Obsah (8)

§ 229§ 143§ 218§ 98§ 23§ 263§ 3076§ 325

3-3-1-7-00 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. aprillil 2000 Ida-Viru Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse läbivaatamine

§ 229lg.

1 p. 5 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

1. märtsil
2. a. avalikul kohtuistungil läbi Ida-Viru Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr. II-4-49/
5. Protsessiosalisena võttis istungist osa Vladimir Ponomarjovi esindaja Vladimir Firssov. Juures olid halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend ja Riigikohtu vannutatud tõlk Lüüli Lomp. Ida-Viru Politseiprefektuuri liikluspolitsei inspektor koostas
6. augustil
7. a. haldusõiguserikkumise protokolli nr. AB 020604, mille järgi V. Ponomarjov ?eiras tahtlikult politseiametniku korraldust, osutas füüsilist vastupanu?. Haldusõiguserikkumise toimepaneku ajana märgiti protokollis
8. august
9. a. kell 1.20 ja kohana Sillamäe linn Pavlovi tänav. Ida-Viru Maakohtu
10. augusti
11. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 4/92 tunnistati teise grupi invaliid V. Ponomarjov süüdi

§ 143järgi ja talle mõisteti kümme päeva haldusaresti.

Kohus leidis, et Sillamäe linnas Kesk tänaval

1. augusti
2. a. öösel kell 1.20 sõiduautos viibides keeldus V. Ponomarjov täitmast politseiametnike korraldust sooritada alkoholitest. Ta osutas politseiametnikele vastupanu ja väljendus ebatsensuurselt. V. Ponomarjovi suhtes kasutati erivahendeid ja ta toimetati politseijaoskonda. V. Ponomarjov pani toime

§ 143järgi kvalifitseeritava teo ?

politseiametniku seadusliku korralduse tahtliku eiramise. Ida-Viru Maakohtu

1. augusti
2. a. otsusega vähendati V. Ponomarjovi karistust seoses tema tervisliku seisundi ja vajadusega läbi viia arstlik uurimine. Kohus leidis, et Ida-Viru Politseiprefektuuri arestimaja juhtivinspektori taotlusest nähtub, et V. Ponomarjov paigutati
3. augustil
4. a. tema enda palvel Kohtla-Järve haigla kiirabi traumatoloogiaosakonda. Haiget läbi vaadanud arst jõudis järeldusele, et V. Ponomarjov vajab kiiret arstlikku läbivaatust ja ravi. Kohtla-Järve arestimajas on vajalikku ravi võimatu osutada, mistõttu palutakse haldusaresti kandmine enne tähtaega lõpetada. V. Ponomarjov esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsus tühistada. Viru Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a. otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
7. augusti
8. a. otsus ja lõpetati menetlus

§ 218lg.

1 p. 1 järgi haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et seaduse ja asja materjalidega pole kooskõlas maakohtu otsus, millega V. Ponomarjov tunnistati süüdi

§ 143järgi ja karistati 10-ööpäevase arestiga selle eest, et ta ?

09.081999 kell 01.20 viibides sõiduautos Kesk tänaval Sillamäe linnas, keeldus täitmast politseitöötajate korraldust sooritada alkoholitesti, osutas politseile vastupanu, väljendas end ebatsensuurselt?. Seda seisukohta põhjendas ringkonnakohus järgmiselt: Haldusõiguserikkumise protokoll ja selle alusel tehtud karistamise otsus peavad sisult kokku langema. Protokollis on märgitud, et V. Ponomarjov

1. augustil
2. a kell üks kakskümmend Sillamäe linnas Pavlovi tänaval ?eiras tahtlikult politseiametniku korraldust, osutas füüsilist vastupanu?. Protokollist ei nähtu politseiametniku korralduse sisu ja isik, kellele V. Ponomarjov osutas füüsilist vastupanu. Apellandi väide, et ta sel ajal Pavlovi tänaval ei kohtunud politseinikega, on kooskõlas Ida-Viru Politseiprefektuuri kirjaliku vastusega, et politseipatrull peatas V. Ponomarjovi Kesk tänaval. Tunnistaja S. Zahharovi ütluste kohaselt ei näinud ta protokollis kirjeldatud sündmusi Pavlovi tänaval, sest ta viibis samal ajal ühes korteris Kesk tänavas. Maakohtu järeldus, et politseiametniku korralduseks oli alkoholitesti sooritamine, pole kooskõlas haldusõiguserikkumise protokollis märgitud õiguserikkumise kirjeldusega. Kõrvalehoidumine joobeseisundi tuvastamisest kvalifitseeritakse haldusõiguserikkumisena

§ 98, mitte aga § 143 järgi.

Ida-Viru Politseiprefektuuri kirjalikust vastusest nähtub, et joobeekspertiisist keeldumise kohta oli koostatud teine haldusõiguserikkumise protokoll ja selle rikkumise eest karistati V. Ponomarjovi politseiametniku otsusega.

§ 23lg.

2 keelab haldusaresti määrata ja kohaldada teise grupi invaliidi suhtes. Maakohtu istungi protokollist ja kohtutoimikus olevast pensionitunnistusest nähtub, et V. Ponomarjov on teise grupi invaliid. Ida-Viru Politseiprefektuur esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada kohtuotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassaator väidab, et: Ringkonnakohus ei arvestanud

§-ga 3076, kui ta rahuldas V. Ponomarjovi poolt kohtuistungil esitatud taotluse kuulata kohtuistungil üle uus tunnistaja S. Zahharov. Selle sätte kohaselt saab apellant esitada uusi tõendeid vaid siis, kui ta esitab mõjuvad põhjused, miks ta ei saanud neid tõendeid esitada halduskohtus, või tal oli selleks muu kaaluv põhjus. Selliseid põhjusi polnud esitatud ei apellatsioonkaebuses ega ringkonnakohtu istungil. On arusaamatu, milles nägi ringkonnakohus maakohtu otsuse ja haldusõiguserikkumise protokolli sisulist mittekokkulangevust. Otsuse tegemisel lähtus ringkonnakohus ainult V. Ponomarjovi selgitustest. Ringkonnakohus rikkus

§ 263

, sest ta selgitas haldusõiguserikkumist ainult protokolli ja maakohtu otsuse järgi, arvestamata kõiki asjaolusid ja fakte kogumis. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1.

§ 3076

järgi saab apellant uutele tõenditele viidata üksnes siis, kui ta esitab mõjuvad põhjused, miks tal ei olnud võimalik seda teha halduskohtus, või kui tal oli selleks muu kaaluv põhjus. Apellatsioonkaebusest ja ringkonnakohtu istungi protokollist ei nähtu, et V. Ponomarjov oleks esitanud selles sättes nimetatud põhjusi. Seega on põhjendatud kassaatori väide, et ringkonnakohus ei arvestanud

§-ga 3076. See ei saa aga olla alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks

§ 325järgi.

Ka ei nähtu ringkonnakohtu

1. novembri
2. a. istungi protokollist, et Ida-Viru Politseiprefektuuri esindaja oleks vaielnud vastu apellandi taotlusele kuulata tunnistajana üle S. Zahharov (tl. 57).
3. Põhjendamatu on kassaatori väide, et on arusaamatu, milles nägi ringkonnakohus maakohtu otsuse ja haldusõiguserikkumise protokolli sisulist mittekokkulangevust. Ringkonnakohus märkis, et haldusõiguserikkumise protokolli järgi oli üleastumise toimepanemise kohaks Sillamäe linn Pavlovi tänav, Ida-Viru Maakohtu otsuse järgi aga Sillamäe linn Kesk tänav. Ka osutab ringkonnakohus haldusõiguserikkumise protokolli ebakonkreetsusele ? protokollist ei nähtu politseiametniku korralduse sisu. Maakohtu otsuse järgi aga seisnes politseiametniku korralduse mittetäitmine keeldumises sooritada alkoholitest.

§ 229lg.

1 p. 5 nõuab haldusõiguserikkumise kirjeldamist haldusõiguserikkumise protokollis. Teo kirjeldusest peab selguma, mida konkreetselt tegi väidetav haldusõiguserikkuja. Politseiametnike poolt teenistusalluvuse liinis pärast haldusõiguserikkumise protokolli koostamist esitatud seletused, mis on võetud ringkonnakohtu toimikusse, ei saa asendada protokollis puuduvat teo kirjeldust. 3. Põhjendamatu on kassaatori väide, et ringkonnakohus lähtus otsuse tegemisel vaid V. Ponomarjovi selgitustest, maakohtu otsusest ja haldusõiguserikkumise protokollist. Ringkonnakohus on peale nende tõendite võtnud seisukoha ka apellatsioonkaebusele esitatud Ida-Viru Politseiprefektuuri kirjaliku vastuse kohta, mille järgi politseipatrull peatas V. Ponomarjovi Kesk tänaval. Ringkonnakohus pole rikkunud

§ 263. Kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.

Juhindudes

§-dest 324 lg. 1 p. 1 ja 311 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Ida-Viru Politseiprefektuuri kassatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-4-49/99 muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigituludesse. Määrus jõustub
3. aprillil 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann