vastaseks ja jätta see säte kohaldamata. Kaebaja väitis, et: Talle ja tema pojale on elamisloa andmisest keeldutud kahel korral sisserände piirarvu täitumise tõttu Välismaalaste seaduse § 12 lg. 6 alusel. Selle sätte kohaldamine V. Ušakova kui Eesti kodaniku abikaasa suhtes on vastuolus
§ga 26 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8, mis sätestavad õiguse perekonnaelu puutumatusele.
lubab õigusi ja vabadusi piirata vaid kooskõlas
ga. Pärsikivi-Ušakova perekonna elamine Eestis ei ohusta Eesti riigi julgeolekut, majanduslikku heaolu, turvalisust jne., mistõttu elamisloa mitteandmine pole kooskõlas §-s 26 ja artiklis 8 lubatud võimalustega perekonnaellu sekkuda. Sisserände piirarvu kohaldamine kaebaja suhtes ja elamisloa andmisest keeldumine selle piirarvu täitumise põhjusel on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Välismaalaste seaduse § 6 lg. 3 järgi ei kehti sisserände piirarv Euroopa Liidu, Norra, Islandi, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodanike suhtes. Seetõttu on Välismaalaste seaduse § 12 lg. 6
vastane. Tallinna Halduskohtu
vastane. Küsitav on sisserände piirarvu kehtestamine Eesti kodanike abikaasade suhtes. Vastavalt
§-le 26 on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele; riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ja eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks ja kurjategija tabamiseks.
sätestab, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonnakorra alusena riigi kaitse all. V. Ušakova abikaasal S. Pärsikivil on Eestis alaline elu- ja töökoht. Tallinnas sündinud V. Ušakova soovib oma perekonnaga elada Eestis. Venemaal pole tal alalist elukohta ega sugulasi. Venemaaga seob teda üksnes kodakondsus. Ta soovib koos oma pojaga esimesest abielust legaliseerida Eestis viibimise, mistõttu ta taotlebki elamisluba. Sisserände piirarvu kohaldamine Eesti kodaniku abikaasa suhtes teeb võimalikuks olukorra, kus osa perekonnaliikmetest ei oma seaduslikku alust Eestis koos perekonnaga elada ja nende suhtes võib kohaldada väljasaatmist. See oleks aga otsene sekkumine perekonnaellu. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindaja kinnitas kohtule, et V. Ušakovale elamisloa andmisest keeldumise ainsaks aluseks oli sisserände piirarvu täitumine, et teisi aluseid pole. Eeltoodu põhjal on sisserände piirarvu kohaldamine V. Ušakova kui Eesti kodaniku abikaasa suhtes vastuolus
§-ga 26 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas halduskohtu selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellant väitis, et: Halduskohus rikkus kaebuse läbivaatamise ajal kehtinud HKS § 20, ületades selle sättega kohtule antud pädevust. Pädevuse ületamine seisnes ettepanekus Kodakondsus- ja Migratsiooniametile "teha uued otsused elamislubade väljaandmiseks" ja ettepanekus "Kodakondsus- ja migratsiooniametil mitte kohaldada V. Ušakova ja tema alaealise poja suhtes sisserände piirarvu". Kohus leidis, et Välismaalaste seaduse § 12 lg. 6 kohaldamine on vastuolus
§-ga 26 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8. Samas leidis kohus, et olemuselt pole Välismaalaste seaduse § 12 lg. 6
vastane. Kohtu selline seisukoht on vastuoluline. Ebaõige on kohtu järeldus, et sisserände piirarvu kohaldamist võib vaadelda sellise sekkumisena perekonnaellu, mis on vastuolus
§-ga 26 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8. Põhiseadus ega konventsioon ei käsita õigust perekonnaelule absoluutse õigusena. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusega tühistati halduskohtu apelleeritud otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti V. Ušakova kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et: Halduskohtus kaebuse läbivaatamise ajal kehtinud Halduskohtumenetluse seadustik ei andnud kohtule võimalust kohustada Kodakondsus- ja Migratsiooniametit andma elamisluba konkreetsele isikule. Apelleeritud kohtuotsusega on aga halduskohus kohustanud Kodakondsus- ja Migratsiooniametit andma elamisloa V. Ušakovale ja tema pojale. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et Kodakondsus- ja Migratsiooniamet pidanuks kohaldamata jätma
ga iseenesest kooskõlas oleva Välismaalaste seaduse § 12 lg. 6. Selle sätte kohaldamata jätmine olnuks haldusorgani omavoli. Välismaalaste seaduse järgi pole elamisloa saamine isiku absoluutne õigus. Riigil on teatud tingimuste ja piirangute kehtestamise õigus. Aastane sisserände piirarv on üheks piiravaks tingimuseks. Kui Kodakondsus- ja Migratsiooniamet jätaks seaduse Eesti kodanike abikaasade suhtes meelevaldselt kohaldamata, siis peaks ta võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt seda piirarvu mitte kohaldama ka Eestis alaliselt elava välismaalase abikaasa suhtes. Seaduse sellisel kohaldamisel kaotaks sisserände piirarv mõtte, milleks on piirata välismaalaste elama asumist riiki. Välismaalaste riiki sisenemise ja riigis viibimise piiramine on seaduslik.
§-ga 26 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8 tagatud õigust perekonnaelu austamisele ei riku Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarvu kehtestamine ja selle piirarvu kohaldamine ka Eestisse abikaasa juurde elama asuda soovijate suhtes. V. Ušakovale ja tema pojale eelmisest abielust elamisloa andmisest keeldumine sisserände piirarvu täitumise motiivil ei riku neid sätteid. Abiellumisel oleks V. Ušakova pidanud tundma Eestisse elama asumist reguleerivaid õigusakte. Õigusest perekonnaelule ei tulene riigi kohustus anda elamisluba igal juhul. Vaidlustatud otsus ei võta kaebajalt õigust esitada uut elamisloa taotlust. Õige võib olla kohtu väide, et järgmise aasta sisserände piirarv võib olla juba täitunud ja kaebajal pole lootust elamisluba niipea kvoodi alusel saada. See ei saa aga olla Kodakondsus- ja Migratsiooniameti vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Asjaolu, et V. Ušakova on Eestis sündinud ja aastakümneid Eestis elanud, ei muuda tema õiguslikku seisundit ega anna alust kohelda teda teistest välismaalastest erinevalt. V. Ušakova esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada kasseeritav otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator väidab, et: Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohus ei saanud Kodakondsus- ja Migratsiooniametit kohustada andma elamisluba konkreetsele isikule. Ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus ei lahendaks asja sisuliselt. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et Eesti kodaniku abikaasa suhtes on Välismaalaste seaduse § 12 lg. 6 võimatu kohaldamata jätta ja et sisserände piirarvu kehtestamine ja kohaldamine Eestisse abikaasa juurde elama asuda soovijate suhtes ei riku õigust perekonnaelule. Käesolevas asjas olid esitatud kõik tõendid, et elamisloa mitteandmine Eesti kodaniku abikaasale V. Ušakovale sisserände piirarvu täitumise tõttu ei vasta
§-s 26 ja konventsiooni artiklis 8 loetletud eesmärkidele. Elamisloata V. Ušakova on illegaal, kes peab Eestist lahkuma. Ta saaks abikaasat külastada viisa alusel piiratud aja kestel. See seab ohtu perekonna püsimise. Kuna sisserände piirarv ei kehti Välismaalaste seaduse §-s 6 lg. 3 nimetatud riikide kodanike suhtes, siis ei vasta tegelikkusele ringkonnakohtu seisukoht, et sisserände piirarvu kehtestamise eesmärgiks on soov piirata välismaalaste elama asumist riiki. Sisserände piirarvu kehtestamine on
§ga 12 keelatud diskrimineerimine. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Tutvunud esitatud materjaliga ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
st ja Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kui välismaalane elab perekonnaelu
ja konventsiooni tähenduses, siis võib tema õigus elada seaduslikult Eestis tuleneda
st ja konventsioonist, mitte aga üksnes Välismaalaste seadusest. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8 lg. 1 sätestab igaühe õiguse sellele, et austataks tema perekonnaelu. Selle artikli 2. lõike järgi tohivad võimud selle õiguse kasutamisse sekkuda ainult kooskõlas seadusega ja kui see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Konventsiooni artikli 8 kaitsealas on ka õigus elada koos perekonnaga. Konventsiooni rakendamise praktikas on seda sätet kohaldatud deporteerimise juhtudel. Ka
tagab igaühe õiguse perekonnaelu puutumatusele ning sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonnaellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Need võimalikud piirangud on märgatavalt kitsamad kui konventsioonis. Konventsiooni artikli 8 ja
Nendes sätetes loetletud võimalikest subjektiivse õiguse piirangutest ja
olemasolust tuleneb, et konventsiooni artikli 8 ja
Kui lugeda need kaitsealad identseteks ja käesoleva haldusasja lahendamisel asjakohaseks
, siis tuleks järeldada, et välismaalasele, kes elab Eesti kodanikuga perekonnaelu, tuleb elamisluba anda ka näiteks juhul, kui välismaalase Eestisse lubamine oleks vastuolus riigi julgeoleku kaalutlustega.
s on § 27 lg. 1, mis sätestab: "Perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all." Riigikohtu halduskolleegium on
s vaja eraldi mainida. Paragrahv 27 lg. 1 tõendab, et perekonnal on
seisukohalt iseseisev väärtus. Eespool nimetatud lahendis on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et
§-st 27 lg. 1 tuleneb subjektiivne õigus. Selle sätte kaitseala hõlmab kogu perekonnaga seonduvat alates selle loomisest kuni perekondliku kooselu kõige erinevamate valdkondadeni. Kui perekonnas on lapsi, siis pole selle sätte kohaldamisel oluline, kas lapsed on abikaasadel ühised või abikaasade eelmisest abielust. 3.
1 on sõnastatud kui ilma seaduse reservatsioonita õigus, s.o. absoluutse õigusena. Siit ei saa aga järeldada, et tegemist on põhiõigusega, mida üldse ei saa piirata. Ühiskonnas ei saa olla põhiõigusi, mida ei saa üldse piirata. Vastupidine tähendaks, et sellise õiguse teostamine võib takistada mõne teise õiguse teostamist. Põhiõiguste konkurentsis tekib ilma seaduse reservatsioonita põhiõiguse piiramise vajadus. Jättes vastavas sättes mainimata ühe või teise põhiõiguse piiramise võimaluse, on
s mõned põhiõigused garanteeritud veelgi kõikehõlmavamalt kui seaduse kvalifitseeritud reservatsiooniga põhiõigused. Kuid isegi selline kõikehõlmav garantii ei saa tähendada piiramatut vabadust. Iga õigus on millegagi piiratud. Ilma seaduse reservatsioonita põhiõiguse piiramiseks peab olema mingi väga oluline põhjus, mis peab sisalduma
s eneses. Piirang peab olema õigustatud mõne teise põhiõiguse või
printsiibiga, näiteks
preambulas sätestatud eesmärgiga, et Eesti riik on kaitseks sisemisele ja välisele rahule. Seega on ka
§-st 27 lg. 1 tulenevat õigust elada koos oma perekonnaga võimalik piirata. 4. Pelgalt sisserände piirarvu täitumisega ei saa aga põhjendada keeldumist elamisloa andmisest välismaalasele, kes elab Eestis perekonnaelu
mõttes. See poleks kooskõlas ilma seaduse reservatsioonita põhiõiguse olemusega. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on aga väitnud, et V. Ušakovale ja tema alaealisele pojale elamisloa andmisest keeldumise ainsaks põhjuseks oli sisserände piiarvu täitumine 1998. a. Halduskohus leidis, et iseenesest pole sisserände piirarvu seadusega kehtestamine vastuolus
ga, kuid selle rakendamine konkreetsel juhul oli
vastane. Halduskohtu see seisukoht on põhjendatud. Seadus võib olla kooskõlas
ga, kuid selle rakendamine võib teatud konkreetsetel tingimustel osutuda
vastaseks. Kui on alust eeldada, et valdaval enamikul juhtudest saab sisserände piirarvu kohaldada kooskõlas
ga, siis pole alust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust selleks, et tunnistada kehtetuks seaduse säte, mis kehtestab sisserände piirarvu. Sisserände piirarvu rakendamise
vastasus üksikjuhtumil ei saa olla aluseks piirarvu kui sellise põhiseaduslikkuse kahtluse alla seadmisel. Seda enam, et sisserände piirarvu (immigratsioonikvooti) kasutatakse ka teistes demokraatlikes riikides. 5. V. Ušakova abikaasa S. Pärsikivi on Eesti kodanik. V. Ušakovale elamisloa andmisest keeldumine võib tema Eesti kodanikust abikaasa seada olukorda, kus ta on perekonnaelu jätkamiseks sunnitud Eestist lahkuma. Eesti kodanikul on subjektiivne õigus elada Eestis.
1 isegi keelab teda Eestist välja saata ja takistada teda Eestisse asumast. Lõige 2 kehtestab erilise korra Eesti kodaniku välisriigile väljaandmiseks. Eesti kodaniku abikaasale elamisloa andmisest keeldumiseks peab seega olema väga kaalukas põhjus.
kui asjassepuutuvat, leides, et elamisloa andmisest keeldumine on vastuolus selle sättega. Riigikohtu halduskolleegium on aga seisukohal, et asjassepuutuv on
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.