Obsah (11)

§ 243§ 99§ 1031§ 27§ 229§ 218§ 225§ 300§ 3§ 30§ 3511

3-3-1-10-00 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. aprillil 2000 Andi Ende kassatsioonkaebuse läbivaatamine haldusõiguserikkumise asja menetlust kõrvaldavate asjaolude küsimuses Riigikohtu halduskoll

§-des 99 lg. 1ja 1031 lg. 1 järgi kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise. Valga Politseiprefektuuri Patrulli- ja Liiklusjärelevalve Talituse komissar T. Kürsa määras 4. augusti 1999. a. otsusega nr. 1713035390 A. Endele karistuseks

§-de 27 p. 2, 99 lg. 1 ja 1031 lg. 1 järgi rahatrahvi 2050 krooni. A. Ende esitas

1. augustil 1999 Rapla Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus tühistada Valga Politseiprefektuuri Patrulli- ja Liiklusjärelevalve Talituse komissari
2. augusti
3. a. otsuse ja lõpetada asja menetlus. A. Ende väitis, et tema pole
4. juunil 1999 avariid põhjustanud. Ta leidis, et vaidlustatud otsus ei vasta

§-s 266 sätestatud nõuetele. Haldusõiguserikkumise asja menetlemisel rikuti

§ 243, sest A.

Endele ei teatatud asja arutamise ajast ja asi arutati tema juuresolekuta. Rapla Maakohtu halduskohtuniku

1. septembri
2. a. otsusega haldusasjas nr. 3-31/99 rahuldati A. Ende kaebus ja tühistati Valga Politseprefektuuri Patrulli- ja Liiklusjärelevalve Talituse komissari
3. augusti
4. a. otsus nr.
5. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 märgiti: "Saata haldusõiguserikkumise asi Valga Politseiprefektuurile 06.06.
6. a. Otepääl Vaateratta parklas toimunud liiklusavarii asjaolude põhjalikuks väljaselgitamiseks, nõuetekohaseks vormistamiseks ning asja uueks arutamiseks, kuna ei ole möödunud

§-s 30 lg. 4 kehtestatud halduskaristuse määramiseks ettenähtud kuni 1-aastane tähtaeg." Halduskohtuniku otsuse kohaselt kuulus vaidlustatud otsus tühistamisele menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Pole järgitud

§-s 263 lg. 6 kehtestatud nõuet, mis kohustab ametiisikut välja selgitama, kas haldusõiguserikkumine on toime pandud ja kas antud isik on selle toimepanemises süüdi. Haldusõiguserikkumise protokoll ei vasta

§-s 229 sätestatud nõetele. Halduskohtunik pidas vajalikuks, et politsei koostaks sündmuskohal mõlema osapoole osavõtul nõuetekohase liiklusõnnetuse skeemi. Halduskohtunik leidis, et haldusõiguserikkumise asja arutamisel rikkus ametiisik

§ 243. Rapla Maakohtu halduskohtuniku 5.

oktoobri

1. a. kirjaga tagastati Valga Politseiprefektuurile A. Ende haldusõiguserikkumise materjalid. Halduskohtuniku
2. septembri
3. a. otsus saadeti Valga Politseiprefektuurile
4. oktoobril
6. oktoobril 1999 esitas Valga Politseiprefektuur A. Ende haldusõiguserikkumise materjalid koos Rapla Maakohtu halduskohtuniku
7. septembri
8. a. otsusega haldusasjas nr. 3-31/99 arutamiseks Valga Maakohtu halduskohtunikule. Valga Maakohtu nõudmisel saatis Rapla Maakohus
9. novembril 1999 haldusõiguserikkumise asja nr. 3-31/99 toimiku. Valga Maakohtu halduskohtuniku
10. novembri
11. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 1036 karistati A. Endet

§ 99lg.

1 järgi rahatrahviga kahekümne päevapalga ulatuses, s.o. 820 krooni ja

§ 1031lg.

1 järgi rahatrahviga saja päevapalga ulatuses, s.o. 4100 krooni.

§ 27lg.

2 alusel karistused liideti ja mõisteti A. Endele lõplikuks karistuseks rahatrahv 4920 krooni. Halduskohtunik luges tõendatuks, et kaubiku Mercedes Benz juht A. Ende tagurdas otsa sõiduautole Opel Rekord. Rikkudes sellega Liikluseeskirja punkti 85, pani ta toime

§ 99lg.

1 järgi kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise. Halduskohtunik leidis, et A. Ende kuulub karistamisele ka

§ 1031lg.

