3-2-1-51-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. mail 2000. a AS Waldhof hagi Ljubov Vaisi vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Riigikohtu tsiviilkollee

) § 54 lg 3 alusel lõpetada ennetähtaegselt üürileping ning kostja eluruumist välja tõsta, andes talle vastu teise eluruumi Pärnus Väike-Jõe 4-

1. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et vastuantav eluruum on halvem ja väiksem kui senikasutatav. Pärnu Linnakohtu
2. mai
3. a otsusega hagi rahuldati ning kostja koos temast sõltuvate isikutega tõsteti tema kasutuses olevast eluruumist Pärnus Liiva 2-3 välja eluruumi Pärnus Väike-Jõe 2-
4. Kohus tuvastas, et vastuantav eluruum vastab

§ 56nõuetele.

Samuti kinnitas hageja kohtule, et uus üürileping sõlmitakse kostjaga samadel tingimustel ja üüri suurus jääb samaks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse resolutsiooni järgnevalt: välja tõsta kostja koos alaealiste lastega eluruumist Pärnus Liiva 2-3 temale Väike-Jõe 4-6 asuva eluruumi vastuandmisega. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et

§ 54

lg 3 järgi on üürileandjal õigus nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning üürnik ja temaga koos elavad isikud on kohustatud üürileandja nõudel nende kasutuses oleva eluruumi vabastama, kui üürileandja annab üürnikule vastu teise,

§ 56

nõuetele vastava eluruumi ja vastuantava eluruumi üürileping ei ole sõlmitud halvematel tingimustel kui seni kehtinud üürileping. Linnakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kostjale vastuantav eluruum vastab

§ 56nõuetele.

Kostja väide, et linnakohtu otsusest ei nähtu, milliste tõendite põhjal kohus selle tuvastas, on alusetu. Otsuses on märgitud, et Pärnu Linnavalitsuse Ehitusjärelevalve ameti eluruumide võrdleva ülevaatuse akti kohaselt on vastuantav eluruum parem. Võrdlustabelist nähtub, et kuigi vastuantavas korteris on abiruumide pinda vähem, on elamispind suurem. Vastuantavas korteris on kasutada trepikoda, WC, kuur, pesuköök, olemas on veevarustus ja kanalisatsioon köögis, mis Liiva 2-3 korteris puudub. Kostja väide, et vastuantav eluruum vajab remonti, ei ole tõendatud. Pärnu Linnavalitsuse Ehitusjärelevalve ameti

1. aprilli
2. a kirja kohaselt on selles eluruumis tehtud hiljuti sanitaarremont. Siseviimistluse seisukohalt on eluruumid võrdväärsed. Ekslik on kostja väide, et korterite ülevaatuse akt ei saa olla asjas tõendiks. Vastavalt TsMS § 90 lg 1 on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja

indaja on kinnitanud kohtuistungil, et hageja ei näe vastuantava korteri üürilepingus ette halvemaid tingimusi kui seni kehtinud lepingus. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonikohus kohaldas vääralt

§ 54

lg 3, kuna kohus ei ole tuvastanud vastuantava eluruumi vastavust

§ 56

nõuetele, samuti seda, et vastuantava eluruumi üürileping ei ole sõlmitud halvematel tingimustel kui seni kehtinud üürileping. Ehitusjärelevalve ameti kirjast ei nähtu, et ülevaatus teostati

§ 56nõuetest lähtuvalt.

Kostja väidet, et vastuantav eluruum vajab remonti, kohus ei ole kontrollinud.

§ 54

lg-st 3 tuleneb üheaegne eelmise üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise ja vastuantava eluruumi üürilepingu sõlmimise nõue. Uue üürilepingu sõlmimiseks kohustamise nõuet ei ole kohtule

itatud. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja leidis, et

§ 56

kohaselt omab asjas tähtsust asjaolu, et vastuantav korter ei oleks vähem heakorrastatud, kui varem kasutusel olnud eluruum.

§ 54

lg 3 sätestatud nõue uue üürilepingu kohta on täidetud, kuna hageja on avaldanud kohtus nõusolekut vastuantav eluruum üürile anda samadel tingimustel, kui seni kehtivas üürilepingus kindlaks määratud. Uut kirjalikku üürilepingut sõlmitud ei ole, kuna kostja pole nõustunud seni kehtinud üürilepingu lõpetamise ja uue eluruumi vastuvõtmisega. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub. Üürileandjal on õigus

§ 54

lg 3 kohaselt nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning üürnik ja temaga koos elavad isikud on kohustatud üürileandja nõudel nende kasutuses oleva eluruumi vabastama, kui üürileandja annab vastu teise, sama seaduse § 56 nõuetele vastava eluruumi ja vastuantava eluruumi üürileping ei ole sõlmitud halvematel tingimustel, kui seni kehtinud üürileping. Vastuantav eluruum vastab

§ 56

nõuetele, kui see asub samas asulas ja ei ole väiksem ega vähem heakorrastatud kui väljatõstetava poolt varem kasutatud eluruum. Kohtud on tuvastanud, et kostjale vastuantav eluruum vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kaebuse väide, et kohus rikkus protsessiõiguse normi Pärnu Linnavalitsuse Ehitusjärelevalve ameti korterite ülevaatuse akti väära hindamisega, on ebaõige. Kuna TsMS §-st 95 tulenevalt peab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid hindama igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, ei oma vastuantava korteri

§ 56

nõuetele vastavuse tuvastamisel tähtsust ülevaatuse aktis

§-le 56 viite puudumine. Väites, et nimetatud aktis märgitu ei ole õige - vastuantav eluruum on vähem heakorrastatud ja vajab remonti - pidi kostja TsMS § 91 järgi tõendama nende asjaolude

inemist. Asja materjalidest nähtuvalt kostja selliseid tõendeid ei ole

itanud.

§ 54

lg-s 3 vastuantava eluruumi üürilepingu tingimustele kehtestatud nõuded on üheks elamuõiguslikuks tagatiseks

§ 5

järgi, mille kohaselt ei tohi mitte kedagi eluruumist välja tõsta või piirata tema poolt eluruumi kasutamise õigust teisiti kui käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Nimetatud tagatise kehtivust ei sea aga seadus sõltuvusse sellest, kas kasutatava eluruumi üürileping lõpetati poolte kokkuleppel või lõpetas selle kohus. Nii ühel kui teisel juhul on üürnikul õigus nõuda vastuantava eluruumi üürilepingu sõlmimist ning üürileandja on kohustatud selle sõlmima mitte halvematel tingimustel kui lõpetatud üürileping. Põhjendamatu on seega kaebuse väide, et

§ 54

lg 3 kohaldamine eeldab senikasutatava eluruumi üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise ja vastuantava eluruumi üürilepingu sõlmimise üheaegsust. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. novembri 1999. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. T. Vernik, J. Luik, A. Kull