3-1-1-48-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil 2000 3-1-1-48-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. T. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 ning § 107 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa S. T. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
2. Narva Linnakohtu kohtuniku Nelina Andrejeva
3. veebruari
4. a määrusega anti S. T. kohtu alla süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 100 järgi. Kohtu alla andmise määruses märgiti muuhulgas, et kohtuistungi toimumise aeg tuleb teatada Narva prokurörile.
5. Narva Linnakohtu
6. novembri
7. a otsusega kvalifitseeriti S. T. kuriteod ümber ning ta tunnistati süüdi ja teda karistati KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks ning KrK § 107 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega kuueks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel määrati S. T. lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama otsusega mõisteti süüdi V. S., kuid tema osas ei ole kassatsioonkaebust esitatud. Kohtuotsuse sissejuhatava osa kohaselt arutati kriminaalasja 17., 18.,
8. märtsil,
9. aprillil ning 22.-
10. novembril
11. a prokuröri Aleksandr Solovtsovi osavõtul.
12. Narva Linnakohtu
13. novembri
14. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualune S. T. ning apellatsioonprotesti Narva Prokuratuuri prokurör A. Solovtsov. S. T. vaidlustas enda süüdimõistmise KrK § 107 lg 2 p 1 ning § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi. Muuhulgas leidis kohtualune, et linnakohtu otsus ei ole seaduslik, sest kohtulik arutamine viidi lõpule ilma prokuröri osavõtuta. Protesti kohaselt rikkus esimese astme kohus AKKS § 39 lg 3 p 11 sätteid, sest kriminaalasja arutati ilma prokuröri osavõtuta, kuigi kohtu alla andmise määruses pidas kohtunik prokuröri kohtuistungist osavõttu selles kriminaalasjas vajalikuks. Prokuröri arvates rikuti sellega ka KrMK § 207 ning § 210 lg 5 sätteid.
15. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. jaanuari
17. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu
18. novembri
19. a otsus S. T. ja V. S. süüdistusasjas muutmata. Apellatsioonkaebus ja apellatsioonprotest jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et Narva Linnakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole linnakohtu poolt rikutud KrMK § 210 lg 5, § 212 lg 1, § 219 lg 1 p 1 ja § 192 lg 1 p 1 sätteid ning puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks AKKS § 39 lg 3 p 11 alusel. Kriminaalkolleegium leidis, et seaduse kohaselt ei olnud prokuröri osavõtt käesoleva kriminaalasja arutamisest esimese astme kohtus kohustuslik ning kohtu alla andmise määruse kohaselt teatas linnakohus Narva prokurörile kriminaalasja arutamise aja, kuid prokuröri osavõttu kohtuasja arutamisest kohustuslikuks ei teinud. Menetlus Riigikohtus
20. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
21. jaanuari
22. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu S. T., kes jätkuvalt vaidlustab enda süüdimõistmise KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 ning § 107 lg 2 p 1 järgi. Süüdimõistetu palub kriminaalasja enda osas uuesti läbi vaadata põhjendusel, et tema süüdimõistmisel on tõendeid hinnatud valikuliselt ning tuginetud tunnistajate vastuolulistele ütlustele. Sarnaselt apellatsioonkaebuses märgitule, juhib kassaator tähelepanu asjaolule, et tema kriminaalasja menetlemisel Narva Linnakohtus toimus viimane kohtuistung
23. novembril
24. a prokuröri osavõtuta, millega väidetavalt rikuti KrMK § 207 sätteid. Riigikohtu istungil S. T. kaitsja toetas esitatud kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele.
25. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et AKKS § 39 lg 4 alusel tuleb käesolevas kriminaalasjas tunnistada Narva Linnakohtu poolt
26. novembril
27. a kohtuliku uurimise lõpuleviimine ja kohtulike vaidluste pidamine ilma prokuröri osavõtuta kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks, sest see võis takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Seetõttu tuleb Narva Linnakohtu
28. novembri
29. a ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
30. jaanuari
31. a kohtuotsused käeolevas süüdistusasjas tühistada täies ulatuses ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Narva Linnakohtusse teises kohtukoosseisus. Eeltoodust tulenevalt ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium võimalikuks hinnata käesolevas otsuses teisi kassatsioonkaebuses toodud väiteid, mis puudutavad kohtute poolt tõenditele antud hinnanguid. Sellisele järeldusele tuli Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmistel põhjendustel: 6.
32. Süüdistatava kohtu alla andmisel peab kohtunik KrMK § 192 lg 1 p 1 kohaselt lahendama prokuröri osavõtu kohtuistungist. Kohtu alla andmise määruses prokuröri osavõtu vajalikkust sedastav kohtu seisukoht on KrMK § 192 lg 4 esimese lause ja § 210 lg 5 kohaselt prokurörile siduv. Kui kohtu alla andmise määruses ei ole prokuröri osavõttu otsesõnu loetud kohustuslikuks ja tegemist ei ole ka muude KrMK § 210 lg-s 5 sätestatud prokuröri kohtuistungist kohustusliku osavõtu juhtudega, ei ole kehtiva kriminaalmenetluse seaduse kohaselt prokuröri ilmumine kriminaalasjade kohtulikule arutamisele kohustuslik. Samas, kooskõlas KrMK § 22 lg-s 2 ja § 192 lg 4 teises lauses sätestatuga võib prokurör alati ka omal initsiatiivil ilmuda kohtuistungile ja esindada seal riiklikku süüdistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kui prokurör on kirjalikult taotlenud kohtuistungist osavõttu või kui ta on omal initsiatiivil ilmunud kohtuistungile, peab selle kriminaalasja arutamine toimuma kuni kohtulike vaidluste lõppemiseni prokuröri osavõtul. Selline arusaam on kooskõlas KrMK §-s 231 ja § 210 lg-s 1 sätestatuga. Ei saa aktsepteeritavaks lugeda seda, et omal initsiatiivil kohtuistungile ilmunud ja riikliku süüdistuse funktsiooni täitma asunud prokurör mingil hetkel sisuliselt loobub selle funktsiooni täitmisest. Kuna KrMK § 19 lg 1 kohaselt lasub prokuröril ka kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise kohustus, siis võib kohtuistungi käigus prokuröri poolne loobumine kohtuistungist osavõtust tähendada ohtu ka kohtualuse kaitseõigusele. Narva Prokuratuuri
33. detsembri
34. a kirjas, millega kriminaalasi saadeti Narva Linnakohtu menetlusse, on prokurör esitanud selge taotluse kriminaalasja arutamiseks prokuröri osavõtul (vt tl 266). Süüdistatavate kohtu alla andmise määruses
35. veebruarist
36. a on kohtunik vaid märkinud, et kriminaalasja arutamise päevast teatada prokurörile (vt tl 267). Sellisest sõnastusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas prokuröri taotlus kriminaalasja arutamiseks prokuröri osavõtul on kohtuniku poolt rahuldatud või mitte. Kuivõrd aga määrusest ei nähtu, et prokuröri taotlus oleks jäetud rahuldamata, siis tuleb järeldada, et määruses toodud sõnastusega on kohtunik tunnistanud prokuröri osavõtu kriminaalasjast vajalikuks. See omakorda tähendab, et KrMK § 210 lg-st 5 tulenevalt oli prokuröri osavõtt kohtulikust arutamisest kohustuslik, sest kohtunik oli pidanud seda vajalikuks. Seda kinnitab ka asjaolu, et prokurör osales kohtuistungitel Narva Linnakohtus 17., 18.,
37. märtsil,
38. aprillil ja
39. novembril
40. a (vt tl-d 297-346, 366-398, 411-416, 442-453). Siinkohal tuleb märkida, et kohtunik rikkus vahi all viibiva süüdistatava S. T. kohtu alla andmisel ka KrMK § 184 lg 2 nõudeid, millede kohaselt peab kohtunik otsustama süüdistatava kohtu alla andmise hiljemalt viie päeva jooksul, arvates kriminaalasja kohtusse saabumisest, kui süüdistatava suhtes on valitud tõkendiks vahi all pidamine. Kriminaalasi saabus kohtusse
41. detsembril
42. a (tl 266), kuid kohtu alla andmine otsustati alles
43. veebruaril
44. a. 6.
45. Kohtu määrusest (vt tl 454-455) ja kohtuotsusest (vt tl 478-494) nähtub nagu oleks prokurör osalenud kohtuistungil kõigil päevadel, s.h ka
46. novembril
47. a. Ometi nähtub kohtuistungi protokollist (vt tl 454 pöördelt kuni 477), et kohtulik uurimine lõpetati ja kohtulikud vaidlused toimusid
48. novembril
49. a prokuröri osavõtuta. KrMK § 212 lg 1 kohaselt kriminaalasja arutamist ei takista prokuröri mitteilmumine kohtuistungile, välja arvatud juhud, kui prokuröri osavõtt on kohustuslik või kohus on prokuröri osavõtu tunnistanud vajalikuks. Seega puudus kohtul seaduslik alus kriminaalasja arutamiseks prokuröri osavõtuta, sest kohtu alla andmisel oli prokuröri osavõtt tunnistatud vajalikuks. 6.
50. Kirjeldatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumistega võttis kohus prokurörilt võimaluse täita temale KrMK § 210 lg 1 alusel pandud kohustusi ning takistas kriminaalasja tehiolude igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist KrMK § 19 mõttes. Eriti tuleb siinjuures arvestada asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas anti kohtu alla kaks süüdistatavat, kusjuures mõlemale oli esitatud süüdistus esimese raskusastme kuriteo toimepanemises. 6.
51. Kuivõrd samad rikkumised esinevad mõlema kohtualuse, s.o S. T. ja V. S. osas, siis tuleb kohtuotsused tühistada mõlema süüdimõistetu osas, vaatamata sellele, et V. S. osas ei ole kohtuotsuseid vaidlustatud. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
52. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
53. jaanuari
54. a ja Narva Linnakohtu
55. novembri
56. a kohtuotsused S. T. ja V. S. süüdistusasjas tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Narva Linnakohtusse teises kohtukoosseisus alates süüdistatavate kohtu alla andmise staadiumist.
57. S. T. kassatsioonkaebus rahuldada.
58. Välja mõista S. T.-lt riigieelarve tuludesse 1362 krooni ja 90 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
59. aprillil
60. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg