3-3-1-19-00

3-3-1-19-00 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail 2000 Ilme Loiti kassatsioonkaebuse läbivaatamine maa riigi omandisse jätmise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. mail
3. a. kirjalikus menetluses läbi Ilme Loiti kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
4. jaanuari
5. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/72/
6. Ilme Loit omandas
7. oktoobril 1997 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel ühest elamust ja kahest abihoonest (laut-küün-kuur ja saun) koosneva majavalduse "Vanamõisa kordon", asukohaga Viljandi maakond, Abja vald, Tümpsi küla.
8. novembril 1997 esitas I. Loit Abja Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse, milles taotles ca 17 ha Abja vallas Tümpsi külas asuva Kuusiku maaüksuse ostmist.
9. novembril 1997 sõlmis I. Loit maamõõtja P. Karpaga töölepingu, mille kohaselt pidi maamõõtja piiristama Kuusiku maaüksuse ning koostama nimetatud maaüksuse plaani ja piiriprotokolli.
10. jaanuaril 1998 koostati Kuusiku maaüksuse piiriprotokoll, millele on alla kirjutanud maamõõtja P. Karpa, maa taotleja I. Loit ning Abja valla maanõunik I. Laas.
11. detsembril 1997 andis Abja Vallavalitsus Vabariigi Valitsuse
12. septembri
13. a. määrusega nr. 226 kinnitatud "Maa riigi omandisse jätmise korra" punkti 9 ning punkti 7 alapunkti 4 alusel välja korralduse nr. 352 "Teenindus- ja maatulundusmaade määramine", mille punkti 2d kohaselt otsustati riigi omandisse arvestatava maa hulgast jätta välja I. Loitile kuuluvate hoonete alune maa ja teenindusmaa ning hooneid ümbritsev ostueesõigusega erastatav maatulundusmaa maatükilt nr. 14, pindalaga 0,9 ha. Abja Vallavalitsuse
14. detsembri
15. a. korraldusest nr. 353 "Maa riigi omandisse jätmine" nähtub, et Abja Vallavalitsus ei nõustunud kooskõlas Maareformi seaduse § 29 ja § 31 lg. 1 punktidega 2 ja 6 ning Maa riigi omandisse jätmise korra punktiga 9 maatüki nr. 14 riigi omandisse jätmisega 13,1 ha ulatuses, kuna selle
16. aastal riigile kuulunud riigimetsamaa kohta on vallale esitatud taotlus ostueesõigusega erastamiseks.
17. detsembril 1998 teatas Abja Vallavalitsus kirjaga nr. 89 keskkonnaministeeriumile, et keeldub alla kirjutamast Jäärja metskonna riigi omandisse jäetava maa katastriüksuste vormistamise piiriprotokollile ja katastriüksuste plaanidele lehtedel nr. 3, 4, 7 ja 9 põhjusel, et kodanikud on esitanud avaldused
18. juulil 1940 riigile kuulunud riigimetsamaa ostueesõigusega erastamiseks.
19. märtsil 1998 andis Abja Vallavalitsus Vabariigi Valitsuse
20. novembri
21. a. määruse nr. 267 "Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine" punkti 15 alusel välja korralduse nr. 64 "Maa ostueesõigusega erastamise tingimused", milles märgiti Abja vallas, Abja-Vanamõisa külas asuva 17,4 ha suuruse Kuusiku maavalduse erastajaks I. Loit. Nimetatud korraldus on märgitud mõõdistamise õigusliku alusena ka P. Karpa poolt koostatud maaüksuse plaanil.
