← Eesti

3-3-1-24-00

3-3-1-24-00 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. juunil 2000 Kärla Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude väljamõistmise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton

§ 83lg.

2, § 86 lg. 1, § 227 lg. 1 ja § 330 lg.

  1. Ringkonnakohus jättis põhjendamata, millisele seadusele ta tugines, kui järeldas, et osaühingut Kipu esindas kohtuvaidluses M. Tuus OÜ Juurpuud ja OÜ Kipu vaheliste õigusteeninduse lepingute alusel ning ei põhjendanud, miks ja millisele seadusele tuginedes loeti OÜ Kipu õigusabikuludeks kulusid, mis tehti OÜ Kipu poolt osaühingule Juurpuud, kes ei olnud OÜ Kipu esindaja käsitletavas haldusasjas. Kassaator väidab, et ükski õigusteeninduse leping ei ole esinduse aluseks kohtus. Selleks saab olla üksnes Halduskohtumenetluse seadustiku ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav esindus. Kuna kohtutoimikus puuduvad nii OÜ Kipu volikiri osaühingule Juurpuud kui ka OÜ Juurpuud volikiri M. Tuusi nimele või äriregistri B-kaart, mis tõendaks M. Tuusi esindusõigust, ei ole kohtule esitatud tõendid kohtukulude kohta asjakohased. Kassaator leiab, et M. Tuus esindas osaühingut Kipu tema ja OÜ Kipu vahel
  2. oktoobril 1997 sõlmitud volikirja alusel. M. Tuus väidab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohus tuvastas õigesti, et M. Tuus esindas osaühingut Kipu OÜ Kipu ja OÜ Juurpuud vahel
  3. juunil 1998 ja
  4. septembril 1999 sõlmitud käsunduslepingute alusel. Asjaolust, et OÜ Kipu poolt M. Tuusile antud volikirjas ei ole märgitud, et OÜ Kipu ja M. Tuusi vaheline esindussuhe tugineb OÜ Kipu ja OÜ Juurpuud vahelisele käsunduslepingutele, ei saa teha järeldust, et see esindus baseerub OÜ Kipu ja M. Tuusi vahel sõlmitud käsunduslepingul. Sellist käsunduslepingut ei ole sõlmitud. Volikiri kui esindust väljendav dokument ei pea sisaldama viidet volituse andmise aluseks olevale volitaja ja volitatu vahelisele õigussuhtele. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  5. Nii
  6. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 1 p. 1 kui ka alates
  7. jaanuarist 2000 kehtiva Halduskohtumenetluse seadustiku § 14 lg. 5 kohaselt võib protsessiosaline halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades Halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi.

§ 83lg.

2 järgi ajab juriidiline isik kohtus asja esindaja kaudu, kes tegutseb temale seaduse või lepinguga antud volituse piires.

§ 84lg.

3 järgi esindab juriidilist isikut kohtus juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõige 9 näeb seaduslikule esindajale ette võimaluse volitada asja ajamine kohtus edasi lepingulisele esindajale. Antud haldusasja materjalidest nähtub, et OÜ Kipu sõlmis osaühinguga Juurpuud

  1. juunil 1998 õigusteeninduse lepingu, mille kohaselt: "OÜ Juurpuud on osutanud ja osutab Mihkel Tuusi isikus OÜ-le Kipu järgmisi õigusabiteenuseid: /?/".
  2. septembril 1999 sõlmisid samad pooled täiendava õigusteeninduse lepingu, mille punktis 1 konstateeritakse, et "
  3. juunil 1998.a. poolte vahel sõlmitud õigusteeninduse lepingu kohaselt pidi OÜ Juurpuud osutama Mihkel Tuusi isikus OÜ-le Kipu järgmisi õigusabiteenuseid: /?/", ning mille punktis 2 lepitakse kokku, et "OÜ Juurpuud on samas haldusasjas osutanud ja kohustub osutama lisaks käesoleva lepingu punktis 1 märgitule ning
  4. juuni 1998.a. õigusteeninduse lepinguga hõlmatud teenustele OÜ-le Kipu veel järgmisi õigusabiteenuseid: /?/". Uus õigusteeninduse leping sõlmiti OÜ Kipu ja OÜ Juurpuud vahel
  5. jaanuaril 2000 ning selles lepiti kokku, et "OÜ Juurpuud on osutanud ja kohustub osutama OÜ-le Kipu järgmisi õigusabiteenuseid: /?/". Nimetatud lepingute alusel tasus OÜ Kipu osaühingule Juurpuud õigusabi osutamise eest. Osaühingut Kipu esindas nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus M. Tuus. Kohtud on leidnud, et M. Tuus esindas osaühingut Kipu OÜ Juurpuud ja OÜ Kipu vahelise
  6. juunil 1998 sõlmitud õigusteeninduse lepingu ja
  7. septembril 1999 sõlmitud täiendava õigusteeninduse lepingu alusel.

§ 86lg.

2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitusi volikiri. Antud haldusasjas ei ole kohtutele nõuetekohast volikirja esitatud. Nimetatud asjaolu ei ole siiski aluseks kohtukulude väljamõistmata jätmiseks, sest

  1. juunil 1998 sõlmitud õigusteeninduse lepingust ja sellesse
  2. septembril 1999 tehtud täiendustest nähtub, et pooled olid kokku leppinud selles, et OÜ Juurpuud osutas osaühingule Kipu õigusabiteenuseid M. Tuusi isikus.
  3. jaanuaril 2000 sõlmitud õigusteeninduse lepingu kohaselt kohustus osaühingule Kipu osutama õigusabi OÜ Juurpuud. Nimetatud lepingust ei selgu, et OÜ Kipu andis osaühingule Juurpuud edasivolitamise õiguse. Kuna ringkonnakohtule ei ole esitatud dokumente, millest selguks, et M. Tuus on osaühingu Juurpuud seaduslik esindaja, ei saanud M. Tuus olla ringkonnakohtus osaühingu Kipu esindajaks OÜ Kipu ja OÜ Juurpuud vahel
  4. jaanuaril 2000 sõlmitud õigusteeninduse lepingu alusel. Sellest tulenevalt ei ole kohtukulude väljamõistmisel asjakohane maksekorraldus, millega OÜ Kipu tasus osaühingule Juurpuud
  5. jaanuaril 2000 sõlmitud õigusteeninduse lepingu alusel 2 655 krooni.
  6. Kohtuasja materjalide hulgas on
  7. oktoobril 1997 OÜ Kipu juhatuse liikme T. Rauni poolt allkirjastatud volikiri, milles volitati M. Tuusi esindama osaühingut Kipu kõikide asutuste ja isikute ees kõikides juriidilistes küsimustes. Seega sai M. Tuus esindada osaühingut Kipu ringkonnakohtus nimetatud volikirja alusel. Eeltoodu alusel kuulub Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  8. veebruari
  9. a. otsus haldusasjas nr. II-3-67/2000 tühistamisele osas, millega mõisteti Kärla Vallavalitsuselt OÜ Kipu kasuks välja kohtukuludena 2 675 krooni. Juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 4 ja §-st 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Kärla Vallavalitsuse kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  10. veebruari
  11. a. otsus haldusasjas nr. II-3/67/2000 osas, millega mõisteti Kärla Vallavalitsuselt OÜ Kipu kasuks välja kohtukuludena 2 675 krooni. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Tagastada Kärla Vallavalitsusele kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Otsus jõustub
  12. juunil 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.