Obsah (6)

§ 180§ 40§ 17§ 181§ 36§ 43

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. juunil 2000 3-1-1-66-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuis

§ 180järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa G. P. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Ida-Viru Maakohtu 17. jaanuari 2000. a otsusega tunnistati G. P. süüdi

§ 180järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vabadusekaotust.

Vastavalt

§ 40lg-le 3 liideti sellele karistusele Ida-Viru Maakohtu 18.

septembri

1. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (5 kuud ja 22 päeva) osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
2. jaanuar
3. a. Sama kohtuotsusega tunnistati

§ 180järgi süüdi veel ka S.

K., G. P., N. S. ja G. Š. J. M. tunnistati süüdi

§ 17lg-te 4 ja 6 ning § 180 järgi.

G. P. tunnistati

§ 180järgi süüdi selles, et ta 3.

mail

1. a koos S. K. mattis kuritegude ja nende jälgede varjamiseks maha A. G. poolt tapetud J. I. laiba ning
2. augustil
3. a taas koos S. K. mattis kuritegude ja nende jälgede varjamiseks maha A. G. poolt tapetud D. S. laiba.
4. Ida-Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune G. P. ja tema kaitsja Nikolai Rõžov. G. P. vaidlustas talle mõistetud lõpliku karistuse ja taotles selle kergendamist. Apellandi arvates polnud kohus karistuse mõistmisel arvestanud kohtualuste kuriteost osavõtu astet, samuti asjaolu, et ta tegutses A. G. ähvarduse mõjul. Kaitsja vaidlustas G. P. süüdimõistmise
7. augusti
8. a kuriteoepisoodis ning taotles selle kuriteo ümberkvalifitseerimist

§ 181järgi.

Lisaks sellele taotles kaitsja ka G. P. mõistetud karistuse kergendamist.

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsusega jäeti Ida-Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Kriminaalkolleegium, hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, tuli järeldusele, et maakohtu otsus on põhjendatud ning seaduslik. Ringkonnakohus nõustus G. P. tegevusele antud juriidilisele hinnanguga ning leidis, et
6. augustil
7. a toimunud kuriteo ümber kvalifitseerimine

§ 181järgi ei ole põhjendatud.

Puutuvalt karistuse küsimust nentis ringkonnakohus, et maakohus on karistuse mõistmisel juhindunud

§ 36sätetest ning puuduvad alused karistuse kergendamiseks.

Menetlus Riigikohtus

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu G. P. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Kassaatori arvates pole kohtud järginud karistuse individualiseerimise põhimõtet ning on jätnud motiveerimata talle mõistetud karistusmäära. G. P. palub arvestada tema vastutust kergendavate asjaoludena süü ülestunnistust, positiivset iseloomustust ning töökoha olemasolu. Kassaator märgib, et ta soovib asuda paranemise teele. Veel märgib kassaator, et käesolevas kriminaalasja menetlemisel võeti ta
4. veebruaril
5. a vahi alla ning paigutati Tallinna Vangla uurimisisolaatorisse. G. P. ei nõustu sellega, et tema karistusaja alguseks loeti
6. jaanuar
7. a ja leiab, et selleks kuupäevaks peaks olema tema vahi alla võtmise päev, s.o
8. veebruar
9. a.
10. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör leidis, et G. P. mõistetud karistust tuleb vähendada 7 kuu ja 20 päeva võrra, sest maakohus ei olnud karistuse mõistmisel järginud

§ 43lg-s 3 sätestatut.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leidis: 6.1 Puudub alus vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks kassatsioonkaebuses märgitud alusel. Kuna G. P. kandis
2. veebruaril
3. a Ida-Viru Maakohtu
4. septembri 1997.a otsusega mõistetud vabadusekaotuslikku karistust, siis ei toimunud sel kuupäeval mitte tema vahi alla võtmine vaid ümberpaigutamine ühest kinnipidamiskohast teise. 6.2 Samas tuleb nõustuda kohtuistungil prokuröri poolt märgituga ja G. P. mõistetud karistust tuleb vähendada. G. P. oli Ida-Viru Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega

§ 180

järgi mõistetud 2 aastat vabadusekaotust, kusjuures karistuse kandmise aja alguseks oli määratud

1. juuni
2. a. Kuna Ida-Viru Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega mõisteti G. P. samuti süüdi

§ 180järgi kuritegudes, mille ta oli toime pannud enne Ida-Viru Maakohtu 18.

septembri 1997. a otsuse tegemist, siis kooskõlas

§ 40lg-s 3 ja § 43 lg-s 3 sätestatuga - ei oleks G.

P. poolt kandmisele kuuluv karistus tohtinud olla suurem kui

§ 180sanktsiooni maksimaalne määr - s.o 3 aastat.

See tähendab, et G. P. karistusaeg oleks pidanud lõppema hiljemalt

1. juunil
2. aastal. Kuna Ida-Viru Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsuse kohaselt loeti karistuse kandmise aja alguseks selle kohtuotsuse tegemise kuupäeva (s.o
5. jaanuar 2000), siis oleks talle selle kohtuotsusega mõistetud karistuse aeg - 2 aastat ja 1 kuu - lõppenud alles
6. veebruaril
7. aastal. See tähendaks, et kokku oleks G. P. pidanud

§ 180järgi alates 27.

juunist

1. a kandma karistust 3 aastat 7 kuud ja 20 päeva - s.o 7 kuud ja 20 päeva üle sanktsiooni maksimaalmäära. Parandamaks seda viga tulebki Ida-Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsus tühistada G. P. karistuse mõistmise osas. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
4. Tühistada Ida-Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a kohtuotsus ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. märtsi
8. a kohtuotsus G. P.

§ 180

järgi karistuse mõistmise osas ja

§ 40lg 3 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas.

2. Mõista G. P.

§ 180järgi karistuseks 1 aasta vabadusekaotust.

3.

§ 40

lg 3 järgi liita mõistetud karistusele osaliselt varem mõistetud karistuse ärakandmata osa ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas.

1. Karistusaja alguseks lugeda
2. jaanuar
3. a.
4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
5. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6. Mõista G. P. välja riigituludesse kohtukuluna kaitsjatasu 1610 kr ja 70 s. Kohtuotsus jõustub
7. juunil
8. a ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg Jüri Rätsep