4 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
5 ja 6 järgi kvalifitseeritava teo. Protokolli koostamisel esindas osaühingut Mediapool selle äriühingu juhatuse liige Marek Reinaas. Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 1999. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-1303/99 määrati osaühingule Mediapool
5 alusel rahatrahv 150 000 krooni ja
6 alusel rahatrahv 250 000 krooni. Lõplikuks karistuseks määrati HÕS § 27 lg. 2 alusel 250 000 krooni. Halduskohus jättis rahuldamata kannatanute esindaja taotluse arvutisüsteemide erikonfiskeerimiseks, sest haldusõiguserikkumise protokolli koostaja ei teostanud nende arvutisüsteemide võetust, milles kasutati tarkvara Autoriõiguse seadust rikkudes. Kohtuistungile OÜ Mediapool esindaja ei ilmunud. Kohtukutse oli saadetud M. Reinaasile tema poolt märgitud aadressil. Väljastusteate järgi anti kohtukutse kätte
4 p. 1 alusel erikonfiskeerida osaühingule Mediapool kuuluvad üheksa arvutisüsteemi kui haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendid. Ringkonnakohus leidis, et kutse saatmisega juriidilise isiku seaduslikule esindajale ei ole halduskohus eiranud kohtuistungi ajast ja kohast teatamise nõuet. TsMS § 28 lg. 7 alusel loetakse kutse kätteantuks, kui see on allkirja vastu kätte antud adressaadiga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele.
4 p. 1, sest OÜ Mediapool ei kasutanud üheksat arvutisüsteemi kui haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendit.
4 p. 1 alusel võib erikonfiskeerida ainult õiguserikkumise vahendi, mitte aga igasugust haldusõiguserikkuja vara. Ringkonnakohtu otsus ei ole täidetav, sest on ebaselge, millised seadmed tuleks erikonfiskeerida. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele selgitab Keskkriminaalpolitsei, et OÜ Mediapool juhatuse ülejäänud liikmed hoidsid haldusõiguserikkumise tuvastamisest jahaldusõiguserikkumise protokolli tutvustamisest kõrvale. Kohtukutse anti kätte M. Reinaasi elukaaslasele Lea Adrikornile, kes esitles ennast M. Reinaasi abikaasana. M. Reinaasil ja L. Adrikornil on laps, kes elab samas. Erikonfiskeerimisele kuuluvad kõik OÜ Mediapool ruumides, kus kontrollimine läbi viidi, kasutatud üheksa arvutisüsteemi. Seega ei ole asjakohane kassaatori väide, et ei ole võimalik kindlaks teha, milliste arvutisüsteemide kohta erikonfiskeerimise otsus tehti. Kannatanute kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ebaõige on kassaatori väide keelu kohta arutada haldusõiguserikkumise asja haldusõiguserikkuja osavõtuta. Vastavalt HÕS §-le 248 lg. 2 ei takista asja arutamist haldusvastutusele võetava isiku mitteilmumine haldusõiguserikkumise asja arutamisele, kui talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning kui ta ei ole esitanud taotlust asi edasi lükata. Erikonfiskeerimisele kuuluvad arvutisüsteemid on identifitseeritavad ja OÜ Mediapool ei tohi teha takistusi kohtuotsuse täitmisel. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1.
2 järgi näidatakse juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas koostatud protokollis õiguserikkuja pädeva esindaja ametikoht ja ees- ning perekonnanimi. Selles haldusõiguserikkumise asjas on protokollis OÜ Mediapool pädeva esindajana märgitud juhatuse liige Marek Reinaas, samuti tema aadress. Kohtukutse on saadetud OÜ Mediapool pädeva esindaja haldusõiguserikkumise protokolli kantud aadressil ja kätte antud isikule, kes esitles ennast M. Reinaasi abikaasana. OÜ Mediapool esindajate väiteid ringkonnakohtu istungil, et nimetatud isik ei andnud kohtukutset üle M. Reinaasile, ei ole ringkonnakohus lugenud veenvateks. Seega tuleb lugeda kohtukutse OÜ Mediapool pädevale esindajale kätteantuks. 2. Ringkonnakohtu otsus, millega
4 p. 1 alusel erikonfiskeeriti osaühingule Mediapool kuuluvad üheksa arvutisüsteemi kui haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendid, tehti
4 p. 1 kohaldamisele kuuluv redaktsioon oli järgmine: "Käesoleva seaduse paragrahvis 83 nimetatud haldusõiguserikkumise asja arutamisel kuuluvad erikonfiskeerimisele: 1) haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend, välja arvatud § 83 lõikes 5 toodud juhud, mil kohus võib erikonfiskeerida haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks oleva arvutisüsteemi." Kuigi OÜ Mediapool oli haldusvastutusele võetud ja karistatud
5 ja 6 järgi, tuli tema suhtes kohaldada
§-ga 83 lg. 5 seotud erandit, mis andis kohtule õiguse otsustada, kas erikonfiskeerimist kohaldada või mitte. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et arvutisüsteemi erikonfiskeerimine
§-s 83 lg. 6 toodud juhtudel on võimalik üksnes siis, kui on tuvastatud, et see arvutisüsteem oli arvutitarkvara reprodutseerimise - piraattarkvara valmistamise - vahend. Käesolevas haldusõiguserikkumise asjas seda tuvastatud ei ole. Reprodutseerimise vahendiks ei ole aga iga arvutisüsteem, millest leitakse piraattarkvara. Kui halduskohus erandlike asjaolude tõttu ei kohalda seaduses ettenähtud erikonfiskeerimist või kui seadusega on halduskohtule antud õigus otsustada, kas haldusõiguserikkumise vahend erikonfiskeerida või mitte, siis peab halduskohus motiveerima erikonfiskeerimise küsimuses tehtud otsustust. Kuna ringkonnakohtu otsuses ei ole põhjendatud, miks selles haldusõiguserikkumise asjas kohaldati erikonfiskeerimist, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu HÕS § 325 lg. 1 mõttes. 3. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutamisel kuulub
4 p. 1 alusel erikonfiskeerimisele haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend, välja arvatud sama seaduse §s 83 lg. 5 toodud juhud, mil kohus võib erikonfiskeerida haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks oleva arvutisüsteemi. Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks on spetsiaalselt haldusõiguserikkumise toimepanemiseks valmistatud, kohandatud, valitud või eeskätt õiguserikkumise toimepanemiseks sobiv vahend. Näiteks ei kuulu lubatud sõidukiiruse ületamisel mootorsõiduk erikonfiskeerimisele. Arvutisüsteemi erikonfiskeerimisel peab kohus põhjendama, miks tuleb konkreetset arvutisüsteemi pidada haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks. Piraattarkvara valdamine ärilisel eesmärgil või piraattarkvara kasutamine ei tähenda veel, et vastav arvutisüsteem on haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks. Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendi erikonfiskeerimise kohaldamisel peab kohus lähtuma selle sunnivahendi eesmärgist. Nimetatud erikonfiskeerimise eesmärk on tõkestada uue õiguserikkumise toimepanemist selleks kasutatava spetsiaalse vahendi äravõtmise teel. Erikonfiskeerimine ei tohi muutuda üldkonfiskeerimiseks. Seepärast tuleb kohtul määrata, millised seadmed kuuluvad arvutisüsteemina erikonfiskeerimisele, ja vältida haldusõiguserikkumise asjas arvutisüsteemide erikonfiskeerimise tulemusena äriühingu majanduslikku laostamist. Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendi erikonfiskeerimine ei ole halduskaristus, mistõttu seda abinõu ei tohi kohaldada karistamiseks või üldpreventiivselt. 4. Eesti on ühinenud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga. Selle lepingu lahutamatu Eestile siduv osa on Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (RT II 1999, 22, 123), mille eesmärk on muu hulgas tagada, et intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks rakendatavad meetmed ja menetlus ise ei muutuks tõkkeks seaduslikule kaubandusele ning intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks töötataks välja tõhusad ja sobivad abinõud, võttes arvesse erinevusi rahvuslikes õigussüsteemides. Nimetatud lepingu artikkel 46 näeb ette kohtuorganite õiguse määrata, et edasiste rikkumiste ohu vähendamiseks kõrvaldataks kaubandusest ilma mingisugust kompensatsiooni maksmata materjalid ja seadmed, mida peamiselt kasutati õigusi rikkuvate kaupade valmistamiseks. Sama artikli kohaselt tuleb aga seejuures silmas pidada rikkumise raskusastet ja määratud õigusliku kaitsevahendi proportsionaalsust. Nimetatud lepingu artikli 61 alusel kuuluvad võimalike õiguslike kaitsevahendite hulka ka autoriõigusi rikkuvate kaupade ning peamiselt kuriteo toimepanemisel kasutatud muude materjalide ja seadmete arestimine, konfiskeerimine ja hävitamine. Eesti õigussüsteemi erisuste tõttu on seda sätet võimalik tõlgendada laiendavalt, hõlmates ka haldusõiguserikkumise toimepanemisel kasutatud materjalide ja seadmete arestimise, konfiskeerimise ja hävitamise. Selles haldusõiguserikkumise asjas erikonfiskeerimise kohaldamise küsimuse uuesti läbivaatamisel tuleb kohtul tõlgendada
4 p. 1 kooskõlas Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga. 5. Erikonfiskeerimise kohaldamise otsustamisel
4 p. 1 alusel peab kohus järgima Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 46 rõhutatud proportsionaalsuse printsiipi. Proportsionaalsuse tagamiseks tuleb kohtul lisaks õiguserikkumise raskusele hinnata, kas konkreetses asjas on arvutisüsteemi erikonfiskeerimine sobiv abinõu nimetatud sunnivahendi kohaldamise eesmärgi saavutamiseks. Teiseks tuleb võtta seisukoht, kas on võimalik nimetatud eesmärki saavutada mitte kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimise, vaid näiteks
4 p. 4 alusel piraattarkvara erikonfiskeerimise ja sama seaduse § 85 lg. 5 alusel selle hävitamise teel. Kolmandaks tuleb vältida kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimist, kui sellel oleks ülemäärane mõju konkreetse äriühingu tegevusele. Oluliseks võib osutuda ka see, kas äriühingu majandustegevus ja tulu saamine rajanes valdavas osas piraattarkvara kasutamisel või kasutati piraattarkvara vaid mõne abistava või ebaolulise funktsiooni täitmiseks. Juhindudes HÕS §-dest 324 lg. 1 p. 2 ja 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada OÜ Mediapool kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. veebruari 2000. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ/6/2000 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada Alvini Advokaadibüroo osaühingule kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub 23. mail 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.