rätsep