1 järgi, sest ta ei teatanud kokkupõrkest politseile. 9. detsembril 1999 esitas A. Ende selle kohtuotsuse pealeapellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus. Apellant leidis, et haldusõiguserikkumise protokoll ei vasta

§-s 229 kehtestatud nõuetele. Halduskohtunik rikkus

§-de 225 ja 226 nõudeid. Valga Politseiprefektuur ja halduskohtunik jätsid täitmata Rapla Maakohtu halduskohtuniku

1. septembri
2. a. otsuses märgitud ettekirjutused. A. Ende arvates tulnuks sündmuskohal koostada poolte osavõtul nõuetekohane liiklusõnnetuse skeem. Halduskohtunik jättis alusetult rahuldamata tema taotluse auto tehnilise ekspertiisi määramiseks. Tartu Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-10/2000 muudeti Valga Maakohtu halduskohtuniku
5. novembri
6. a. otsust ja karistati A. Endet

§ 1031lg.

1 järgi rahatrahviga viiekümne päevamäära ulatuses, s.o. 2050 krooni.

§ 27lg.

2 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja määrati A. Endele lõplikuks karistuseks rahatrahv 50 päevamäära ulatuses, s.o. 2050 krooni. Muus osas jäeti halduskohtuniku otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuvastas halduskohtunik õigesti A. Ende käitumises

§-de 99 lg. 1 ja 1031 lg. 1 järgi kvalifitseeritavad haldusõiguserikkumise koosseisud. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtuniku poolt A. Endele määratud karistusega. Ringkonnakohus märkis otsuses, et Valga Politseiprefektuuri komissari 4. augusti 1999. a. otsusega määrati A. Endele

§-de 99 lg. 1 ja 1031 lg. 1 järgi lõplikuks karistuseks rahatrahv 2050 krooni. See otsus tühistati A. Ende kaebuse alusel Rapla Maakohtu halduskohtuniku

1. septembri
2. a. otsusega ja saadeti asi Valga Politseiprefektuurile uueks arutamiseks. Asja arutamisel Valga Maakohtus määras halduskohtunik A. Endele karistuseks rahatrahvi 4920 krooni. Ringkonnakohus leidis, et sellega rikuti õiguskindluse põhimõtteid. Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et ei saa "raskendada isiku olukorda pärast seda kui ta kasutab oma seaduslikku õigust vaidlustada tema halduskorras karistamise otsus ja seda ei tühistata karistuse leebuse motiivil". A. Ende esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada kohtuotsuse ja lõpetada asja menetlus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Haldusõiguserikkumise protokoll ei vasta

§ 229

nõuetele, mistõttu on asja menetlus

§ 218lg.

1 p. 1 alusel välistatud. Ringkonnakohus rikkus

§ 225

ja § 263, sest tõendite hindamine ei põhinenud kõigi asjaolude igakülgsel, täielikul ning objektiivsel uurimisel nende kogumis. Valga Politseiprefektuur, Valga Maakohtu halduskohtunik ja Tartu Ringkonnakohus jätsid täitmata Rapla Maakohtu halduskohtuniku

1. septembri
2. a. otsuses märgitud ettekirjutused. Põhjendamatult keelduti auto tehnilise ekspertiisi määramisest, sest ekspertiis välistanuks tema süü haldusõiguserikkumise toimepanemises. Valga Politseiprefektuuri komissari T. Kürsa kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on õige. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1.

§ 300lg.

2 sätestab, et haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamisel võtab halduskohus vastu ühe järgmistes otsustest: 1) jätab kaebuse rahuldamata ning asjas tehtud otsuse muutmata; 2) tühistab otsuse ja saadab asja uuesti arutamiseks, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg; 3) tühistab otsuse ja lõpetab asja menetluse; 4) muudab karistusmäära ja kergendab määratud karistust. Sama seadustiku § 306 kohaselt jõustub halduskohtu otsus haldusõiguserikkumise asjas selle kättesaamise päevast, kuid see ei võta asja menetluses osalenud isikutelt õigust kaevata otsus apellatsiooni korras edasi kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast. Rapla Maakohtu halduskohtuniku 30. septembri 1999. a. otsusega rahuldati A. Ende kaebus ning

§ 300lg.

2 p. 2 alusel tühistati Valga Politseiprefektuuri Patrulli- ja Liiklusjärelevalve Talituse komissari

1. augusti
2. a. otsus nr.
3. Sama otsuse resolutsiooni punktis 3 märgiti: "Saata haldusõiguserikkumise asi Valga Politseiprefektuurile 06.06.1999.a. Otepääl Vaateratta parklas toimunud liiklusavarii asjaolude põhjalikuks väljaselgitamiseks, nõuetekohaseks vormistamiseks ning asja uueks arutamiseks, kuna ei ole möödunud

§-s 30 lg 4 kehtestatud halduskaristuse määramiseks ettenähtud kuni 1 aastane tähtaeg." Rapla Maakohus saatis halduskohtuniku otsuse koopiad protsessiosalistele

1. oktoobril
2. Valga Politseiprefektuur ei esitanud Rapla Maakohtu halduskohtuniku
3. septembri
4. a. otsuse peale apellatsioonkaebust. Seega pidi Valga Politseprefektuur asuma seda jõustunud kohtuotsust täitma. Ta oli kohustatud liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks koguma täiendavaid tõendeid, koostama liiklusõnnetuse kohta nõuetekohase skeemi, uuesti arutama antud haldusõiguserikkumise asja ja tegema

§-s 266 sätestatud otsuse. 2.

