3-1-1-58-00

KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. mail 2000 3-1-1-58-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi Viktor Kušneri erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku
2. märtsi
3. a määruse peale, millega jäeti ennistamata Viktor Kušneri poolt kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. septembri
5. a otsuse peale. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V. Kušneri kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
6. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti V. Kušner Harju Maakohtu
7. mai
8. a otsusega süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja 41 ning § 207 lg 3 p 1 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks seitse aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.
9. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. septembri
11. a otsusega jäeti Harju Maakohtu eeltoodud otsus V. Kušneri osas muutmata ja V. Kušneri apellatsioonkaebus rahuldamata.
12. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. septembri
14. a otsuse peale esitas V. Kušner
15. oktoobril
16. a kassatsioonkaebuse, millele Riigikohtu loakogu jättis
17. detsembri
18. a resolutsiooniga menetlusloa andmata põhjusel, et see on ilmselt põhjendamatu.
20. juunil
21. a esitas V. Kušner uue kassatsioonkaebuse, mida Riigikohus käsitas avaldusena kohtuvigade parandamiseks. Riigikohtu loakogu jättis oma
22. juuni
23. a resolutsiooniga V. Kušneri avaldusele kohtuvigade parandamiseks menetlusloa andmata põhjusel, et see on ilmselt põhjendamatu.
25. märtsil
26. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus V. Kušneri järjekordne kassatsioonkaebus, milles ta vaidlustas jätkuvalt enda süüdimõistmist ja karistamist Harju Maakohtu
27. mai
28. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. septembri
30. a otsustega.
31. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik vaatas kaebuse läbi ja
32. märtsi
33. a määrusega jättis V. Kušneri kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Määruses märgiti, et V. Kušnerile on ringkonnakohtu istungil selgitatud kohtuotsuse edasikaebamise korda ja tähtaega. Ringkonnakohtu otsuse venekeelse koopia sai süüdimõistetu allkirja vastu kätte
34. oktoobril
35. a. Samuti ei ole V. Kušner põhjendanud kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist ning sellest tulenevalt puudub alus tähtaja ennistamiseks. Menetlus Riigikohtus
36. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
37. märtsi
38. a määruse peale esitas erikaebuse süüdimõistetu V. Kušner, kes selgitab, et esitas oma viimase kassatsioonkaebuse hilinemisega, sest soovis tõlkida selle eesti keelde ning vormistada masinakirjas. Seetõttu taotleb ta kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
39. Riigikohtu istungil kaitsja toetas erikaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör leidis, et erikaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.
40. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et erikaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalasja materjalide kohaselt on V. Kušner käesolevas kriminaalasjas
41. oktoobril
42. a esitanud tähtaegselt kassatsioonkaebuse, milline on lahendatud seaduses ettenähtud korras Riigikohtu loakogu
43. detsembri
44. a resolutsiooniga. Kehtiv seadusandlus ei näe ette korduva kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Seega puudus Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikul seaduslik alus V. Kušnerile kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 68 lg 1 p-st 8 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
45. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
46. märtsi
47. a määrus Viktor Kušneri süüdistusasjas muutmata ja erikaebus rahuldamata.
48. Välja mõista Viktor Kušnerilt riigieelarve tuludesse 495 krooni ja 60 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher