← Eesti

3-2-1-72-00

3-2-1-72-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. juunil
  2. a Johanna Kõva hagi AS Walli (pankrotis) ja AS Goldcrown vastu rendi- ja ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas kirjalikus menetluses
  3. mail
  4. a läbi Johanna Kõva kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/965/
  7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Järva Maakohtule
  8. veebruaril
  9. a esitatud hagis palus J. Kõva tunnistada AÕS §-de 18, 83 ja 95, ErS § 14 lg 4 ning TsÜS §-de 66, 67 ja 80 lg 1 ja 2 alusel kehtetuks AS Walli ja AS Goldcrown vahel
  10. novembril
  11. a sõlmitud ostu-müügilepingu ning samade poolte vahel
  12. detsembril
  13. a sõlmitud rendilepingu. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt müüs Erastamisagentuur hagejale
  14. aprilli
  15. a ostumüügilepinguga lepingu lisas loetletud Paide REV vara. Vara kohest kasutamist takistas AS Walli ja AS Goldcrown vahel
  16. detsembril
  17. a sõlmitud rendileping, millega AS Walli andis renditud riigivara allrendile ja AS Goldcrown jätkas oma tegevust Paides Parkali
  18. Rendileping ja ostumüügileping on tühised, sest need on sõlmitud pärast Paide REV erastamisnimekirja kandmist ning vastuolus ErS § 14 lg-ga 4 ilma Erastamisagentuuri nõusolekuta. AS Walli müüs
  19. novembri
  20. a ostu-müügilepinguga osa riigi poolt
  21. septembril
  22. a rendile antud varast koos sellele tehtud parendustega AS-le Goldcrown. Rentnikuna ei olnud ta vara omanik ja tal puudus vara müügiks õigus. Riigivarale tehtud parendused tuli rendilepingu lõppemisel anda riigile, kusjuures AS-l Walli oli õigus nõuda riigilt tehtud kulutuste hüvitamist. Kuigi
  23. septembril
  24. a sõlmitud riigivara rendilepingus ei ole märgitud
  25. novembril
  26. a võõrandatud saeraami P-65 ja hagejale
  27. aprillil
  28. a müüdud saeraami P-63 tootmisliini parendusi (sorteerimisplatvormi, sorteerimisestakaati, saepuru eemaldamise süsteemi koos tsükloniga) ning olmeruumi, on need riigivara. Tuginedes
  29. aprilli
  30. a ostu-müügilepingule, ostis hageja palgi etteandmisseadme, mis vastavalt sellele lepingule lisatud inventeerimisnimekirjale asub saeveskis. AÕS § 95 kohaselt saab asja omandada ainult heauskselt. AS Goldcrown tegutses pahauskselt, kuna tema tegevdirektor ja ainuaktsionär Mati Levol oli AS Walli, kelle vastutavale hoiule riigivara anti, aktsionär. Seega M. Levol pidi teadma, milline vara kuulub riigile. Järva Maakohtu
  31. mai
  32. a otsusega tunnistati osaliselt kehtetuks AS Walli ja AS Goldcrown vahel
  33. novembril
  34. a sõlmitud ostu-müügileping sorteerimisestakaadi, sorteerimisplatvormi, olmeruumi ja saepuru eemaldamise süsteemi koos tsükloniga osas. Sama otsusega jäeti rahuldamata J. Kõva hagi AS Walli ja AS Goldcrown vastu
  35. detsembri
  36. a rendilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kuigi
  37. novembri
  38. a lepinguga müüdud sorteerimisestakaad, sorteerimisplatvorm, olmeruum ja saepuru eemaldamise süsteem koos tsükloniga on osaliselt või täielikult uuesti rajatud, on tegemist seadmetega, mis ei ole saeveskist kui tervikust eraldatavad. Vaatamata sellele, et neid ei ole eraldi loetletud, tuleb need arvata erastamisele kuuluvate objektide nimekirja ja tunnistada ostumüügileping nende osas kehtetuks. Saeraami P-65 erastatava vara nimekirjas ei olnud. Ketttransportööri ja palgi etteandmisseadme samastamine on meelevaldne. Kohus pidas õigeks kostja väidet, et J. Kõva oli teadlik erastatavast varast, ta tutvus sellega ja võttis vara pretensioonideta
  39. aprillil
  40. a vastu.
  41. detsembri
  42. a rendileping lõppes
  43. augustil
  44. a seoses tähtaja möödumisega. Erastamisagentuur andis AS-le Walli
  45. jaanuari
  46. a kirjas nõusoleku renditud riigivara teatud tingimustel allrendile andmiseks. Rendileping sõlmiti lühikese tähtajaga ja tegemist ei ole TsÜS § 66 lg 2 mõttes olulise seaduse rikkumisega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega tunnistati osaliselt kehtetuks AS Walli ja AS Goldcrown vaheline ostu-müügileping. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustel saab hagi rahuldamise aluseks olla isikule kuuluvate õiguste ja huvide rikkumine. Rendilepingu kehtetuks tunnistamise nõudes on kohus põhjendatult jätnud hagi rahuldamata ning seda ka piisavalt motiveerinud. Linnakohus leidis õigesti, et rendilepingu sõlmimisel ei rikutud oluliselt riigivara rendile andmise korda. Hageja õigusi ei rikkunud AS Walli ja AS Goldcrown vahel
  47. novembril
  48. a sõlmitud ostumüügileping ega
  49. detsembril
  50. a sõlmitud rendileping. Hageja ei ole vaidlustatud rendi- ega ostu-müügilepingu pool. Kuna hageja väitel kuulus lepingute objektiks olev vara riigile, siis huvitatud isikuna sai tehinguid vaidlustada riik. Viimane ei ole tehinguid vaidlustanud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlusalused tehingud ei rikkunud hageja õigusi, pole kooskõlas AÕS §-ga
  51. Hageja omand tekkis
  52. aprillil
  53. a sõlmitud riigivara ostu-müügilepingu alusel. AS Goldcrown ei olnud
  54. novembril
  55. a sõlmitud lepingu järgi veel vara omanik, sest vara omandiõigus läks vastavalt lepingu p-le 2 üle peale ostusumma tasumist
  56. aprillil
  57. a. AS Walli ja AS Goldcrown vahel sõlmitud ostu-müügileping kitsendas hageja omandiõigust. Selle lepinguga tõendab AS Goldcrown vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagis omandiõigust lepingus loetletud varale. Sellise hagi on AS Coldcrown Järva Maakohtule esitanud
  58. oktoobril
  59. a Rendileping kitsendas hageja õigusi seetõttu, et rendilepingu kehtivuse ajal oli võimalik AS Goldcrown esindajal M. Levolil viibida hagejale kuuluvates ruumides. Rendileping on vastuolus ErS § 14 lg-ga 4, sest lepingu sõlmimiseks puudus Erastamisagentuuri nõusolek. Erastamisseadus keelab erastaja nõusolekuta lepingute sõlmimise. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 70 lg
  60. Ringkonnakohus tegi otsuse
  61. mail
  62. a sundlõpetatud AS Goldcrown suhtes, arvestamata, et AS-l Goldcrown puudus tsiviilprotsessiõigusvõime. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja AS Goldcrown leidis, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. AS Walli müüs kostjale oma vara ja see vara ei olnud erastamise ostu-müügilepingu lisas loetletud. Seetõttu ei rikutud ostu-müügilepinguga hageja õigusi.
  63. detsembri
  64. a rendileping oli sõlmitud vastavate ametiisikute loal ja oli hagi esitamise ajaks lõppenud. Hageja on kassatsioonkaebuses käsitlenud asjaolusid, millised ta on esitanud omandiõiguslikus hagis, milles kohus on menetluse peatanud. AS Goldsrown ei ole ettevõtteregistrist kustutatud ja seega saab esineda kohtus poolena. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja AS Walli (pankrotis), et kassatsioonkaebus on alusetu. Hageja ostis riigivara üksikasjaliku nimekirja alusel. Vaidlustatud ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kuulusid lepingu objektiks olevad seadmed AS-le Walli. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma rikutud või vaidlustatud õiguste kaitseks kohtusse. TsÜS § 112 lg 2 p 1 kohaselt on üheks tsiviilõiguste kaitse viisiks õiguse tunnustamine. Nendest sätetest tulenevalt võib iga isik, kelle tsiviilõigusi rikutakse, nõuda kohtu kaudu oma õiguste tunnustamist. J. Kõva hageb AS Walli (pankrotis) ja AS Coldcrown vahel
  65. novembril
  66. a sõlmitud ostumüügilepingu ja samade poolte vahel
  67. detsembril
  68. a sõlmitud rendilepingu kehtetuks tunnistamist põhjusel, et nende tehingutega müüdi ja renditi riigile kuuluvat vara ja selleks puudus ErS § 14 lg-s 4 ettenähtud nõusolek. Lisaks väidab hageja, et tehingud rikuvad tema õigusi seetõttu, et kostja AS Coldcrown, kasutades rendilepingu alusel tema vara, põhjustas talle kahju, ning ostumüügilepingus nimetatud seadmed on temale kuuluva hoone päraldised. Kuna hageja ei ole vaidlustatud tehingute pool, siis ei tekita, muuda ega lõpeta ostu-müügileping ja rendileping tema tsiviilõigusi ega -kohustusi. Apellatsioonikohus jättis hagi õigesti rahuldamata. Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kui kohtu menetluses on vaidlusaluse vara võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagid, siis lahendatakse seadmete omandiõiguse küsimus nendes vaidlustes, lähtudes asjaõigusseaduse vallasomandi tekkimist reguleerivatest sätetest. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 70 lg
  69. Sundlõpetatud ettevõtte juhatus või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni või vastava ettevõtte registrist kustutamiseni. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  70. detsembri
  71. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.