§ 3lg.

2 kohaselt määrab halduskaristust haldusõiguserikkumise eest selleks volitatud ametiisik, halduskohtunik või kohus oma pädevuse piires ja täpses vastavuses seadusega.

§ 30lg.

3 sätestab, et juhul, kui halduskaristuse määramise otsus kehtestatud korras tühistatakse ja haldusõiguserikkumise asi saadetakse uuesti arutamiseks, võib halduskaristust määrata kahe kuu jooksul, arvates otsuse tühistamise päevast. Rapla Maakohtu halduskohtuniku

1. septembri
2. a. otsuse põhjendavas osas leiti, et toimunud "liiklusõnnetuses ei ole kõiki asjaolusid süüdlase tuvastamiseks välja selgitatud. Arvestades seda, et rikkuja eitab 06.06.
3. a. Otepääl Vaateratta parklas kell 03.00 ajal kõrvalseisvale sõidukile otsa tagurdamist, on vajalik sündmuse kohta koguda täiendavaid tõendeid" ning et sündmuskohal on vajalik mõlema osapoole osavõtul koostada nõuetekohane liiklusõnnetuse skeem. Valga Politseprefektuur ei kõrvaldanud jõustunud kohtuotsuses märgitud puudusi ega täitnud kohtu ettekirjutust. Valga Politseiprefektuuri pädev ametiisik pole A. Ende haldusõiguserikkumise asja uuesti arutanud ega halduskaristuse määramise küsimust otsustanud.
4. Haldusõiguserikkumise asja menetlust kõrvaldavad asjaolud on sätestatud

§-s 218 lg.

1. Selle paragrahvi lõike 1 punkt 8 kehtestab, et haldusõiguserikkumise asja menetlust ei või algatada ja algatatud menetlus tuleb lõpetada, kui haldusvastutusele võetava isiku suhtes on sama fakti kohta tehtud haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamise otsus, samuti kui antud fakti kohta on algatatud kriminaalasi. Kriminaalmenetluse koodeksi § 5 lg. 1 p. 9 järgi ei või kriminaalasja algatada ja algatatud asi tuleb lõpetada isiku suhtes, kelle kohta on jõustunud kohtuotsus samas süüdistuses või kohtumäärus kriminaalasja lõpetamise kohta samal alusel. Kuna Valga Politseiprefektuuri poolt
2. juulil 1999 koostatud haldusõiguserikkumise protokollis fikseeritud A. Ende haldusõiguserikkumise asjas

§-de 99 lg. 1 ja 1031 lg. 1 järgi oli Rapla Maakohtu halduskohtuniku

1. septembri
2. a. jõustunud kohtuotsus, siis ei olnud Valga Maakohtu halduskohtunikul õiguslikku alust võtta menetlusse ja arutada
3. oktoobril ja
4. oktoobril 1999 sama haldusõiguserikkumise asja ning määrata A. Endele halduskaristust. Antud juhtumil tulnuks lähtudes analoogiast KrMK §-ga 5 lg. 1 p. 9 ja lõpetada haldusõiguserikkumise asja menetlus. Sellele menetlusnormide rikkumisele ei pööranud tähelepanu ka Tartu Ringkonnakohus. Eeltoodu põhjal kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Valga Maakohtu halduskohtuniku ja Tartu Ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada ja menetlus asjas lõpetada. 4.

§ 3511lg.

1 sätestab: "Kui kohus tunnistas halduskaristuse määramise otsuse ebaseaduslikuks ja asja arutamisest võttis haldusvastutusele võetud isiku esindajana osa õigusabi osutav isik, võib kohus isiku palvel teha määruse õigusabi eest tasutud summa temale hüvitamiseks riigi- või kohaliku eelarve vahenditest." Kuna Valga Maakohtu halduskohtuniku ja Tartu Ringkonnakohtu otsused, millega määrati A. Endele halduskaristus, kuuluvad tühistamisele, siis on A. Ende esindaja vandeadvokaat E. Jundase poolt Riigikohtu istungil esitatud taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 6195 krooni. A. Ende taotlus sõidukulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 1 p. 9 ja

§-dest 218 lg. 1 p. 8, 324 lg. 1 p. 3 ja 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Andi Ende kassatsioonkaebus. Tühistada Valga Maakohtu halduskohtuniku

1. novembri
2. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. 1036 ja Tartu Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-10/
5. Lõpetada menetlus Andi Ende haldusõiguserikkumise asjas. Mõista välja riigilt Andi Endele advokaadi õigusabi eest tasutud summa 6195 (kuus tuhat ükssada üheksakümmend viis) krooni. Tagastada Evi Endele Andi Ende eest tasutud kassatsioonikautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub
6. aprillil 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel