3-3-1-18-00

3-3-1-18-00 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail 2000 Lääne maavanema kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude väljamõistmise asjas Riigikohtu halduskollegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. mail 2000 avalikul kohtuistungil läbi Lääne maavanema kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
3. veebruari
4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-81/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tarmo Päiv ja Lääne maavanema esindaja õigusnõunikjuriidilise talituse juhataja Neeme Sild. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
6. mail 1999 viidi läbi Vormsi vallas asuvate katastriüksuste ?Karla? ja ?Milja? piiratud enampakkumine, kus võitjaks tunnistati kõrgemat hinda pakkunud füüsilisest isikust ettevõtja Arkadi Tammik. Enampakkumisel teiseks tulnud Tarmo Päivi poolt
7. mail
8. a. esitatud protesti maa enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks Lääne maavanem oma
9. mai
10. a. korraldusega nr. 82 ei rahuldanud. Enampakkumise tulemused kinnitati Lääne maavanema
11. mai
12. a. korraldusega nr. 714-M ja selle lisadega 15 ja
14. septembril 1999 esitas T. Päiv Lääne Maakohtule kaebuse Lääne maavanema
15. mai
16. a. korralduse nr. 82 ja
17. mai
18. a. korralduse nr. 714-M seadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vastanud enampakkumise võitja füüsilisest isikust ettevõtja A. Tammik Maareformi seaduse § 22 lg. 4 p. 5 (kuni
19. märtsini 1999 kehtinud redaktsioonis) ja Maa enampakkumisega erastamise korra p. 7 alapunkt 5 sätestatud tingimustele, kuna tal puudusid Vormsi vallas maa ja ehitised kui põllumajandusliku tootmise eeldused. Lääne Maakohtu halduskohtunik jättis
20. detsembri
21. a. otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et A. Tammik on esitanud kõik Maa enampakkumisega erastamise korra punktis 24 ning punkti 25 alapunktis 5 märgitud dokumendid ja seega on vaidlustatud haldusaktid õiguspärased. Tarmo Päiv esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus halduskohtuniku otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas
22. veebruari
23. a. otsusega Lääne Maakohtu halduskohtuniku
24. detsembri
25. a. otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt maavanemale antud järelevalve pädevusest pidi maavanem protesti lahendamisel kindlaks tegema, kas piiratud enampakkumisel osalenud A. Tammik vastas MRS § 22 lg. 4 p. 5 sätestatud tingimustele. Et kindlaks teha, kas maavanem on õigesti kohaldanud seadust, pidi halduskohtunik kindlaks tegema, kas A. Tammik on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb Vormsi vallas põllumajandusliku tootmisega või mitte. Kohtunik on asja läbivaatamisel ebaõigesti leidnud, et äriregistri kanne on määrav ja et piiratud enampakkumise kohta esitatud protesti lahendamisel võis maavanem ja kaebuse läbivaatamisel ka kohus tugineda ainult A. Tammiku poolt enampakkumisel osalemiseks esitatud äriregistri kandele. Kohtuotsusega mõisteti HKMS § 93 lg. 1 alusel Lääne Maavalitsuselt kaebuse esitaja T. Päivi kasuks välja kohtukulud ? riigilõiv ja õigusabikulud. Ringkonnakohtu selle otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Lääne maavanem ning palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohtumenetluse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus on leidnud, et esimese astme kohus rikkus menetlusnorme, mis võis viia asja ebaõigele lahendamisele ning tühistas kohtuotsuse ja saatis asja uueks arutamiseks samale kohtule. Seega kohaldas ringkonnakohus HKMS § 45 lg. 2 p. 2, kuid sellele sättele ei ole ringkonnakohtu otsuses viidatud. Sellega rikuti Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 330 lg. 4, mille kohaselt peavad otsuse põhjendavas osas olema märgitud seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Rikutud on ka TsMS § 330 lg. 6, kuna ringkonnakohtu otsuses ei ole vastatud apellatsioonkaebuse põhjendustele. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei teosta maavanem ise enda toimingute ja otsuste üle järelevalvet. Maa enampakkumisega erastamise kord ei sätesta, milliseid asjaolusid tuleb protesti lahendamisel arvestada, et kindlaks teha, kas enampakkumisel osaleja vastas MRS §-s 22 lg. 4 p. 5 sätestatud tingimustele. Samuti puudus ringkonnakohtul õigus kohtukulude väljamõistmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil leidis Tarmo Päiv, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium, leidis:
26. Ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsus ei ole kooskõlas TsMS §-ga 330 lg. 6, kuna ei ole vastatud apellatsioonkaebuse põhjendustele. Kohtuotsuses on märgitud, et apellatsioonkaebuses esitatud väited on põhjendatud ning kohtuotsus tuleb tühistada. Alusetu on ka kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS §-le 330 lg. 4, kuna ei ole märgitud seadust, mida ringkonnakohus asja esimese astme kohtusse tagasisaatmisel kohaldas. Kassaatori arvates oleks ringkonnakohus pidanud viitama HKMS §-le 45 lg. 2 p.
27. Selle sätte kohaselt on ringkonnakohtul õigus kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja taotlusest olenemata kohtulahend tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Käesolevas haldusasjas on ringkonnakohus tuginenud HKMS §-le 46 lg. 1 p. 3, mille kohaselt on ringkonnakohtul haldusasja apellatsiooni korras läbivaatamisel õigus tühistada halduskohtu otsus osaliselt või täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Seega ei ole tegemist oluliste menetlusnormide rikkumisega, mis annaksid aluse ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
28. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et maavanem pidi protesti läbivaatamisel kindlaks tegema, kas piiratud enampakkumisel osalenud A. Tammik vastas MRS § 22 lg. 4 p. 5 sätestatud tingimustele, s.t. kas ta tegeles Vormsi vallas põllumajandusliku tootmisega. Kuna Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega, ei ole vajalik neid korrata.
29. Ringkonnakohus on HKMS § 93 lg. 1 alusel ekslikult välja mõistnud Lääne Maavalitsuselt kaebuse esitaja T. Päivi kasuks õigusabikulud. HKMS § 93 lg. 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Nimetatud sättes peetakse silmas lahendit, mis tehakse kaebuse läbivaatamise tulemusena ühe poole kasuks. Antud juhul saatis aga ringkonnakohus selle asja uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtusse menetlusnormide rikkumise tõttu. Asja arutamine jätkub esimese astme kohtus. Seega puudus ringkonnakohtul õigus kohtukulude väljamõistmiseks, kuna ta ei teinud asjas lahendit ühe poole kasuks HKMS § 93 lg. 1 mõttes. Ülaltoodust tulenevalt kuulub Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmisele osas, millega mõisteti välja Lääne Maavalitsuselt T. Päivi kasuks õigusabikulud. Juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 4 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Lääne maavanema kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
30. veebruari
31. a. otsus haldusasjas nr. II-3-81/2000 osas, millega mõisteti Lääne Maavalitsuselt kaebuse esitaja T. Päivi kasuks välja õigusabikulud. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Tagastada Lääne Maavalitsusele kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Otsus jõustub
32. mail 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann