3-1-1-90-98

KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. septembril
2. a. 3-1-1-90- Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi riigiprokuröri asetäitja eriprotesti A. B. ja A. Ž. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. B. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland, A. Ž. kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistati Tallinna Linnakohtu
3. mai
4. a otsusega A. B. ja A. Ž. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1 järgi ning karistati kumbagi rahatrahviga 50 päevamäära, s.o 1400 krooni ulatuses. AS X tsiviilhagi summas 14 657 krooni ja 30 senti jäeti lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Selle kohtuotsuse vaidlustamiseks esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör, kes taotles kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja tsiviilhagi rahuldamist.
5. juunil
6. a vaatas Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Jüri Paap apellatsioonprotesti läbi ja leidis, et apellatsioonprotest tuleb jätta käiguta, kuna ei ole võimalik vaidlustada lahendit, mida pole olemas. Määruse kohaselt ei ole tsiviilhagi lahendatud, linnakohus vaid leidis, et see tuleb läbi vaadata tsiviilkohtupidamise korras. Ringkonnakohtuniku määruse on vaidlustanud oma eriprotestiga riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Ta leiab, et KrMK § 269 lg-st 2 tulenevalt ei olnud esimese astme kohtul oma süüdimõistvas kohtuotsuses õigust jätta tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Vaidlustatud kohtulahend on KrMK § 269 lg 2 sisu meelevaldse avardamise tõttu käsitletav ebaseadusliku otsusena, mitte aga lahendina, mida pole olemas. Linnakohus on põhjendamatult leidnud, et tal ei olnud võimalik kindlaks teha varastatud kaabli väärtust. Tuvastatud on konkreetses koguses kaabli vargus, samuti oli kohtu käsutuses piisavalt tõendeid, mille alusel piiritleda kahju suurust. Vajadus tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras kahju suuruse täpsustamiseks puudus. Protestis taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
7. juuni
8. a määruse tähistamist ja asja saatmist arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri ning kaitsjate seisukohad, mis kinnitasid protestis esitatud vastuväiteid, leidis: Apellatsioonkaebuse või -protesti käiguta jätmise alused sätestab AKKS §
9. Selle sätte kohaselt saab kohtunik neid pöördumisi oma määrusega läbivaatamatult tagastada vaid juhul, kui apellatsioonkaebus või -protest ei vasta AKKS §-s 8 sätestatud nõuetele ja kohtuniku määratud tähtaja jooksul ei ole apellant esitatud nõudmisi täitnud ega põhistanud nende täitmise võimatust, samuti siis, kui apellandina esineb isik, kes ei ole selleks õigustatud AKKS § 5 kohaselt. Ringkonnakohtunikul need seaduslikud alused prokuröri apellatsioonprotesti käiguta jätmiseks puudusid. KrMK § 269 lg 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rahuldab kohus kas täielikult või osaliselt tsiviilhagi või jätab selle rahuldamata, olenevalt hagi tõendatusest. Tallinna Linnakohtu
10. mai
11. a otsuses sellest sättest ei juhindutud, seega on otsus vastuolus kriminaalmenetluse nõuetega. Vaid juhtudel, kui kriminaalasja arutamist edasi lükkamata ei ole võimalik täpselt arvestada tsiviilhagi suurust, võib kohus süüdimõistva otsuse tegemisel tunnistada, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele, hagi rahuldamise täpne suurus aga määratakse kindlaks tsiviilmenetluse korras KrMK §-s 270 sätestatud alusel. Prokuröri eriprotest on põhjendatud ja vaidlustatud ringkonnakohtuniku määrus kuulub tähistamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
12. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
13. juuni
14. a määrus A. B. ja A. Ž. süüdistusasjas ning saata kriminaalasi arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse.
15. Välja mõista A. B. 1062 krooni ja A. Ž. 1062 krooni kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
16. septembril
17. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Lea Kalm, Järi Rätsep