22. märtsil 1998 tegi Abja Vallavalitsus Viljandi maakatastrile avalduse nr. 63, milles palus Abja-Vanamõisa külas asuva 17,4 ha suuruse Kuusiku maavalduse kui ostueesõigusega erastamisele kuuluva maaüksuse maakatastris registreerida. Abja Vallavalitsuse
23. augusti
24. a. kirjast nr. 57/1.46 I. Loitile nähtub, et Viljandi Maakataster tagastas Abja Vallavalitsusele Kuusiku maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimiku
25. märtsil 1998 põhjendusega, et nimetatud maaüksuse piirid jäävad Jäärja metskonna maadele, mis on
26. veebruaril 1998 kantud keskkonnaministri
27. veebruari
28. a. käskkirja nr. 58 alusel katastrisse riigimaana. I. Loit esitas
29. septembril 1998 Tallinna Halduskohtule kaebuse keskkonnaministri
30. veebruari
31. a. käskkirja nr. 58 ja keskkonnaministri toimingu Abja vallas Jäärja metskonnas katastriüksuste üldpindalaga 5632,3 ha, maa riigi omandisse jätmisel seadusevastaseks tunnistamiseks osas, mis on puutumuses maatükkidega nr. 12 (üldpinnaga 2,9 ha) ja nr. 14 (üldpinnaga 15,7 ha). Kaebaja leidis, et vaidlustatud käskkirjaga jäeti riigi omandisse Kuusiku maaüksus, mistõttu ei saa kaebaja soovitud maad ostueesõigusega erastada. Keskkonnaminister rikkus Maa riigi omandisse jätmise korra punkti 8, sest ei esitanud sama korra punktis 7 sätestatule vastavat toimikut Abja Vallavalitsusele tutvumiseks. Samuti on rikutud Maa riigi omandisse jätmise korra punkti 9 alapunktide 1 ja 3 nõudeid, kuna riigi omandisse jäetava maa hulgast ei arvatud kohaliku omavalitsuse otsuse alusel välja kaebuse esitajale kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalikku maad ning puudus kohaliku omavalitsuse arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta. Tallinna Halduskohtu
32. detsembri
33. a. otsusega haldusasjas nr. 3-78/99 jäeti I. Loiti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei riku keskkonnaministri toiming ega käskkiri maa riigi omandisse jätmise kohta I. Loiti kui maa ostueesõigusega erastamise taotleja õigusi ega võta temalt õigust erastada maad ostueesõigusega Maareformi seaduse § 20 lg. 1 alusel. Samuti ei mõjuta kaebuses osundatud Maa riigi omandisse jätmise korra nõuete rikkumised keskkonnaministri otsustust maa riigi omandisse jätmiseks. I. Loit esitas
34. detsembril 1999 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant leidis, et Maa riigi omandisse jätmise korra nõuete rikkumised mõjutavad otseselt keskkonnaministri otsustust maa riigi omandisse jätmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
35. jaanuari
36. a. otsusega haldusasjas nr. II3/72/2000 jäeti I. Loiti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et Abja Vallavalitsuse
37. detsembri
38. a. korraldusega nr. 352 "Teenindus- ja maatulundusmaade määramine" punkti 2d alusel on I. Loitile määratud maatükilt nr. 14 temale kuuluvate hoonete teenindusmaaks 0,9 ha.
39. detsembri
40. a. korraldusega nr. 353 on vald vaidlustanud maatüki nr. 14 riigi omandisse jätmise 13,1 ha ulatuses seoses sellega, et sellele maale on esitatud ostueesõigusega erastamise taotlus. Seega ei vasta tõele kaebuse esitaja väited, et keskkonnaministri poolt on rikutud Maa riigi omandisse jätmise korra punkte 7-
41. Ringkonnakohus märkis, et Maa riigi omandisse jätmise kord ei reguleeri juhtumeid, mil vald ei nõustu maa riigi omandisse jätmisega toimikus näidatud suuruses. Arvestades aga seda, et antud juhul oli valla poolt I. Loiti hoonete juurde teenindusmaa määratud, nimetatud osas jäeti maa riigi omandisse jäetava maaüksuse koosseisust välja, ning et MRS § 20 sätestab riigile eesõiguse riigimetsamaa riigi omandisse jätmisel, tuleb asuda seisukohale, et valla mittenõustumine ei saa olla takistuseks seaduse kohaselt riigi omandisse jäetava maa riigi omandisse jätmisel. I. Loit esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et tema omandis olev kõrvalhoone (saun) asub vaidlustatud käskkirja tõttu riigimaal. Maa riigi omandisse jätmise toimikus puudub taotlus maa riigi omandisse jätmiseks vastavalt Maa riigi omandisse jätmise korra punkti 7 alapunktile 1, samuti dokumendid riigi omandisse jäetaval maal asuvate ehitiste omandi kohta vastavalt sama korra punkti 7 alapunktile 2 ning kassaatori taotlus maa ostueesõigusega erastamise kohta vastavalt sama korra punkti 7 alapunktile
42. Samas toimikus olevatel maa asendiplaanidel puuduvad koostaja andmed ja kohaliku omavalitsuse kinnitus. Keskkonnaministeeriumi esindaja advokaat Olev Kuklase leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et maa riigi omandisse jätmise toimikus on andmed selle kohta, et maa ostueesõigusega erastamiseks oli esitatud taotlusi. Nimetatud õiendite lisamine või nende olemasolu ei tähenda, et keskkonnaministeeriumil ei oleks taoliste õiendite olemasolul õigust maad riigi omandisse jätta. Kohus tugines põhjendatult asjaolule, et keskkonnaministri vaidlustatud otsus maatükkide nr. 12 ja 14 riigi omandisse jätmiseks ei võta I. Loitilt õigust erastada maad ostueesõigusega vastavalt Maareformi seadusele. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
43. Maareformi seaduse § 20 lg. 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida sama seaduse alusel ei tagastata ning mida ei jäeta riigi omandisse vastavalt sama seaduse §-le 31 ega anta munitsipaalomandisse vastavalt sama seaduse §-le
44. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg. 3 alusel on õiguslikul alusel püstitatud ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformi seadustes sätestatud alustel ja korras ning ehitisealune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud sättest ja Vabariigi Valitsuse
45. septembri
46. a. määrusega nr. 226 kinnitatud "Maa riigi omandisse jätmise korra" punkti 9 alapunktist 1 tulenevalt ei või riigi omandisse jäetava maa hulka arvata õiguslikul alusel püstitatud ehitise alust maad ega selle teenindamiseks vajalikku maad.
47. Kassatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt asub kaebaja omandisse kuuluv abihoone (saun) keskkonnaministri
48. veebruari 1998 käskkirja nr. 58 järgi riigi maal. Sama väite esitas kaebaja ka ringkonnakohtu istungil. Kohtuasja materjalidest nähtub, et OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse poolt koostatud Viljandi maakonna Abja valla Jäärja metskonna riigi omandisse jäetava maa katastriüksuste vormistamise toimikus oleval asendiplaanil on üks hoone, P. Karpa poolt koostatud maaüksuse plaanil aga kolm hoonet. Ka
49. oktoobril 1997 Jäärja metskonna ja I. Loiti vahel sõlmitud ostu-müügilepingust nähtub, et I. Loit ostis majavalduse "Vanamõisa kordon", mis koosneb ühest elamust ja kahest abihoonest (laut-küün-kuur ja saun). Maakatastriseaduse § 10 lg. 1 kohaselt peavad katastriüksuse plaanile olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised (hooned ja rajatised), kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Ringkonnakohus oleks pidanud hindama, kas OÜ Eesti Metsakorralduskeskus poolt koostatud Viljandi maakonnaAbja valla Jäärja metskonna riigi omandisse jäetava maa katastriüksuste vormistamise toimikus olev katastriüksuste plaan vastab Maakatastriseaduse § 10 lg. 1 nõuetele. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas I. Loitile kuuluvate ehitiste alune ja nende ehitiste teenindamiseks vajalik maa on riigi omandisse jäetava maa hulgast välja arvatud.
50. Maa riigi omandisse jätmise korra punktide 6 ja 7 kohaselt peab maa riigi omandisse jätmise taotleja või tema poolt volitatud isik koostama maa riigi omandisse jätmise toimiku ja koguma sellesse järgmised dokumendid: maa riigi omandisse jätmise taotlus, milles näidatakse maa riigi omandisse jätmise alus, riigi omandisse jäetava maa ligikaudne pindala, taotletav sihtotstarve ning asjaolud, mis võivad olla punktis 4 loetletud taotluste rahuldamata jätmise põhjuseks, ning põhjendatakse maa riigi omandisse jätmise vajadust; dokumendid riigi omandisse jäetaval maal asuvate ehitiste omandi kohta; dokumendid riigi omandisse jäetava maa senise kasutusõiguse kohta; õiend teiste isikute taotluste kohta riigi omandisse jäetava maa omandamiseks tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras, välja arvatud juhul, kui maad taotletakse riigi omandisse Maareformi seaduse § 31 lg. 1 p. 1 alusel; maa asendiplaan või katastriüksuse plaan Maa riigi omandisse jätmise korra punkti 7 alapunktis 5 ettenähtud mõõtkavas. OÜ Eesti Metsakorralduskeskus poolt koostatud toimikus puuduvad maa riigi omandisse jätmise taotlus, dokumendid riigi omandisse jäetaval maal asuvate ehitiste omandi kohta, dokumendid riigi omandisse jäetava maa senise kasutusõiguse kohta ja õiend teiste isikute taotluste kohta riigi omandisse jäetava maa omandamiseks tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras. Samuti ei ole kohtud välja selgitanud, kes on antud asjas maa riigi omandisse jätmise taotlejaks ja keda on taotleja volitanud maa riigi omandisse jätmise toimikut koostama. Nimetatud dokumentide puudumine toimikust võis põhjustada Abja Vallavalitsuse eriarvamuse riigi omandisse jäetava maa piiride ja suuruse kohta ning tuua kaasa I. Loiti õiguste rikkumise.
51. OÜ Eesti Metsakorralduskeskus poolt koostatud toimikus oleval katastriüksuste plaanil ning samuti asendiplaanil, millel on piiritletud I. Loitile kuuluvate hoonete alune ja teenindusmaa ning erastatav maa, puuduvad andmed plaani koostaja kohta. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas nimetatud plaanid on koostatud nõuetekohaselt. Eeltoodu põhjal kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu
52. jaanuari
53. a. otsus tuleb tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 2 ja §-st 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Ilme Loiti kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
54. jaanuari
55. a. otsus haldusasjas nr. II-3/72/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada Ilme Loitile kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Otsus jõustub
56. mail 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann