3-2-3-4-00

3-2-3-4-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail
2. a Terje Tropi hagi Maive-Silvi Kivi vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas kirjalikus menetluses
3. mail
4. a läbi Aire Kivi kohtuvea parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsuse tsiviilasjas nr II- 2/572/
7. I. Asjaolud ja varasem menetlus Apellatsioonikohtu otsusega tuvastati, et elamu Haapsalus Uus tn 14 kaasomanikeks on Terje Tropp, kellele kuulub 2/5 mõttelist osa, ja Maive-Silvi Kivi, kellele kuulub 3/5 mõttelist osa elamust. Elamu põhikorruse üldpind on 117,1 m
8. T. Tropi kasutuses on 36,7 m2 ning M.-S. Kivi kasutuses on 80,4 m2 üldpinda. Lääne Maakohtule esitatud hagiavalduses soovis T. Tropp enda kasutusse esikut pindalaga 3,8 m2 ja sahvrit pindalaga 4,4 m
9. Sel juhul jääksid tema kasutusse ruumid üldpindalaga 44,9 m2 ja kostja kasutusse ruumid üldpinnaga 72,2 m
10. Samu proportsioone arvestades soovis hageja kindlaks määrata ka keldri kasutuskorra ja elamu juurde kuluva majandushoone kasutuskorra. Lääne Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega rahuldati hagi elamu kasutuskorra kindlaksmääramise osas. Kohus jättis hageja kasutusse 44,9 m2 elamu põhikorruse üldpinnast ja 6,4 m2 keldrist ning kostja kasutusse 72,2 m2 elamu põhikorruse üldpinnast ja 9,6 m2 keldrist. Hagi majandushoone kasutuskorra kindlaksmääramiseks jättis kohus rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. II. Kohtuvigade parandamise avaldus ja selle põhjendused Kohtuvigade parandamise avalduse esitas Aire Kivi. Avalduse põhjendustel on avaldaja alates
13. aprillist
14. a samuti nimetatud elamu kaasomanik. Elamu kaasomanike ring laienes enne ringkonnakohtu poolt asja läbivaatamist. Ringkonnakohus jättis tõendina asja juurde lisamata kostja esitatud kinkelepingu, mille alusel avaldaja omandas 13/50 mõttelist osa kostja omandisse kuulunud osast elamus. Ringkonnakohus arutas elamu kasutuskorra kindlaksmääramist ilma avaldaja kui kaasomaniku osavõtuta. Elamu kasutuskorra kindlaksmääramine puudutab kõigi kaasomanike õigusi ja kohustusi. TsMS § 78 lg 1 kohaselt on õigusjärglus võimalik protsessi igas staadiumis. Osalise singulaarse õigusjärgluse korral on võimalik ka osaline protsessiõigusjärglus. Ringkonnakohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud. III. Vastus kohtuvigade parandamise avaldusele Kostja M.-S. Kivi leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on seaduslik ja põhjendatud. Kaasomanike ringi muutumisel oleks tulnud muuta ka protsessiosaliste ringi. Hageja kohtuvigade parandamise avaldust ei tunnista. Kinkelepingu pooled olid ema ja tütar. Seega pidid nad maakohtu otsusest olema teadlikud. Kingisaaja oli vaba otsustama, kas ta võtab vastu kingina mõttelise osa kaasomandist, mille kasutuskord on kindlaks määratud. Avaldaja kui kingisaaja pidi arvestama sellega, et kostja apellatsioonkaebus võib jääda rahuldamata. Osalise singulaarse õigusjärgluse printsiip ei kuulu kohaldamisele kaasomandi mõttelise osa kinkimisel, sest tegemist ei ole nõude loovutamise või võla ülekandmisega. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et Aire Kivi avalduse läbivaatamine kohtuvea parandamise korras on TsMS § 372 lg 1 p 2 järgi põhjendatud. Apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Maakohus määras kindlaks hageja ja kostja kaasomandis olnud elamu kasutuskorra, näidates otsuses ära, millised ruumid elamus jäävad hageja ja millised kostja kasutusse. Kohtuotsuse peale esitati apellatsioonkaebus. Kohtuvea parandamise avalduse kohaselt võõrandas kostja enne asja lahendamist ringkonnakohtus osa oma kaasomandist elamus avaldajale. Apellatsioonikohus jättis esimese astme kohtu otsuse muutmata ning sellega jõustus maakohtu otsus. Avaldajale kui elamu kaasomanikule kuulub samuti elamu kasutamise õigus. Kuna esimese astme kohus ei olnud avaldaja suhtes otsust teinud, siis ringkonnakohus, jättes maakohtu otsuse muutmata, otsustas ka avaldaja õiguste üle. Jõustunud kohtuotsusest tuleneb, et avaldajal kui elamu kaasomanikul pole üldse õigust elamut kasutada. Kuna ringkonnakohus otsustas isiku õiguste üle, keda asjasse ei kaasatud, siis tuleb otsus TsMS § 333 lg 1 p 3 rikkumise tõttu tühistada. Juhindudes TsMS § 373 lg-st 2 ja § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
15. oktoobri
16. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Aire Kivile
17. veebruaril
18. a Maive-Silvi Kivi poolt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa