← Eesti

3-1-1-57-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. mail 2000 3-1-1-57-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Ilvest ning Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. Z. süüdistuses KrK § 164 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa S. Z. kaitsja vandeadvokaat Ann Saar ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
  2. S. Z. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi selles, et tema, töötades Tallinna Politseiprefektuuri X Politseiosakonna nooreminspektorina ja olles võimuesindaja, s.o ametiisik, patrullis
  3. aprillil
  4. a kella 02.00 paiku Tallinnas X tee maja nr N juures grupis koos nooreminspektori S. R. Ähvardades trahviga, sai S. Z. tema poolt kinni peetud auto omaniku (kuriteo matkija, kelle leppenimi oli "X") käest altkäemaksu 300 krooni ja nimelt selle eest, et ta ei koostanud protokolli X haldusõigusrikkumise kohta. Samas süüdistuses anti kohtu alla S. R., kes mõisteti linnakohtu otsusega õigeks ja kelle osas ei ole kohtuotsust edasi kaevatud.
  5. Tallinna Linnakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsusega mõisteti S. Z. ja S. R. süüdistuses KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi õigeks nende süü tõendamatuse tõttu. Tallinna Linnakohtu hinnangul esinesid käesolevas kriminaalasjas kõrvaldamatud vastuolud, mis tõlgendati kohtualuste kasuks. Linnakohtu otsuse kohaselt rikuti kohtueelsel uurimisel KrMK § 141 lg 1 ja § 113 lg 1 sätteid ning sellest tulenevalt jäeti tõendina arvestamata politseiauto läbiotsimise protokoll
  8. aprillist
  9. a. Lisaks sellele ei olnud linnakohtul võimalik kontrollida missuguste numbritega kupüürid anti kuriteo matkijale "X-le" ja kas S. Z. poolt juhitavast politseiautost leitud rahatähtede hulgas olid eeltoodud kupüürid või mitte. Samuti ei nähtu jälitusliku erandtoimingu, salajase pealtkuulamise, helisalvestamise kirjaliku fikseerimise protokollist ja sellele juurdelisatud stenogrammist, et kohtualused oleks "X-lt" raha välja pressinud. Linnakohus asus seisukohale, et anonüümse tunnistaja "X" ütlused politseinikele antud kupüüride osas ja selles, kuhu tunnistaja need politseiautos asetas, on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning sellest tulenevalt luges kohus "Litvinovi" sellesisulised ütlused mitteusaldusväärseteks.
  10. Tallinna Linnakohtu
  11. jaanuari
  12. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti riigiprokurör Heino Tõnismägi, kes palus selle otsuse S. Z. õigeksmõistmise osas tühistada, S. Z. KrK § 164 lg 1 järgi süüdi mõista ning teda vastavalt seadusele karistada.
  13. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  14. märtsi
  15. a otsusega Tallinna Linnakohtu eeltoodud otsus osaliselt tühistati.S. Z. tunnistati süüdi KrK § 164 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust koos politseiniku ametikohal töötamise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi 2-aastase katseajaga Kohtukolleegium, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid ning prokuröri poolt kuriteo matkimise kohta esitatud materjalid, tuli järeldusele, et linnakohtus viidi kohtulik uurimine läbi ühekülgselt ja puudulikult, mistõttu linnakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta kriminaalasja materjalidele. Kriminaalkolleegiumi hinnangul kinnitavad kogutud tõendid kogumis, et S. Z. sai 300 krooni altkäemaksu liikluseeskirjade rikkumist matkiva anonüümse tunnistaja "X" haldusvastutusest vabastamise eest, millega pani toime KrK § 164 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus Riigikohtus
  16. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  17. märtsi
  18. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu S. Z., kes leiab, et ringkonnakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, ebaõigesti on kohaldatud kriminaalseadust ning oluliselt on rikutud kriminaalmenetluse norme. 5.1 S. Z. eitab täielikult oma süüd altkäemaksu võtmises ning palub end süüdistuses KrK § 164 lg 1 järgi õigeks mõista. Süüdimõistetu arvates käitus ta liikluseeskirjade rikkuja suhtes oma pädevuse piires ja õiguspäraselt. 5.2 Kriminaalmenetluse normide olulise rikkumisena on kassaatori arvates käsitatav asjaolu, et ringkonnakohus võttis tema süüdimõistmisel arvesse prokuröri poolt teise astme kohtule esitatud jälitustoimiku materjalid, mille sisu kohtualusele ja tema kaitsjale polnud varem teada. 5.3 Kassaatori arvates hindas ringkonnakohus tõendeid valikuliselt, jättes anonüümse tunnistaja "X" ütlustes esinevad vastuolud kõrvaldamata ning tunnistaja T. S. kohtus antud ütlused tähelepanuta. 5.4 Veel leiab ta, et jälitustegevuse käigus tehtud helisalvestus ja selle kirjaliku fikseerimise protokoll ei saa olla tõendina arvestatav, sest need tõendid on kogutud ja säilitatud KrMK § 161 ja § 162 sätteid rikkudes.
  19. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ja prokuröri, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, leidis: 6.1 Kassatsioonkaebuses toodud väited ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus ei ole süüdimõistva otsuse tegemisel arvesse võtnud mitmeid eeluurimisel kogutud süüstavaid tõendeid - läbiotsimise protokolli ja anonüümse tunnistaja poolt tehtud helisalvestust ning selle kirjaliku fikseerimise protokolli. Helisalvestust kandev magnetofonilint ei ole tõepoolest tunnistatud kriminaalasjas asitõendiks ning seetõttu kohus õigesti ei pööranud selles sisalduvale tähelepanu. Seetõttu ei ole asjas tähtsust ka tunnistaja T. S. ütlustel selle magnetofonilindi hoidmise tingimuste kohta. Ringkonnakohus on tähelepanelikult analüüsinud anonüümse tunnistaja ütlusi, leidnud, et need on oma põhisisult järjekindlad ning põhistanud ütlustes leiduvaid teisejärgulisi vastuolusid erinevate ülekuulamiste vahel olnud pika ajavahemikuga (ligi üks aasta). Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende põhistustega ning leiab, et ringkonnakohus ei ole selles osas kriminaalmenetluse sätteid rikkunud. 6.2 Süüdimõistev kohtuotsus on rajatud süüdimõistetu enda, samuti anonüümse tunnistaja "X", tunnistajate V. V., M. K., P. Š. ütlustele asitõendite (äravõetud rahatähtede) toimiku juurde liitmise määrusele ning asitõendite vaatlusprotokollile. Kooskõlas AKKS § 29 lg-tes 4 ja 5 sätestatuga peab ringkonnakohus juhul, mil ta muudab esimese astme kohtu otsust, esitama oma otsuses muuhulgas ka kõik tõendid, millele otsus rajaneb. Ringkonnakohtu otsus võib kõigepealt kooskõlas AKKS §-s 26 sätestatule rajaneda ringkonnakohtu enda poolt vahenditult uuritud tõenditele. Kuid - kooskõlas AKKS § 23 lg-s 5 sätestatu mõttega - võib ringkonnakohus oma otsuse tegemisel tugineda ka esimese astme kohtu poolt uuritud tõenditele. Sel juhul tuleb ringkonnakohtu istungil avaldada kas üksnes esimese astme kohtu istungi protokolli vastav lõik, mis kajastab tõendi uurimist või täiendavalt ka vastava uurimis- või muu menetlustoimingu protokoll, kui kohtuistungi protokollis märgitu ei võimalda teha järeldusi kõnealuse tõendi sisu kohta. Mõistetavalt peab ringkonnakohtu istungil avaldatu olema kajastatud ka ringkonnakohtu otsuses. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  20. märtsi
  21. a otsusest nähtuvalt kuulati kohtuistungil vahenditult üle vaid kohtualune S. Z. Mingite muude tõendite uurimist ringkonnakohtu istungi protokollist aga ei nähtu. Seega on kohtuotsus rajatud ringkonnakohtus uurimata tõenditele, millega on rikutud tõendite vahenditu uurimise ja hindamise põhimõtet. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tegemist on olulise kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega AKKS § 39 lg 4 mõttes, mistõttu juhindudes AKKS § 49 lgst 3 on käesolevas kriminaalasjas alust väljuda kassatsioonkaebuse piiridest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 49 lg-st 3, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  22. märtsi
  23. a kohtuotsus S. Z. süüdistusasjas KrK § 164 lg 1 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
  24. mail
  25. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Jüri Ilvest, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.