nõuetega ja märkida, milliseid kaebuse esitaja õigusi on rikutud või vabadusi piiratud. Tallinna Halduskohus tugines
§-le 7 lg. 1, mille kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. 1. märtsil 2000 tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse
3 alusel, sest kaebus ei vastanud
nõuetele. Tallinna Ringkonnakohus ei rahuldanud I. Valla erikaebust ja jättis Tallinna Halduskohtu määruse jõusse. Erikaebuses Riigikohtule palub I. Valla Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused tühistada. Vaadanud erikaebuse läbi ja tutvunud Siseministeeriumi vastusega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1.
3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui kaebuse esitaja ei ole halduskohtu poolt määratud tähtajaks oma kaebuses puudusi kõrvaldanud. Tallinna Halduskohus andis kaebuse esitajale kuni
1 p. 3 ja § 10 lg. 2 p. 4 nõuetele.
1 p. 3 kohaselt tuleb kaebuses selgelt väljendada selle esitaja taotlus vastavalt
§-le 6. Tulenevalt
7 teisest lausest ei ole halduskohus seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Halduskohus peab kaebuse alusel kindlaks tegema, millist taotlust kaebuse esitaja on silmas pidanud. Kaebuse esitaja ei pea oma taotluses kasutama
termineid ja sõnastust.
1 p. 3 nõuete täitmata jätmisel võib kaebuse tagastada üksnes juhul, kui halduskohtul ei ole võimalik kaebuse esitaja taotluse sisu kindlaks teha. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses on I. Valla palunud, et halduskohus tunnistaks Siseministeeriumi kantsleri tegevusetuse "täielikult Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 19 vastaseks".
3 p. 1 kohaselt võib kaebusega taotleda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist.
2 kohaselt on toiminguks lisaks haldusorgani tegevusele ka haldusorgani tegevusetus. Seega ei ole kaebuse esitamisel
1 p. 3 nõuet rikutud.
2 p. 4 kohaselt peab kaebuses haldusakti või toimingu peale olema muu hulgas märgitud, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub. Riigikohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja ei pea kvalifitseerima rikutud õigust ega viitama õigustloova akti sättele, millest rikutud õigus tuleneb. 3. Kohtud on õigesti leidnud, et kaebust saab halduskohtule esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides.
järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks
1 mõttes ei saa olla kaebuse esitamine avalikes huvides.
2 kohaselt võib erikaebuse Riigikohtule esitada üksnes ringkonnakohtu määruse peale, ei vaata Riigikohus läbi muid erikaebuses toodud taotlusi. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes
§-dest 55 lg. 1 ja 72 lg. 1 p. 1, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Jätta Indrek Valla erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.