3-3-1-17-00

3-3-1-17-00 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. juunil 2000 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kassatsioonkaebuse läbivaatamine Eestist lahkumise ettekirjutuse tegemise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
2. mail 2000 avalikul kohtuistungil läbi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. veebruari
4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II3/32/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Anna Šalagina, tema esindaja Margarita Tšernogorova ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik. Juures olid halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend ja Riigikohtu vannutatud tõlk Lüüli Lomp.
6. juunil
7. a. tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroo vanemspetsialist otsusega nr. 250/990103 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 7 lg. 3 ja 11 lg. 1 alusel Anna Šalaginale ettekirjutuse lahkuda Eestist hiljemalt
8. juunil
9. Otsuse järgi tingis ettekirjutuse tegemise see, et A. Šalagina saabus Eestisse viisa alusel
10. oktoobril
11. Ta pole lubatud Eestis viibimise aja lõppemisel Eestist lahkunud ega täitnud varasemaid ettekirjutusi Eestist lahkumiseks. A. Šalagina esitas selle otsuse peale Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada otsus täielikult seadusevastaseks. Tallinna Halduskohtu
12. novembri
13. a. otsusega haldusasjas nr. 3-1836/99 jäeti A. Šalagina kaebus rahuldamata. A. Šalagina esitas halduskohtu selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusega tühistati apelleeritud otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati Kodakondsus- ja Migratsiooniameti
14. juuni
15. a. otsus nr. 250/
16. Ringkonnakohus leidis: Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et A. Šalagina saabus Eestisse
17. a. viisa alusel ja ei lahkunud viisa tähtaja lõppemisel Eestist.
18. juunil
19. a. sündis tal Eestis laps.
20. juulil
21. a. abiellus ta lapse isa I. Poljakiga. I. Poljakil on alaline elamisluba, pojal V. Poljakil tähtajaline elamisluba kuni
22. septembrini
23. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teatas
24. mai
25. a. kirjaga A. Šalaginale, et tema avaldus elamisloa taotluse esitamise lubamiseks erandina siseriigis esitatakse otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
26. juunil
27. a. tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet A. Šalaginale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt
28. juunil
30. veebruari
31. a. kirjaga teatas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet A. Šalaginale, et erandi tegemise otsustab siseminister ja tema avaldus on ettevalmistamisel siseministrile esitamiseks. Põhiseaduse § 27 järgi on perekond riigi kaitse all; vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Need õigused ja kohustused on vastavalt §-le 9 lg. 1 võrdselt nii Eesti kodanikul kui ka Eestis viibival välisriigi kodanikul. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 8 kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema perekonnaelu. A. Šalagina on abielus Eestis seaduslikult viibiva isikuga. Perekonnas on alaealine laps, keda apellant on õigustatud ja kohustatud kasvatama. Ta elab Eestis perekonnaelu Põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste konventsiooni tähenduses. Ettekirjutus Eestist lahkumiseks isikule, kellel on siin perekond, rikub selle välismaalase õigust perekonnaelule. Riigikohtu halduskolleegiumi
32. juuni
33. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-16-97 asuti seisukohale, et kui isik elab perekonnaelu Põhiseaduse ja konventsiooni tähenduses, siis võib tema õigus elada seaduslikult Eestis tuleneda Põhiseadusest ja konventsioonist. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub kasseeritav otsus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator väidab: Välismaalaste seaduse § 9 lg. 1 ja VSS § 2 lg. 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 4 kohaselt on ettekirjutus Eestist lahkumiseks välismaalase haldusaktiga kohustamine Eestist lahkuma ettekirjutuse tähtaja jooksul. Ettekirjutuse tegemine on kohustuslik välismaalasele, kelle Eestis viibimise alus on lõppenud. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et A. Šalaginale ettekirjutuse tegemine polnud seaduslik. Kaevatud otsuse tegemise ajal kehtinud Välismaalaste seaduse § 9 lg. 4 redaktsiooni kohaselt oli välismaalane kohustatud Eestist lahkuma viisa või elamisloa lõppemisel või tühistamisel. A. Šalagina on Eestis elanud alates
34. aastast. Tal puudusid kaevatud otsuse tegemise ajal Välismaalaste seaduse §-s 9 lg. 1 ja VSS §-s 2 lg. 2 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. A. Šalagina kohustus lahkuda Eestist tuleneb kaevatud haldusaktist. See akt on kooskõlas Välismaalaste seaduse §-ga 9 lg. 1 ja tehtud vastavalt VSS §-s 11 sätestatud korrale. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kui isik elab Eestis perekonnaelu, siis võib tema õigus elada Eestis tuleneda Põhiseadusest ja konventsioonist. Perekonnaelu elamine pole muu Eestis viibimise alus VSS § 3 lg. 2 mõttes. Perekonnaelu elamine on aga mõjuv põhjus, mis ei võimalda ettekirjutuse tähtaja jooksul Eestist lahkuda ja mis annab õiguse pöörduda Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poole ettekirjutuse tähtaja pikendamiseks. Ettekirjutus ei välista A. Šalagina õigust taotleda ja saada elamisluba ja elada perekonnaelu, viibides Eestis seaduslikult. Abiellumine ja alaealise lapse olemasolu ei vabasta välismaalast kohustusest täita Eesti seadusi. Tulenevalt seadusest oli Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kohustatud tegema A. Šalaginale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. A. Šalagina kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta ringkonnakohtu otsus jõusse. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
35. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ettekirjutuse sisu puudutavate ringkonnakohtu otsuse motiividega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata. Kolleegium peab siiski vajalikuks rõhutada, et ringkonnakohtu otsusega tuvastati: A. Šalagina abikaasal on alaline elamisluba ja nende
36. juunil
37. a. sündinud pojal on tähtajaline elamisluba
38. septembrini
39. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teatas
40. mail1999 A. Šalaginale kirjaga, et tema avaldus elamisloa taotluse esitamise lubamiseks erandina siseriigis esitatakse otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
41. juunil 1999 tehti A. Šalaginale ettekirjutus Eestist lahkumiseks hiljemalt
42. juunil
44. Eestist lahkumise ettekirjutuse tegi A. Šalaginale Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroo vanemspetsialist. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-16-00 leiti, et Kodakondsus- ja Migratsiooniameti regionaalüksuse büroo ametnik pole pädev tegema Eestist lahkumise ettekirjutust. Kolleegium ei pea käesolevas haldusasjas vajalikuks korrata selle otsuse motiive. A. Šalaginale tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks on seadusevastane juba seetõttu, et ettekirjutuse tegi selleks pädevust mitteomav ametnik. Tallinna Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kaevatud otsuse tegi ameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroo ametnik, ja menetles seda otsust kui Kodakondsus- ja Migratsiooniameti otsust. Sisult oli aga ringkonnakohtu otsuse motivatsioon põhjendatud. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kassatsioonkaebuse sisuliseks rahuldamiseks puudub alus. Seepärast kuulub ringkonnakohtu otsus muutmisele. Seadusevastaseks tuleb tunnistada mitte Kodakondsus- ja Migratsiooniameti otsus, vaid selle ameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroo vanemspetsialisti otsus. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 4 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kassatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
45. veebruari
46. a. otsust haldusasjas nr. II-3/32/00, lisades otsuse resolutsiooni pärast sõnu ?Tunnistada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti? sõnad ?Harjumaa osakonna Mäekalda büroo vanemspetsialisti?. Arvata kautsjon riigituludesse. Otsus jõustub
47. juunil 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann