← Eesti

3-1-1-53-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. aprillil 2000 3-1-1-53-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ning Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja G. Z. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa G. Z. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
  2. G. Z. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta
  3. veebruaril
  4. a kella 11.30 paiku X linnas X tn N maja sissekäigu ees haaras B. A. riietest ning tungides kannatanu korterisse nr N, lõi viimast käega. Seejärel varastas ta avalikult B. A. raha 400 krooni ja 150 rubla.
  5. Narva Linnakohtu
  6. septembri
  7. a otsusega mõisteti G. Z. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks tema kuriteost osavõtu tõendamatuse tõttu. Linnakohtu hinnangul pole kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal võimalik B. A. rünnanud isikut kindlaks teha. Kohus ei lugenud kannatanu ütlusi teda rünnanud isiku kohta usaldusväärseteks põhjusel, et need ei lange kokku erapooletute tunnistajate J. T. ja D. I. poolt antud ütlustega G. Z. isikukirjelduse kohta. Veel märgiti õigeksmõistvas otsuses, et
  8. veebruaril
  9. a toimunud ülekuulamisel ei kirjeldanud B. A. isikut, kes oli teda rünnanud ning
  10. veebruaril
  11. a toimunud ülekuulamisel antud kurjategija isikukirjeldus ei lange kokku teiste tunnistajate poolt antud ütlustega G. Z. välimuse kohta.
  12. Narva Linnakohtu
  13. septembri
  14. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Narva Prokuratuuri prokurör Aleksandr Solovtsov, kes palus õigeksmõistmise tühistada ning tunnistada G. Z. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning karistada teda vabadusekaotusega kolmeks aastaks kinnises vanglas. Apellatsioonprotestis leiti, et linnakohtu õigeksmõistev kohtuotsus on põhjendamata, kogutud tõendeid on hinnatud ühekülgselt ning kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele.
  15. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  16. veebruari
  17. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
  18. novembri
  19. a otsus. G. Z. tunnistati süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust kinnises vanglas. Prokuröri apellatsioonprotest rahuldati. Kriminaalkolleegium ei nõustunud linnakohtu järeldustega G. Z. õigeksmõistmise kohta, põhjendusel, et need ei vasta faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohtu hinnangul oli G. Z. isik, kes pani B. A. suhtes toime avaliku varguse. Ringkonnakohus motiveeris seda järeldust asjaoluga, et kannatanu tundis juba kohtueelsel uurimisel fotolt ära isiku (G. Z.), kes oli teda süüdistuses märgitud ajal ja viisil rünnanud. Kannatanu ütlused teda rünnanud isiku kohta langesid ringkonnakohtu hinnangul kokku ka tunnistaja D. I. poolt G. Z. kohta antud isikukirjeldusega. Ringkonnakohus leidis, et B. A. ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kohtul pole alust tema ütlustes kahelda. Menetlus Riigikohtus
  20. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  21. veebruari
  22. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu G. Z., kes vaidlustab enda süüdimõistmise ning palub end süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks mõista. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus põhjendamata, tõendeid on hinnatud ühekülgselt ning kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele.
  23. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ja prokuröri, kes leidis, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid kohtuotsuses tuleb parandada eksitav trükiviga, leidis: 6.1 Ringkonnakohus on hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, nagu seda nõuab KrMK §
  24. Samuti on ringkonnakohtu kohtuotsuses piisava detailsusega motiveeritud, miks ei saa nõustuda tõendite analüüsiga linnakohtu otsuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende motiividega ning nendib, et ringkonnakohtu kohtuotsuse tühistamiseks kassatsioonkaebuses toodud motiividel ei ole alust. 6.2 Samas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtuotsuse resolutiivosa esimeses lauses esineb eksitav trükiviga. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva osa alguses viidatakse, et apellatsiooni korras vaadatakse läbi Narva Linnakohtu 24.09.
  25. a kohtuotsus G. Z. suhtes. Ka ringkonnakohtu kohtuotsuse sisust nähtub, et käsitatakse ülalnimetatud Narva Linnakohtu kohtuotsust. Kohtuotsuse resolutiivosas aga on linnakohtu kohtuotsuse kuupäevaks märgitud 15.11.
  26. a. Lähtudes eeltoodust, juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
  27. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  28. veebruari
  29. a kohtuotsus osas, millega tühistati G. Z. suhtes tehtud Narva Linnakohtu 15.11.
  30. a õigeksmõistev otsus.
  31. Tühistada Narva Linnakohtu
  32. septembri
  33. a kohtuotsus G. Z. õigeksmõistmises talle esitatud süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.
  34. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu
  35. veebruari
  36. a kohtuotsus muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  37. Mõista G. Z. riigieelarve tuludesse 1239.- krooni kohtukulusid kaitsjatasu näol. Kohtuotsus jõustub
  38. aprillil
  39. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.