3-1-1-39-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil 2000 3-1-1-39- Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. J. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 85 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa J. J. kaitsja vandeadvokaat Margo Normann ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tallinna Linnakohtu
3. novembri 1999.a otsusega tunnistati J. J. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 85 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust katseajaga kaks aastat. J. J. tunnistati süüdi selles, et ta
4. aastal omandas 34 teadvalt võltsitud USA sajadollarilist rahatähte eesmärgiga need maha müüa.
5. juulil 1999.a leppis kohtualune kokku S.-nimelise isikuga, et müüb talle A. tn X asuvas enda garaažis 10.000.- USA dollarit. Sama päeva õhtul peeti aga J. J. politseitöötajate poolt kinni ja läbiotsimise käigus võeti tema garaažist ära 34 võltsitud sajadollarilist rahatähte. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et garaaži A. tn X kasutas kohtualune, välistatud oli, et teised isikud võinuksid seda kasutada omaniku teadmata. J. J. süü leidis tõendamist tunnistajate, nende hulgas ka anonüümse tunnistaja "S." ütlustega ning kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega. Küll märkis kohus, et jälituslike erandtoimingutega saadud tulemuste vormistamise protokollis on ekslikult J. J. sünniajana fikseeritud
6. september 1945.a. Kohus aga leidis, et asukohana nimetatud paik - A. tn X garaaž - välistab samanimelise isiku olemasolu sündmuskohal.
7. Tallinna Linnakohtu
8. novembri 1999.a otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja Margo Normann apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada süüdimõistev otsus ja J. J. õigeks mõista.
9. Tallinna Ringkonnakohtu
10. jaanuari 2000.a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
11. novembri 1999.a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukolleegium nõustus linnakohtu järeldusega, et J. J. püüdis käibele lasta teadvalt võltsitud raha, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel. Samas soostus kohus kaitsja väitega, et mitmed andmed jälituslike erandtoimingutega saadud tulemuste vormistamise protokollis ei ole kooskõlas teiste kriminaaltoimiku materjalidega. Nii oli erandtoimingut lubava kohtuniku otsuse numbriks 70, ehkki Tallinna Halduskohtu esinaise allkirja kandva õiendi kohaselt oli selleks
12. Erandtoimingu kirjalikul fikseerimisel märgiti kuupäevaks
13. juuni 1999.a, kuigi tegelikult ja ka protokolli kohaselt leidis erandtoiming aset
14. juulil 1999.a. J. J. sünniajaks oli märgitud
15. september 1945.a, viimane on aga tegelikult sündinud
16. juulil 1949.a. Kohtukolleegium nõustus linnakohtu seisukohaga, et protokolli koostaja on eksinud J. J. sünniaasta märkimisel, sest protokollis asukohana fikseeritud garaaž välistab teise samanimelise isiku viibimise sündmuskohal. Samuti nähtus anonüümse tunnistaja S. ütlustest, et garaažis viibis ainult üks mees, kelle nimi oli Jura. Kohtukolleegium asus seisukohale, et ka tulemuste vormistamise protokollis märgitud kohtuniku otsuse numbri ja erandtoimingu läbiviimise kuupäeva märkimisel on tegemist eksitava trükiveaga. Kohus lähtus asjaolust, et protokolli näol ei ole tegemist mitte algdokumendiga, vaid KrMK § 1101 lg 3 kohaselt koostatava koonddokumendiga. Kohtukolleegium ei soostunud väitega, et protokolli koostamisel tehtud eksimused olid niivõrd tõsised, et välistanuks jälitustoimingu seaduslikkuse. MENETLUS RIIGIKOHTUS
17. Tallinna Ringkonnakohtu
18. jaanuari 2000.a otsuse peale esitas kaitsja M. Normann kassatsioonkaebuse, taotledes tühistada süüdimõistev otsus ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassaator on seisukohal, et rikutud on KrMK § 262 lg 2 sätestatud nõudeid. Nimelt on ringkonnakohtu otsus rajatud jälituse erandtoimingute fikseerimise protokollile, mille sisu on kohtud ise revideerinud. Ringkonnakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis viitaksid vormistatud ametlikus dokumendis esineva informatsiooni ekslikkusele. Erinevalt protokollis märgitust on J. J. tegelikult sündinud
19. juulil 1949.a ja tema suhtes oli tegelikult väljastatud Tallinna Halduskohtu esinaise luba nr 70 jälituse erandtoiminguks. Kaitsja on seisukohal, et kohtualuse suhtes pole erandlikke jälitustoiminguid teostatud, kuna selle kohta puuduvad igasugused andmed. Menetlusdokumendi andmete eksitavaks veaks lugemisel ei ole kohtu siseveendumus piisav.
20. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes taotles ringkonnakohtu kohtuotsuse tühistamist ja prokuröri, kes taotles selle muutmata jätmist, leidis: Tallinna Linnakohtu kohtuotsuses on viidatud kaheteistkümnele tõendile, millele kohus tugineb. Neid tõendeid on kohus, nagu seda nõuab KrMK § 50 lg 1, hinnanud kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Siseveendumuse kujunemise aluseks on olnud asjaolude igakülgne, täielik ja objektiivne läbivaatamine, s.o tõendite analüüsimine, nende üksteisega sobivuse väljaselgitamine, tõendites esineva informatsiooni ebatäpsusele hinnangu andmine lähtudes tõendiallika liigist ja usaldusväärsusest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on omakorda tõendite kogumis hindamise tagajärjel jõudnud seisukohale, et
21. juulil 1999.a koostatud Jälituslike erandtoimingutega saadud tulemuste vormistamise protokollis esinevad koostaja eksimustest tingitud vead J. J. sünniaja ning Tallinna Halduskohtu esinaise otsuse numbri osas, kuid need vead pole sellise ulatusega, mis tingiksid tõendi kõlbmatuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selle seisukohaga. Kriminaalmenetluse seadus ei erista jälitustegevuse käigus saadud tõendite hindamist teiste tõendite hindamisest. See tähendab, et ka jälitustegevuse käigus kogutud tõendeid hindab kohus, juhindudes KrMK § 50 lg-st 2, kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus
22. jaanuarist 2000.a J. J. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
23. märtsil 2000.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher