KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. mail 2000 3-1-3-7-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja A.K. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A.K. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kohtla-Järve Linnakohtu 21. juuni 1999. a otsusega tunnistati A.K. süüdi KrK § 195 lg 2 järgi 16. ja 18. novembril 1997. a toime pandud huligaansuste eest ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Sellele karistusele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtu 17. augusti 1998. a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti A.K-le 2 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 19. november 1997. a. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 1999. a otsusega jäeti Kohtla-Järve Linnakohtu 21. juuni 1999. a otsus muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 1999. a otsusega nr 3-1-1-120-99 jäeti Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eeltoodud otsus muutmata. Otsuses märgiti, et A.K-le Kohtla-Järve Linnakohtu eeltoodud otsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda 19. november 1997. a. 2. Tallinna Linnakohtu 30. novembri 1999. a otsusega tunnistati A.K. süüdi KrK § 195 lg 2 järgi 10. aprillil 1999. a toimepandud huligaansuse eest ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 40 lg 1 sätete alusel liideti sellele karistusele Kohtla-Järve Linnakohtu 21. juuni 1999. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud ja 11 päeva vabadusekaotust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 19. märts 1998. a. A.K. esitas Tallinna Linnakohtu 30. novembri 1999. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas talle mõistetud lõpliku karistuse ning palus kergemat karistust. 3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 2000. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 30. novembri 1999. a otsus sisuliselt muutmata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium täpsustas linnakohtu otsuse resolutiivosa ning sõnastas A.K-le mõistetava lõpliku karistuse järgmiselt: " KrK § 40 lg 3 alusel liita mõistetud karistusega (Tallinna Linnakohtu 30. novembri 1999. a kohtuotsusega KrK § 195 lg 2 järgi mõistetud 1 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega) KohtlaJärve Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsusega mõistetud karistus osaliselt ning mõista A.K-le kahe kohtuotsuse järgi lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. A.K-le mõistetud karistusest lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg alates 19. novembrist 1997. a kuni 19. jaanuarini 1998. a, s.o 2 kuud ja 1 päev. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva". Muus osas, sealhulgas A.K. karistusaja alguse (19. märtsi 1998.
- a)osas, jäeti kohtuotsus muutmata. Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et arutatava huligaansuse pani A.K. toime enne eelmise, s.o Kohtla-Järve Linnakohtu 21. juuni 1999. a otsuse tegemist. Seega on tegemist nn kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga ning lõplik karistus kahe kohtuotsuse järgi tuleb mõista KrK § 40 lg 3 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul luges linnakohus ekslikult A.K-le lõpliku karistuse mõistmisel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaks 1 aasta 8 kuud ja 11 päeva, mis tegelikult oli A.K. poolt kohtuotsuse tegemise päevaks, s.o 30 novembriks 1999. a (arvestades karistuse kandmise alguseks 19. märts 1998.
- a)ärakantud karistus. Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga, et A.K. karistuse aja alguseks tuleb lugeda 19. märts 1998. a. Ringkonnakohtu arvates ei saa kohtualuse karistuse aja alguseks lugeda Kohtla-Järve Linnakohtu 21. juuni 1999. a otsuses märgitud karistusaja algust - 19. novembrit 1997. a. Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta sellega, et 19. novembril 1997. a võeti A.K. vahi alla eelmise kohtuotsusega süüksarvatud kuriteos. 19. jaanuaril 1998. a ta vabastati, kuid 19. märtsil 1998. a võeti ta uuesti vahi alla. Vahepeal vabaduses viibitud aeg oli kaks kuud ja üks päev, mille lugemine kantud karistusaja hulka on kriminaalkolleegiumi arvates ebaõige. Samas leidis ringkonnakohus, et linnakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata karistuse tähtaja hulka A.K. poolt vahi all viibitud aja 19. novembrist 1997. a kuni 19. jaanuarini 1998. a, s.o 2 kuud ja 1 päev. Kriminaalkolleegium leidis, et juhul kui nimetatud kuritegusid oleks arutatud koos ja süüdlasele oleks mõistetud nende eest üks karistus, siis oleks tulnud eeltoodud vahi all viibitud aeg karistuse tähtaja hulka arvata. Kokkuvõtteks, jättis ringkonnakohus A.K-le mõistetud karistuse muutmata põhjendusel, et linnakohus on arvesse võtnud kõiki tema vastutust kergendavaid asjaolusid ning motiveerinud karistusmäära valikut. Menetlus Riigikohtus 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 2000. a otsuse peale esitas süüdimõistetu A.K. avalduse kohtuvea parandamiseks. A.K. vaidlustab talle mõistetud lõpliku karistuse kandmise aja alguse kuupäeva, s.o 18. märts 1998. a. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 1999. a otsusele nr 3-1-1-120-99 leiab avaldaja, et tema karistusaja alguseks tuleks lugeda 19. november 1997. a. Kaitsja ja prokurör toetasid avaldust kohtuvea parandamiseks ja taotlesid selle rahuldamist. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 2000. a otsus ja Tallinna Linnakohtu 30. novembri 1999. a otsus tuleb tühistada A.K-le mõistetud lõpliku karistuse kandmise aja alguse osas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 1999. a otsuses, mis tehti seoses A.K. süüdistusasjas Kohtla-Järve Linnakohtu 21. juuni 1999. a ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 1999. a kohtuotsuste läbivaatamisel kassatsiooni korras, märgiti järgmist: ?Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 1999. a otsus on oma järeldustes seaduslik ja põhjendatud ega kuulu muutmisele. Apellatsioonikohus on AKKS § 32 mõttest tulenevalt olnud õigesti seisukohal, et kannatanu kaebuse või prokuröri protesti puudumise puhul ei ole ta pädev korrigeerima kandmisele kuuluvat karistust viisil, mis halvendaks kohtualuse olukorda. See ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht on kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas põhistatud viisil, mis on sisult õige, kuid mida on kassaator tõlgendanud vääralt. Seetõttu peab Riigikohtu kriminaalkolleegium oluliseks rõhutada, et A.K. karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda 19. novembrit 1997. a?. Tallinna Linnakohtul ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumil puudusid volitused ülalmärgitud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsuses väljendatu ümberhindamiseks. Lähtudes KrMK §-st 326 tulnuks kohtutel arvestada A.K-le eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algust alates 19. novembrist 1997. a ja arvutada ärakantud karistuse aega ilma vaheaegadeta, vaatamata sellele, et A.K. viibis 19. jaanuarist kuni 19. märtsini 1998. a vabaduses. Seega tuleb A.K-le KrK § 40 lg 3 alusel mitme kohtuotsuse järgi mõistetud lõpliku karistuse - 3 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas - kandmise aja alguseks lugeda 19. november 1997. a. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari2000. a ja Tallinna Linnakohtu 30. novembri 1999. a otsused A.K-le mõistetud lõpliku karistuse kandmise aja alguse osas. 2. A.K-le KrK § 40 lg 3 alusel mitme kohtuotsuse järgi mõistetud lõpliku karistuse - kolm aastat ja kaks kuud vabadusekaotust kinnises vanglas - kandmise aja alguseks lugeda 19. november 1997. a. 3. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 2000. a otsus muutmata. 4. Välja mõista A.K-lt riigieelarve tuludesse 619 krooni ja 50 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. 5. A.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 30. mail 2000. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Eerik Kergandberg, Lea Kivi