← Eesti

3-3-1-20-00

3-3-1-20-00 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. mail 2000 Meelis Leisi kassatsioonkaebuse läbivaatamine pankrotihalduri eksami läbiviimise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  2. mail 2000 kirjalikus menetluses läbi Meelis Leisi kasssatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
  3. veebruari
  4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/43/
  5. Pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjon (edaspidi "komisjon") teatas Meelis Leisile kirjaga
  6. juuni
  7. a. otsusest lugeda tema poolt mittesooritatuks
  8. mail 1999 toimunud pankrotihalduri eksam. Kirjas on selgitatud, et eksam loetakse sooritatuks selle kirjaliku ja suulise osa sooritamise korral, kirjaliku osa eest on vajalik vähemalt hinde "3" saamine. M. Leisi eksami kirjaliku osa hindeks oli "2,9" ning suuline osa loeti arvestatuks. M. Leis esitas
  9. juunil 1999 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada täielikult seadusevastaseks komisjoni
  10. juuni
  11. a. otsus ja
  12. mai
  13. a. toiming, mis seisnes suulise eksami läbiviimises komisjoni poolt, kellel puudus eksami tulemuste hindamiseks ettenähtud otsustusvõime, ning kohustada komisjoni uuesti läbi vaatama kaebaja kirjalikku eksamitööd. Kaebaja leidis, et komisjoni liikmed, kes ei olnud tema kirjaliku tööga tutvunud, otsustasid tema erialaste teadmiste üle hääletamise teel, mitte kirjaliku töö hindamisel. Kaebaja arvates on tal õigus saada hinnang oma kirjalikule tööle vähemalt viielt komisjoni liikmelt. Ka eksami suulise osa puhul on rikutud eksamineeritava õigust saada tema isiksuseomadustele hinnang otsustusvõimeliselt komisjonilt. Tallinna Halduskohtu
  14. novembri
  15. a. otsusega haldusasjas nr. 3-1827/99 jäeti M. Leisi kaebus rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et komisjoni
  16. juuni
  17. a. otsus vastab Vabariigi Valitsuse
  18. oktoobri
  19. a. määrusega nr. 190 kinnitatud Pankrotihalduri eksami tegemise ja pankrotihalduri atesteerimise korra nõuetele. Komisjoni
  20. juuni
  21. a. protokolli kohaselt oli komisjon otsustusvõimeline, kuna kohal viibis viis komisjoni liiget, nende hulgas komisjoni esimees. Eksami läbiviimise tingimused on sätestatud korra punktides 9, 10 ja 11 ning need ei sisalda nõuet eksamineerijate arvu kohta. Kuna komisjoni tegevus suulise eksami läbiviimisel ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ei pea halduskohus vajalikuks kontrollida kaevatava toimingu vastavust seadusele. Apellatsioonkaebuses palus M. Leis tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse ning teha uus otsus. Tallinna Ringkonnakohus
  22. veebruari
  23. a. otsusega haldusasjas nr. II-3/43/2000 jättis halduskohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on komisjon otsustusvõimelisena võtnud vastu otsuse M. Leisi eksami kirjaliku osa mittesooritamise kohta. Komisjoni sisemise töökorralduse küsimused, mida korras sätestatud pole, on jäetud komisjoni otsustada. M. Leis esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata, kohustada otsustusvõimelist komisjoni hindama M. Leisi kirjalikku tööd, vastu võtma eksami suulist osa ning lugema eksamitulemust lõppjärelduses sooritatuks või mittesooritatuks. Kohtukulud jätta komisjoni kanda. Kassaator väidab:
  24. Pankrotihalduri eksami läbiviimisel kahe liikme osalusel on komisjon Pankrotihalduri eksami tegemise ja pankrotihalduri atesteerimise korda rikkudes kvoorumit alandanud. Eksamineeritava kirjalikku tööd peab lugema vähemalt viis komisjoni liiget, sama arv komisjoni liikmeid peab osalema ka eksami suulise osa läbiviimisel.
  25. Pankrotihalduri eksami tegemise ja pankrotihalduri atesteerimise korra mõttest ja eesmärgist tulenevalt on eksami läbiviimine kirjeldatud piisava selgusega. Kui komisjon on nimetatud korrast tulenevalt jõudnud eksami osade hindamisel otsustuseni, pole täiendav otsustamine hääletamise teel vajalik, sest korrast tulenevalt loetakse eksam sooritatuks selle kirjaliku ja suulise osa sooritamise korral. Pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjon oma kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidab, et otsus eksami tulemuste kohta tehakse kinnisel nõupidamisel, mitte eksami vastuvõtmisel. Otsuse kassaatori suhtes langetas otsustusvõimeline komisjon
  26. juuni
  27. a. koosolekul. Kassaatori märgusõna all esitatud kirjalikku tööd hindas kaks komisjoni liiget. Kassaatori isik selgitati välja alles peale hinde määramist, seega ei olnud hindamine subjektiivne. Kuna eksami suuline osa on loetud arvestatuks, ei ole eksami suulise osa käigus kahjustatud kassaatori subjektiivseid õigusi. Komisjon kui haldusorgan on heast haldustavast lähtudes oma töö sisemisel korraldamisel kasutanud eksami erinevate tsüklite läbiviimisel komisjoni volitatud osalist koosseisu, kuid taganud isikute õiguste kaitse sellega, et otsuste langetamine toimub otsustusvõimelise komisjoni poolt. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  28. Pankrotiseaduse § 29 kohaselt võib halduriks olla vandeadvokaat, samuti muu teovõimeline isik, kellel on Vabariigi Valitsuse moodustatud pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni väljaantud pankrotihalduri tunnistus. Vabariigi Valitsuse
  29. oktoobri
  30. a. määrusega nr. 190 kinnitatud Pankrotihalduri eksami tegemise ja pankrotihalduri atesteerimise korra (edaspidi "kord") punkti 2 esimene lõige sätestab, et eksameid ning atesteerimist viib läbi Vabariigi Valitsuse moodustatud pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjon, milles on kaheksa liiget. Sama punkti kolmanda lõike kohaselt on komisjon otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt viis liiget. Pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjon langetab otsuse eksami sooritamise või mittesooritamise kohta. Komisjoni otsuse alusel antakse eksami sooritanule tähtajaline pankrotihalduri tunnistus. Komisjoni poolt tehtud otsusest pankrotihalduri eksami sooritamise kohta sõltub isiku õigus tegutseda pankrotihaldurina. Põhiseaduse §-st 29 tuleneb isiku õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kusjuures seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kuna pankrotihalduri eksami tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida oma põhiseaduslikku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, peab isikul olema sellise õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks. Kohtuliku kontrolli võimaluse tagamiseks peavad eksami kulg, selle tulemused ja komisjoni otsus olema kontrollitavad.
  31. Pankrotihalduri eksami läbiviimist reguleerivad korra punktid 9, 10 ja
  32. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et komisjon võib ise otsustada oma sisemise töökorralduse küsimused, kui need pole korras sätestatud. Eksami kirjaliku ja suulise osa hindamise protseduuri pole korras reguleeritud. Tegemist on komisjoni sisemise töökorralduse küsimusega, mida on komisjonil endal õigus otsustada. Korra punkti 2 neljanda lõike kohaselt võtab komisjon otsuseid vastu häälteenamusega, kui korrast endast ei tulene teisiti. Vastavalt korra punktile 4 teeb komisjon otsuse eksami tulemuste kohta kinnisel nõupidamisel, kusjuures nõupidamist selle sätte tähenduses ei saa mõista pelgalt kui koosolekut, vaid selle käigus peab toimuma sisuline arutelu eksami hindamistulemuste üle. Nendest sätetest tuleneb võimalus, et kirjalikku eksamit hindab osa komisjoniliikmeid ja otsuse eksami sooritamise või mittesooritamise kohta langetab otsustusvõimeline komisjon vähemalt viieliikmelises koosseisus nõupidamise tulemusena.
  33. Korra punkti 14 kohaselt kirjutavad komisjoni otsusele alla komisjoni esimees ja vähemalt kaks komisjoni liiget. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et eksami kirjaliku osa hindamise tulemused kahe komisjoni liikme poolt on dokumenteeritud ning eksamitööd olid kättesaadavad seisukoha võtmiseks ka ülejäänud komisjoni liikmetele. Seega oli komisjoni liikmetel võimalik tutvuda hindamistulemustega ja võtta hääletamise teel seisukoht otsuse tegemiseks eksami sooritamise kohta. Asja kohtuliku arutamise käigus pole tuvastatud, kas komisjoni liikmed, kes komisjoni otsusele ei ole alla kirjutanud, võtsid otsuse langetamisest osa ja milline oli komisjoni liikmete seisukoht.
  34. Korra punkti 9 kolmanda lõike kohaselt koosneb eksami suuline osa vestlusest. Kord ei sätesta eksami protokollimise nõuet, kuid tulenevalt seda laadi eksamite kohtuliku kontrolli võimalusest peab vestluse käik olema vajaduse korral reprodutseeritav.
  35. Pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjon luges M. Leisi eksami suulise osa arvestatuks. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et komisjoni tegevus eksami suulise osa läbiviimisel ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, kuna hindamistulemus eksami selles osas oli positiivne. Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või -akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust. Samale seisukohale on asutud ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  36. mai
  37. a. määruses nr. 3-3-1-23-99 ja
  38. juuni
  39. a. määruses nr. 3-3-1-26-
  40. Eeltoodust tulenevalt kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu
  41. veebruari
  42. a. otsus tuleb tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Meelis Leisi kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  43. veebruari
  44. a. otsus haldusasjas nr. II-3/43/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada Meelis Leisile kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Otsus jõustub
  45. mail 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.