§-de 264 lg 3 ning 265 alusel A. Hutoretskaja ja Duncan Industries Ltd vahel
lg 1 sätestab, et ostueesõigust teostav isik on kohustatud hüvitama ostjale ostuhinna, mille ostja on müüjale maksnud. Hageja ei ole aktsiate eest ostuhinda tasunud ega soovi selleks avaldanud. Seega ei ole omandiõigus aktsiatele üle läinud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osaliselt ning lõpetas menetluse ostumüügilepingu järgi ostja asemele astunuks tunnistamise nõudes. Muus osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel lähevad ostueesõiguse teostamisel
kohaselt ostueesõiguse teostajale üle kõik õigused ja kohustused, mis olid ostu-müügilepingu järgi ostjal. Ostueesõiguse teostamise avalduse esitamisega muutub ostueesõigust omav isik müügilepingu järgseks ostjaks ning võtab enda kanda kõik lepingust tulenevad ostja õigused ja kohustused. Kohustuste hulka kuulub ka müüjale makstud ostuhinna tasumine ostjale. Kuna hageja ostuhinda ei tasunud, siis ei saa hagi omandiõiguse tunnustamiseks rahuldada. Ostu-müügilepingus ostja asemele astunuks tunnistamise nõue on sisuliselt hageja ostueesõiguse tunnustamise nõue. Sellist nõuet ei näe ette TsÜS § 112 lg 2 p
kohaselt avalduse esitamise momendist lähevad ostueesõiguse teostajale üle kõik õigused ja kohustused, mis ostu-müügilepingu järgi olid ostjal. Seega ka omandiõigus ning kohustus tasuda ostuhind. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastustaja kostja Duncan Industries Ltd leidis, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue, tunnistada teda ostu-müügilepingusse astunuks, on sisuliselt ostueesõiguse tunnustamise nõue. Ostueesõiguse tunnustamise nõue ei saa olla iseseisev hagi ese, küll aga võib ostueesõigus olla hagi aluseks olev asjaolu. Ringkonnakohus lõpetas põhjendatult menetluse ostu-müügilepingusse ostja asemel astunuks tunnistamise hagis. Kohtud tuvastasid hageja ostueesõiguse tema aktsionäriks olemise kaudu. Linnakohus jättis omandiõiguse tunnustamise nõude rahuldamata
§-dele 269 lg 1 ja 271 alusel ning nende põhjendustega nõustus ka apellatsioonikohus. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega lõpetati menetlus ostja asemele astunuks tunnistamise nõudes. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu poolt menetluse osalise lõpetamisega. Nõue tunnistada hageja ostu-müügilepingus ostja asemele astunuks, ei ole ostueesõiguse tunnustamise nõue. Nõustuda tuleb apellatsioonikohtu seisukohaga, et seadusest ja põhikirjast tulenev ostueesõigus ei vaja eraldi tunnustamist. Kohtuotsuse resolutsioonis ei ole vaja tunnistada ostja asemele astumist. Küll kuuluvad kohtuotsuse põhjendavas osas tuvastamisele asjaolud, millest kohus saab teha järelduse, kas ostueesõigust omav isik on avalduse esitamisega astunud ostu-müügilepingus ostja asemele või mitte. Seda on apellatsioonikohus teinud. Ostueesõiguse tekkimise ja teostamise ajal kehtinud ÄS § 229 lg 2 redaktsiooni kohaselt aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele võis põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse, mille kasutamise tähtaeg ei võinud olla pikem kui kaks kuud võõrandamise lepingu esitamisest. Apellatsioonikohus on tuvastanud, et hagejal oli aktsiate ostueesõigus ja ta esitas ostueesõiguse teostamiseks avalduse. Ostueesõiguse teostamise korda ei reguleerinud äriseadustik ega kostja põhikiri. Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse TsÜS § 4 lg 1 kohaselt sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedasi suhteid. Seaduse analoogia alusel kohaldas kohus õigesti asjaõigusseaduses ostueesõigust reguleerivaid sätteid.
lg 3 kohaselt astub avalduse esitamisega ostueesõigust omav isik sõlmitud ostu-müügilepingus ostja asemele. Ostueesõiguse teostajale lähevad
kohaselt üle kõik õigused ja kohustused, mis ostu-müügilepingu järgi olid ostjal.
lg 1 kohaselt on ostueesõigust teostav isik kohustatud hüvitama ostjale ostuhinna, mille ostja on ostu-müügilepingu järgi müüjale maksnud. Seega on põhjendatud apellatsioonikohtu seisukoht, et kuna hageja ostu-müügilepingu järgi ostja poolt müüjale makstud ostuhinda ei tasunud, ei kuulu tema hagi omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamisele. Õige ei ole kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus rikkus TsMS § 231 lg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.