3-2-1-81-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. juunil 2000. a TÜ Venus Kinnisvara hagi AS Trevorex vastu tööettevõtulepingu alusel tehtud töös puuduste kõrvaldamiseks, tekitatud kahju ja leppe

§-s 363 ettenähtud kohustuste täitmine. Vastavalt tööettevõtulepingu p-le 4.6 andis töövõtja tellijale kaheaastase garantii alates objekti üleandmisest. Garantiiajal avastatud puudusi ei ole kostja kõrvaldanud. Põhjendamatuks loeti nõue korraldada kostja kulul ümber hageja töö puuduste kõrvaldamise ajaks. Kohus leidis, et lepinguobjekt jäi tähtaegselt üleandmata-vastuvõtmata mõlema poole süü tõttu ning vähendas seetõttu

§ 229lg 1 alusel hageja nõutud leppetrahvi poole võrra 15 000 kroonini.

Eksperthinnangu eest makstud tasu ei kuulu

§-s 222 lg 1 sätestatud kahju alla ega kuulu väljamõistmisele. Kostja vastuhagi tehtud tööde eest 30 000 krooni nõudes luges kohus põhjendatuks 15 000 krooni ulatuses Ülejäänud osas oli hageja ühepoolse avalduse alusel

§ 234alusel teinud põhjendatult tasaarvestuse 15 000 krooni ulatuses.

Tööde eest tasumisega viivitas hageja

1. oktoobrist
2. a kuni kohtuistungi toimumise päevani.

§ 194alusel vähendas kohus tasumisele kuuluvat viivist 5000 kroonini.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega tühistati linnakohtu otsus TÜ-lt Venus Kinnisvara väljamõistetud võlgnevuse, viiviste ja kohtukulude osas. Uue otsusega mõisteti TÜ-lt Venus Kinnisvara välja tehtud tööde tasu 30 000 krooni ja viivisena apellatsioonkaebuses nõutud 30 000 krooni. AS-lt Trevorex mõisteti leppetrahvina välja 10 000 krooni. Väljamõistetud summade osas tehti tasaarvestus ja lõpliku summana mõisteti TÜ-lt Venus Kinnisvara välja 50 000 krooni. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus luges põhjendatuks AS Trevorex nõude tehtud tööde eest 30 000 krooni ja viiviste 30 000 krooni väljamõistmiseks. Esialgselt nõutud viivist on AS Trevorex vähendanud ja apellatsioonkaebuses nõutud viivis pole ülemäära suur. Vastuses vastuhagile teatas TÜ Venus Kinnisvara, et lepinguobjekt üleandmisega viivitamise tõttu oli AS Trevorex kohustatud tasuma leppetrahvi 40 000 krooni, kuid peale tasaarvestuse tegemist peab tasuma 10 000 krooni. Nõuet õiguse tunnustamiseks teha tasaarvestus 30 000 krooni osas ei ole esitatud. Ringkonnakohus pidas ekslikuks linnakohtu seisukohta, et hageja ühepoolse avalduse alusel oli tasaarvestuse tegemine põhjendatud.

§ 234

kohaselt lõpeb kohustis samaliigiliste vastunõuete tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata või on määratud nõude esitamise momendiga. Kokkulepet tasaarvestuse tegemiseks pooltel ei ole ja tasaarvestuse tegemisest teatas hageja tsiviilasja arutamise käigus.

§ 234

annab võimaluse tasaarvestuse tegemiseks ühe poole avalduse alusel, kuid sama paragrahvi lõike 2 mõttest ei tulene nagu võiks pool ühepoolselt teise poole nõusolekuta tasaarvestada oma nõudeid teise poole nõuetega. Tasaarvestus on kahepoolne toiming. Seaduse mõtte kohaselt võib ühe poole avaldus tasaarvestamiseks olla küllaldane, kui pooled vastastikku samaliigilisi nõudeid tunnustavad ja neid ka tasaarvestavad. Kuna pooltel tekkis vaidlus objekti üleandmise aja osas, oli hageja poolt ühepoolne tasaarvestuse tegemine 30 000 krooni osas põhjendamatu. Lepinguobjekt anti hagejale üle

1. septembril
2. a, seega 8 päeva pärast ettenähtud tähtpäeva. Linnakohus hindas ekslikult tõendeid, leides, et tegemist oli mõlemapoolse viivitamisega objekti üleandmisel-vastuvõtmisel. Seega on hageja leppetrahvi nõue põhjendatud. Kuna leppetrahvi nõue esitati 10 000 krooni osas, siis kuulub hagi rahuldamisele selles ulatuses. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse vastuhagi rahuldamise osas summas 60 000 krooni ja teha selles osas uus otsus. Kaebuse kohaselt on ekslik apellatsioonikohtu seisukoht, et kokkuleppe puudumise tõttu on hageja tehtud tasaarvestus ebaseaduslik.

§ 234

lg 2 kohaselt on tasaarvestus ühepoolne õigustoiming ja selle tegemiseks ei ole vaja teise poole nõusolekut. Tasaarvestus võib toimuda nii kohtuväliselt kui ka kohtus. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palus kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on leidnud, et hagejal oli leppetrahvi nõue 40 000 krooni ja kostjal oli tehtud tööde eest 30 000 krooni ja viivisena 30 000 krooni nõue. Hageja tasaarvestust 30 000 krooni osas apellatsioonikohus ei arvestanud. Kuna hageja nõudis tehtud tasaarvestust arvestades vaid 10 000 krooni, tegi ringkonnakohus tasaarvestuse hageja nõutud 10 000 ja kostja nõutud 60 000 krooni vahel ja nõudis hagejalt kostjale sisse 50 000 krooni. Nõude tasaarvestamise üldised eeskirjad on sätestatud

§-des 234-236. Vastavalt

§-le 234 lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata, või on määratud nõude esitamise momendiga. Kuna tasaarvestamine lõpetab kohustise ja tasaarvestamiseks piisab ühe poole avaldusest, siis toimub tasaarvestusavalduse tegemisega selle teinud võlausaldaja nõude rahuldamine, ilma et võlgniku vastu, kes on samaaegselt ka tasaarvestuse tegija võlausaldajaks, nõuet esitatakse. Samas saab tasaarvestusega rahuldatud ka nõue, mis oli tasaarvestuse avalduse tegija vastu.

§ 234lg 2 kohaselt on tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus.

Seega on ekslik apellatsioonikohtu seisukoht, et tasaarvestusega nõude rahuldamiseks on vajalik teise poole nõusolek või kohtu poolt tasaarvestuse tegemise õiguse tunnustamine. Kui tasaarvestusavalduse saanud isik leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus tasaarvestatav nõue või et tasaarvestus oli seadusega keelatud, saab ta oma õigusi kaitsta esitades tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi. Selle hagi lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõuete olemasolu ja vastavust

§-s 234 lg 1 kehtestatud tingimustele, samuti seda, kas tasaarvestamine pole

§-s 235 sätestatud alustel lubamatu. Kui nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõdmiseks esitatud hagi rahuldamata. Asja uuel arutamisel tuleb kohtul võtta seisukoht, kas ja millal toimus tasaarvestus ning lõppes kohustis ning tasaarvestuse toimumise korral lahendada asi eeltoodud juhiseid arvestades. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. jaanuari 2000. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada TÜ-le Venus Kinnisvara 18. veebruaril 2000. a tasutud kautsjon 4000 (neli tuhat) krooni. J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa