3-1-1-41-00

KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. märtsil 2000 3-1-1-41- Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi vaatas avalikul kohtuistungil läbi T. M. erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku N. Zaitseva
2. veebruari
3. a määruse peale, millega jäeti T. M. erikaebus Harju Maakohtu kohtuniku
4. detsembri
5. a määruse peale tõkendina vahi all pidamise tähtaja pikendamise kohta läbi vaatamata. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T. M. kaitsja vandeadvokaat Kalev Lill ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
6. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T. M. oli viibinud alates
7. maist
8. a X Vanglas vahi all süüdistatuna KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Uurija A. Markus muutis
9. detsembril
10. a T. M. suhtes
11. mail
12. a kohaldatud tõkendi, asendades vahi all pidamise allkirjaga elukohast mittelahkumise kohta. X Vangla julgeolekutalituse spetsialist uurija õigustes I. Lasn esitas
13. detsembril
14. a T. M.-le X Vanglas viibimise ajal toimepandud uute kuritegude eest (kriminaalasi nr 99922000129) süüdistuse KrK § 195 lg 3 ning § 15 lg 2 - § 1151 lg 1 järgi.
15. detsembril
16. a ? s.o samal päeval, mil uurija A. Markus oli asendanud T. M. vahi all pidamise allkirjaga elukohast mittelahkumise kohta, andis Harju Maakohtu kohtunik K. Iisop I. Lasni taotluse alusel loa T. M. vahi all pidamiseks kriminaalasja nr 99922000129 raames kuni
17. detsembrini
18. a.
19. Uurija I. Lasn esitas
20. detsembril
21. a Harju Maakohtule taotluse pikendada T. M. vahi pidamise tähtaega kuni
22. jaanuarini
23. a põhjendusel, et vabaduses olles võib ta uurimisest kõrvale hoiduda, takistada tõe tuvastamist ning jätkata uute kuritegude toimepanemist. Harju Maakohtu kohtuniku K. Iisopi
24. detsembri
25. a määrusega pikendati T. M. vahi all pidamise tähtaega kuni
26. jaanuarini
27. a.
28. Viimatinimetatud määruse peale esitas T. M. erikaebuse, milles taotles määruse tühistamist ning kergemaliigilise tõkendi kohaldamist põhjendusel, et ta ei ole vanglas toime pannud talle süüksarvatud kuritegusid. Erikaebus saabus Tallinna Ringkonnakohtusse
29. veebruaril
30. a.
31. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik N. Zaitseva jättis
32. veebruari
33. a määrusega T. M. erikaebuse läbi vaatamata põhjendusega, et kaevatav määrus oli selleks ajaks õigustühine, sest T. M. viibis sel ajal vahi all juba Harju Maakohtu kohtuniku K. Iisopi poolt
34. jaanuaril
35. a koostatud kohtu alla andmise määruse alusel, millega jäeti muutmata ka tema suhtes varem valitud tõkend - vahi all pidamine. Menetlus Riigikohtus
36. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku N. Zaitseva poolt
37. veebruari
38. a tehtud määruse peale on T. M. koostanud
39. veebruaril
40. a erikaebuse, mis on registreeritud Tallinna Vangla poolt
41. veebruaril
42. a. Erikaebuses märgib T. M., et tema vahi all pidamine on põhjendamatu. T. M. eitab jätkuvalt oma süüd talle süüksarvatud vanglas toimepandud kuritegudes ja palub end vabastada, lubades edaspidi käituda õiguskuulekalt.
43. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes ei pidanud erikaebuse rahuldamist võimalikuks ning prokuröri, kes taotles erikaebuse rahuldamata jätmist, leidis, et puudub alus erikaebuse rahuldamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku N. Zaitseva poolt
44. veebruaril
45. a tehtud kohtumäärusega on põhjendatult ja kooskõlas kohtupraktikaga asutud seisukohale, et ringkonnakohus võib jätta vahistusmääruse peale esitatud erikaebuse läbi vaatamata ka juhul, mil vaidlustatud vahistusmäärus on vahepeal kaotanud õigusliku sisu seetõttu, et isik viibib vahi all juba uue vahistusmääruse alusel. Sellist seisukohta on põhjendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
46. märtsi
47. a määruses nr 3-1-1-37-98 ( RT III, 14, 150). T. M. poolt vaidlustatud
48. veebruari
49. a kohtumäärusega lahendati erikaebemenetluse tulemina üksnes vahi all pidamisega seonduvat. Selles kohtumääruses ei ole võetud ja ei olekski saadud võtta seisukohta T. M. süü küsimuses. Seetõttu ei saa ka Riigikohus ringkonnakohtu ülalnimetatud kohtumääruse seaduslikkuse hindamisel kaaluda seda, kas T. M. on süüdi talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises või mitte. T. M.-l on võimalik enda kaitseõigust teostada ja kinnitada enese süü puudumist kriminaalasja kohtulikul arutamisel esimese astme kohtus, samuti kohtukaebustes, kui ta ei nõustu esimese astme kohtu lahendiga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
50. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
51. veebruari
52. a määrus T. M. süüdistusasjas jätta muutmata.
53. T. M. erikaebus jätta rahuldamata.
54. Mõista T. M.-lt välja kohtukuluna riigituludesse kaitsjatasu summas 495 kr 60 s (nelisada üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti). Kohtumäärus jõustub
55. märtsil
56. a ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Eerik Kergandberg, Lea Kivi