3-3-1-13-00 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. mail 2000 Võru Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni kassatsioonkaebuse läbivaatamine

§ 7lg.

4 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas

1. aprillil 2000 kirjalikus menetluses läbi Võru Maavalitsuse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-13/
4. Helju Lumi esitas Võru Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks Võru Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni (edaspidi ?komisjoni?)
5. märtsi
6. a. otsuse nr. 16 747 osas, millega tühistati sama komisjoni
7. juuni
8. a. otsus nr. 10
9. Kaebuse kohaselt tunnistati komisjoni
10. juuni
11. a. otsusega nr. 10 045 Helju Lumi omandireformi õigustatud subjektiks oma vanaisalt Pavel Tuulelt võõrandatud Nurga nr. 8 talu maa ? mõttelise osa suhtes. Komisjon tühistas selle otsuse
12. mai
13. a. otsusega nr. 15 788 põhjendusega, et
14. aastal sõlmitud ostu-müügi eellepinguga on Aleksei ja Pavel Tuul müünud taotletava maa Maksim ja Ivan Tammikule, kelle pärijad taotlevad maa tagastamist.
15. märtsi
16. a. otsusega nr. 16 747 tühistas komisjon kõik oma varasemad otsused, mis olid tehtud Nurga nr. 8 talu maa suhtes:
17. juuni
18. a. otsuse nr. 10 045,
19. veebruari
20. a. otsuse nr. 12 131,
21. mai
22. a. otsuse nr. 15 788 ja
23. mai
24. a. otsuse nr. 15
25. Ühtlasi tegi komisjon avaldajatele Omandireformi aluste seaduse § 7 lg. 4 alusel ettepaneku lahendada Nurga nr. 8 talu maa omandiõiguse vaidlus kohtus. Kaebuse esitaja leidis, et komisjoni
26. märtsi
27. a. otsusega nr. 16 747 rikuti tema õigusi. Tulenevalt Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise korra punktidest 15, 18 ja 21 oli vastustaja kohustatud kindlaks tegema vara omaniku õigusvastase võõrandamise hetkel. Kaebuse esitaja vanaisa Pavel Tuule omandiõigus Nurga nr. 8 talu maadele on tõendatud Eesti Ajalooarhiivi ja Riigiarhiivi teatistega.
28. a. hingemaa ostu-müügi eelleping ei tõenda vaidlusaluse maa omandiõiguse üleminekut Maksim ja Ivan Tammikule. Komisjon vaidles kaebusele vastu, leides, et A. ja P. Tuul müüsid ostu-müügi eellepinguga Nurga nr. 8 talu maa M. ja I. Tammikule. Ka maalehe kohaselt olid maa omanikeks ja kasutajateks Tammikud. Kuna Nurga nr. 8 talu maa suhtes tekkis vaidlus, otsustas komisjon tühistada kõik asjas tehtud otsused ja tegi avaldajatele

§ 7lg.

4 alusel ettepaneku lahendada Nurga nr. 8 talu maa omandiõiguse vaidlus kohtus. Võru Maakohtu halduskohtunik jättis oma

1. novembri
2. a. otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et komisjon tühistas õigesti oma
3. juuni
4. a. otsuse nr. 10 045.

§ 7lg.

4 kohaldamise eelduseks on tingimused, et isik on vara omandamiseks sõlminud vara omanikuga lepingu enne 16. juunit 1940, et ta on täitnud lepinguga endale vara omandamiseks võetud kohustused ja et tema omandiõigus on jäänud lõpuni vormistamata pooltest mitteolenevatel põhjustel. Samad õigused ja kohustused laienevad ka

§-s 8 nimetatud pärijatele. Asjas kogutud materjalidega on tõendatud, et A. ja P. Tuul ning M. ja I. Tammik on sõlminud kokkuleppe viimaste poolt Nurga nr. 8 talu maa omandamiseks ning et maa ostuhind on tasutud. Võru Kinnistusameti Meremäe hüpoteegiringkonna kinnistusregistris ja -toimikus on kinnistu nr. 1485 all Nurga nr. 8 kohta sissekanne tehtud

