← Eesti

3-2-1-78-00

Obsah (5)§ 241§ 215§ 66§ 214§ 216

3-2-1-78-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. juunil 2000. a AS Eesti Ühispank hagi AS Alvigo ja AS Lazal vastu 1 781 574 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja

§ 241lg 1 p 3 järgi lõpeb kohustis juriidilise isiku likvideerimisega. Ts

ÜS § 54 lg 2 alusel lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisel. AS Agar on Eesti ettevõtteregistrist kustutatud seoses sundlõpetamisega.

§ 215

järgi on välistatud garandi vastutus, kui kreeditor on loobunud nõudest võlgniku vastu. Garandi vastutus on täiendav, st garant vastutab vaid siis, kui võlgnevust ei saa kustutada võlgniku arvel. Hageja ei esitanud oma nõudeid pärast AS Agar sundlõpetamise teate avaldamist. Seega pole võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses oleks võlgnik oma laenukohustuse täitnud. Kuna kreeditor pole nõudnud kohustise täitmist võlgnikult, siis ei saa ta kooskõlas

§-ga 215 nõuet garandi vastu esitada. Tallinna Linnakohtu määrus menetluse lõpetamises AS Agar vastu esitatud hagis on jõustunud, mistõttu pole enam alust hageda kohustise täitmist taganud isikuid. Kohtud on registriväljavõtte alusel vääralt leidnud, et seltsi peadirektoril oli õigus vaidlusalust garantiikohustist võtta. Garantii andmise ajal kehtinud

§-st 30 tulenevalt saab AS Alvigo organite õiguspädevuse otsustamise aluseks olla seadus, AS Alvigo põhikiri või tema juhtorgani otsused. Aktsiaseltsi põhimääruse p 27 järgi oli aktsiaseltsi kõrgeimaks organiks aktsionäride üldkoosolek ning p 28 alap 3 järgi valib üldkoosolek juhatuse (juhi) ja määrab kindlaks selle pädevuse. Ilma aktsionäride üldkoosoleku otsuseid hindamata ei olnud kohtul võimalik otsustada AS Alvigo direktori V. Polozovi volituste üle.

  1. jaanuari
  2. a aktsionäride üldkoosolek otsustas, et garantiikirjad summas üle 10 000 krooni väljastatakse ainult juhatuse koosoleku otsusel. Seega puudusid direktoril volitused anda garantiid suuremas summas kui 10 000 krooni ning aktsiaseltsi nimel võetud garantiikohustised, mis seda summat ületasid, olid

§ 66järgi tühised.

Kohtuotsusest ei selgu, millisest õiguslikust alusest tulenesid V. Polozovi volitused anda garantiid üle 10 000 krooni. Garantiiga saab tagada vaid tõelist nõuet. Menetlus AS Agar vastu lõpetati. Garandil puudus võimalus vaidlustada nõude tõelisust. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 nõudeid. Otsuses pole täpsustatud, millise garantiikirja alusel AS Alvigo võlgniku kohustuste täitmise eest vastutab. Kohtuotsustes pole märgitud, mis alusel ja millal on aset leidnud protsessiõigusjärglus. Kuna hageja ei esitanud kohtule arvutuste aluseid, siis ei saanud AS Alvigo kohaseid vastuväiteid ja tõendeid esitada. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus on õigesti kohaldanud

§ 214ja 215.

Linnakohtu järeldusi AS Agar poolt laenu saamise kohta apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud. Apellatsioonikohus pole protsessiõiguse norme rikkunud. Poolte vahel puudus vaidlus, et AS Eesti Sotsiaalpank ja AS Agar vahel oli vaid 15. märtsi 1993. a krediidileping, mida garanteeriti.

§ 216kohaselt lähevad nõude omandajale üle ka kohustise täitmist tagavad õigused.

Hageja nõudest AS Agar vastu ei loobunud, kuna tema vastu esitati hagi kohtusse. Kohus lõpetas menetluse AS Agar osas tema sundlõpetamise tõttu. AS Agar sundlõpetamise faktist tuleneb juba iseenesest tal vahendite puudumine. Puuduvad andmed, et AS Agar oleks esitanud kohtule avalduse likvideerija määramiseks vastavalt ÄS § 513 lg-le

  1. Sundlõpetatud äriühingul ei saa olla vara. Üksnes põhikohustise lõppemine nõuetekohase täitmise tagajärjel toob kaasa garantiikohustise lõppemise. Garandi ja kreeditori vahel tekib iseseisev kohustis, kui võlgnik ei ole põhikohustist nõuetekohaselt täitnud ja tema vara arvel ei ole võimalik võlgnevust kustutada ning kui kreeditor on esitanud garandi vastu nõude garanteeritava kohustise täitmiseks. AS-l Alvigo tekkis hageja ees kohustus
  2. mail
  3. a, kui hageja esitas talle pretensiooni, milles palus täita garantiist tulenev kohustus. Pretensiooni esitamise ajal ei olnud võlgnik lõppenud ning seega polnud ka põhikohustis lõppenud. Garantiikohustuse täitmisest keeldumine alates garandi vastu nõude esitamisest põhjusel, et võlgnik on kohtumenetluse ajal ilma likvideerimismenetluseta sundlõpetatud, on vastuolus TsÜS §-ga
  4. AS Alvigo nimel garantiikirjale alla kirjutanud isikul olid selleks vajalikud volitused. Garantiikirjale kirjutas alla AS Alvigo ainus juhatuse liige (juht) V. Polozov. Viimasel oli AS Alvigo juhatuse pädevus. AS Alvigo pole tõendanud, et garantii andmise ajal oleks juhatuses olnud rohkem kui üks liige. Tähelepanuta tuleb jätta kassatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid, sest kassatsioonimenetluses pole tõendite esitamine lubatud. Kassaator pole pidanud vajalikuks neid tõendeid vastavalt TsMS § 302 lg-le 4 esitada apellatsioonimenetluses. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Tulenevalt

§ 214

lg-st 1 on garant kohustatud kustutama teise isiku võlgnevuse täielikult või osaliselt kohustise mittetäitmise või mittekohase täitmise korral. Vastavalt

§-le 215 on garantiivastutus täiendav võlgniku vastutusele. Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et AS Alvigo tagas

  1. märtsi
  2. a ja
  3. augusti
  4. a garantiikirjade alusel garandina AS Agar laenukohustist 954 000 krooni ulatuses. Ka on kohtute poolt tuvastatud, et AS Agar laenukohustist ei täitnud. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et AS Agar sundlõpetamine ja registrist kustutamine ei toonud kaasa garantiikohustise lõppemist. Garantiikohustist ei muuda see, kui võlgnik lõpeb pärast garantiivastutuse tekkimist. Seega on ringkonnakohus õigesti leidnud, et AS Alvigo on kohustatud kustutama AS Agar võlgnevuse 954 000 krooni suuruses summas. AS Alvigo ei ole kordagi väitnud, et AS-l Agar oleks õigusjärglane, kelle vara arvel saaks võlgnevust kustutada. Kassatsioonkaebuse ülejäänud väited ja kaebusele lisatud tõendid jätab kolleegium tähelepanuta, sest neid apellatsiooniastmes ei esitatud. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.