Töövaidluskomisjoni
lg 1 alusel töötaja algatusel ning Vändra Tarbijate Ühistult mõisteti välja hüvitisena
Hagiavalduses palus Vändra Tarbijate Ühistu tunnistadaseaduslikuks Kai Tooduga töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu.
lg 1 kohaselt määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja, kes ei ole kohustatud oma hinnangut põhjendama. Pärnu Linnakohtu 10. mai 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse motiividel peab
järgi tööandja hinnang katseaja tulemuste kohta rajanema objektiivsetel näitajatel ning tööandja peab tõendama, milles seisnesid puudused töös. Hageja ei esitanud usaldusväärseid tõendeid kostja kutseoskuste puudumise ja halva töö kohta. Kaupluse juhataja kinnitas, et kostjal ei olnud suhtlemisprobleeme, ta sai oma kohustustega hakkama, kuid arvutiprogramm oli puudulik ja ei toiminud korralikult. Arvutiprogrammi hagejale müünud REIW-Elektroonika AS kiri ei ole erapooletu, sest firma oli huvitatud programmi müügist hagejale. Poolte seletused ja tunnistaja ütlused lükkavad kirja sisu ümber ning ostetud programm vahetati teise programmi vastu 1998. aasta novembris. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1999. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu ostus on piisavalt põhjendatud. Töölepingu võib sõlmida katseajaga, mille kestel tööandja veendub töötaja sobivuses kokkulepitud tööle (
). Hageja ei tõendanud, et kostja ei saanud hakkama tööga kutseoskuse puudulikkuse, vähese suhtlemisoskuse või tervise tõttu. Vaidluses töölepingu lõpetamise asjaolude üle tuleb tööandjal tõendada neid fakte, mis tingisid tööle ebarahuldava hinnangu andmise. II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Töölepingu seadusest ei tulene, et tööandja hinnang katseaja tulemuste kohta peab rajanema objektiivsetel näitajatel ning tööandja peab tõendama fakte, mis tingisid ebarahuldava hinnangu andmise. Tööandjal ei ole seaduslikku kohustust tõendada, miks ta pole katseaja tulemustega rahul. Töölepingu lõpetamine katseajal saab toimuda tööandja suva alusel. Katseaeg on periood, mil mõlemale töölepingu poolele on seadusega antud võimalus töösuhteid lihtsustatud korras lõpetada. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kohtud kohaldasid õigesti materiaalõiguse norme ning apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Tööandja peab töölepingu lõpetamise vaidlustamisel tõendama, miks ta pidas ebarahuldavaks katseaja tulemusi.
lg 1 järgi võib töölepingus ette näha kuni 4-kuulise katseaja, mille kestel on tööandjal võimalik kindlaks teha, kas töötaja tervis, võimed, suhtlemis- ja kutseoskused võimaldavad töötajal teha kokkulepitud tööd. Samal ajal saab töötaja veenduda, kas tehtav töö ja töötingimused talle sobivad.
Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega ja leiab, et töötaja ei vasta sellel töökohal esitatavatele nõuetele, võib tööandja katseaja jooksul töölepingu lõpetada ilma etteteatamiseta ja ilma hüvitist maksmata. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVLS) annab võimaluse töötaja ja tööandja vahelise lahkarvamuse, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppel, vaidlustamiseks töövaidluskomisjonis või kohtus. Mõlemad vaidlust lahendavad organid rajavad oma otsused üksnes tuvastatud asjaoludele ja esitatud tõenditele ning nendest tehtud järeldustele (ITVLS § 22 lg 2 ja TsMS §-d 231 lg 4 ja 330 lg 4). Seega peab tööandja esile tooma asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad, et töötaja osutus katseaja jooksul tehtavale tööle mittevastavaks. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 1999. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Luik, A. Kull, T. Vernik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.