1. oktoobril 1940, mille kohaselt Võru Maakorralduse komisjoni
2. novembri
3. a. otsuse alusel on kinnistu surnud A. Tuule pärandustomp ja samuti on kinnistu omanikuna kantud kinnistusraamatusse P. Tuul ? mõttelises osas. Seega ei kajastu
4. a. ostumüügi eelleping kinnistusraamatu kannetes. Kaebuse esitaja ja kolmandate isikute vahel on vaidlus Nurga nr. 8 talu maa omandiõiguse üle, kuna nii H. Lumi kui A. ja M. Tammik taotlevad selle maa tagastamist või kompenseerimist. Komisjonil oli õigus oma varem tehtud otsus tühistada, kui selguvad uued asjaolud. Kuna komisjonil puudub pädevus omandiõiguse vaidluse lahendamiseks, siis on ta õigesti teinud avaldajatele ettepaneku lahendada Nurga nr. 8 talu maa omandiõiguse vaidlus kohtus. H. Lumi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Võru Maakohtu halduskohtuniku
5. novembri
6. a. otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole tõendatud, et
7. a. eelleping on lõplikult täidetud. Samuti on kohus jätnud tuvastamata objektiivsed põhjused, mis takistasid M. ja I. Tammikul alates
8. aastast kuni maa õigusvastase võõrandamiseni realiseerida Nurga nr. 8 talu maa suhtes omandiõigust ja enda kandmist omanikena kinnistusraamatusse. Tartu Ringkonnakohtu
9. veebruari
10. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Võru Maakohtu halduskohtuniku
11. novembri
12. a. otsus ja tehti uus otsus, millega tunnistati seadusevastaseks ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
13. märtsi
14. a. otsus nr. 16 747 osas, millega sama komisjon tühistas oma
15. juuni
16. a. otsuse nr.
17. Ringkonnakohus leidis, et

§ 7lg.

4 kehtib alates märtsist

1. Kuna sellele sättele ei ole antud tagasiulatuvat jõudu, puudus komisjonil alus tühistada oma
2. juuni
3. a. otsus ja teha asjast huvitatud isikutele ettepanek lahendada kohtus vaidlus küsimuses, kes oli Nurga nr. 8 talu maa omanik selle maa õigusvastase võõrandamise ajal. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Võru Maavalitsus, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a. otsus ja jätta jõusse Võru Maakohtu halduskohtuniku
6. novembri
7. a. otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt muudeti
8. augustil 1997 tõendite hindamise korra punkti
9. Muudatuse alusel sai maa omandiõigust hakata tõendama ka ostu-müügi lepingute, kohtuotsuste, kinkelepingute ja pärandite vastuvõtu dokumentidega.
10. jaanuaril 1997 vastu võetud Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 15 lg. 4 järgi võisid isikud, kelle avaldus oli jäetud rahuldamata, taotleda selle uuesti läbivaatamist

§ 7lg.

4 alusel. Seega tuleneb Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse mõttest, et komisjonid peavad tehtud otsused uuesti läbi vaatama ja uute otsuste tegemisel arvestama eellepinguid, millega võetud kohustused olid täidetud.

§ 7lg.

4 kohaselt ei saa komisjon lahendada omandiõiguslikku vaidlust, seda saab teha vaid kohus. Komisjon andis oma

1. märtsi
2. a. otsusega nr. 16 747 vaidlevatele pooltele võimaluse lahendada omandiõiguse küsimus kohtus. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab H. Lumi, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
3. Ringkonnakohus on õigesti tunnistanud seadusevastaseks ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
4. märtsi
5. a. otsuse nr. 16 747 osas, millega tühistati sama komisjoni
6. juuni
7. a. otsus nr.
10. märtsil
11. a. jõustus Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus. Selle seadusega täiendati

paragrahvi 7 lõikega 4, mis sätestab: ?Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist on õigustatud nõudma ka isik, kes oli vara omandamiseks sõlminud vara omanikuga enne

1. aasta
2. juunit lepingu ja oli täitnud lepinguga endale vara omandamiseks võetud kohustused ning kelle omandiõigus jäi lõpuni vormistamata pooltest mitteolenevatel põhjustel. Sama õigus on ka nende isikute pärijatel käesoleva seaduse paragrahvis 8 sätestatud tähenduses ja tingimustel. Oma õiguste tõendamise kohustus lasub isikul või tema pärijatel. Kui sama vara tagastamist või kompenseerimist taotleb teine isik, lahendab nendevahelise vaidluse kohus.? Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 15 lg. 4 sätestas, et füüsiline isik, kelle õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldus jäeti rahuldamata, võis taotleda kahe kuu jooksul selle seaduse jõustumisest avalduse uuesti läbivaatamist

§ 7lg.

4 alusel. Eespool toodud sätted andsid õiguse nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist ka isikule, kes oli taotlenud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist, kuid kelle taotlus oli jäänud rahuldamata. Selleks pidi isik taotlema õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse uuesti läbivaatamist kahe kuu jooksul arvates

1. märtsist
2. Nimetatud sätetest tuleneb, et isiku õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldus, mille uuesti läbivaatamist taotleti, kuulus ÕVVTK komisjoni poolt rahuldamisele üksnes juhul, kui sama vara tagastamist või kompenseerimist ei ole taotlenud teine isik.

§ 7lg.

4 viimane lause sätestab, et kui sama vara tagastamist või kompenseerimist taotleb teine isik, lahendab nendevahelise vaidluse kohus. Kuna tegemist on vaidlusega omandiõiguse üle vara õigusvastase võõrandamise hetkel, kuulub see lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus. Riigikohtu halduskolleegium peab aga vajalikuks märkida, et kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist on taotlenud teine isik, tuleb Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 15 lg. 4 ja

§ 7lg.

4 alusel esitatud avalduse läbivaatamisel arvestada ka õiguskindluse ja usalduse kaitse printsiipe.

1. Komisjoni
2. juuni
3. a. otsusega nr. 10 045 tunnistati P. Tuulelt võõrandatud Nurga nr. 8 talu maa suhtes omandireformi õigustatud subjektiks H. Lumi.
4. mai
5. a. otsusega nr. 15 788 tühistati see otsus põhjendusel, et A. ja P. Tuul sõlmisid
6. a. ostu-müügi eellepingu M. ja I. Tammikuga, kelle pärijad A. ja M. Tammik taotlesid maa tagastamist.
7. märtsi
8. a. otsusega nr. 16 747 tühistas komisjon kõik oma varasemad otsused, mis olid tehtud Nurga nr. 8 talu maa suhtes, ja tegi avaldajatele

§ 7lg.

4 alusel ettepanekulahendada Nurga nr. 8 talu maa omandiõiguse vaidlus kohtus. Kuna H. Lumi oli tunnistatud Nurga nr. 8 talu maa suhtes õigustatud subjektiks ja hiljem taotlesid sama maa tagastamist

§ 7lg.

4 alusel A. ja M. Tammik, siis oli tegemist vaidlusega omandiõiguse üle, mis vastavalt

§ 7lg.

4 viimasele lausele kuulus lahendamisele kohtus. Komisjonil puudus alus tühistada oma

1. juuni
2. a. otsus nr. 10 045, kuna seda otsust ei olnud vaidlustatud ja selle tühistamiseks puudus seaduslik alus. Selline tegevus on vastuolus ka Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega.
3. Komisjoni
4. märtsi
5. a. otsusega nr. 16 747 tehti avaldajatele ettepanek lahendada Nurga nr. 8 talu maa omandiõiguse vaidlus kohtus.

§ 7lg.

4 kohaselt lasub oma õiguste tõendamise kohustus sellel isikul, kes õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist taotleb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg. 1 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Vastavalt TsMS § 5 lg. 1 p. 1 algatab kohus tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes kohtus oma õiguse kaitset taotleb. Oma õiguste kaitseks saab kohtusse pöörduda

§ 7lg.

4 nimetatud vaidluses vaid see isik, kes taotleb enda tunnistamist õigustatud subjektiks õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes. Käesolevas haldusasajas on nendeks isikuteks A. ja M. Tammik. Juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 1 ja §-st 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Võru Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3-13/2000 muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub 22. mail 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann