Obsah (6)

§ 9§ 6§ 22§ 221§ 23§ 15

3-3-1-31-00 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartu 20. juunil 2000 Mare Saiki, Aarto Taela ja Olavi Taela kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise asjas Riigikohtu haldus

§ 9lg.

1 p. 1 tingimustele. Vaidlustatud korraldus ei takista kaebuse esitajatele maa erastamist Maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Ringkonnakohus leidis, et kaevatud korraldus on piisavalt motiveeritud. Õigustatud subjektile 0,81 ha maa tagastamata jätmisel viitas vallavalitsus õigesti

§-le 6 lg. 2 p.

1. Samuti nähtub nimetatud korraldusest, et selle andmise aluseks oli lisaks Maareformi seadusele ka Vabariigi Valitsuse
2. veebruari
3. a. määrus nr.
4. M. Saik, A. Taela ja O. Taela esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku
5. detsembri
6. a. otsus. Kassaatorid väidavad: Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti seadust. Vaidlustatud korralduse andmisel rikuti

§-s 23 lg. 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt maa ostueesõigusega erastamise avaldused tuleb lahendada enne maa tagastamise otsustamist ning maa tagastamise menetluse alustamine neid avaldusi lahendamata on vastuolus seadusega. Ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud korralduse andmisel pidi Vihula Vallavalitsus juhinduma K. Taela ja K. Oruli vahel

1. oktoobril 1996 sõlmitud kokkuleppest, ei ole seaduslik ja põhjendatud. Nimetatud kokkulepe oleks olnud Vihula Vallavalitsusele siduv üksnes juhul, kui Vihula Vallavalitsus oleks kokkuleppe alusel alustanud erastatava katastriüksuse moodustamist. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel tegi kohus kindlaks, et K. Taela oli pädev sõlmima
2. oktoobril 1996 K. Oruliga kokkulepet. Maa tagastamise toimikus nr. 6462 puuduvad dokumentaalsed tõendid selle kohta, et õigusvastaselt võõrandatud maal asuv elamu oleks kuulunud nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal K. Taelale. Põhjendatud ja õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud. Korraldusest ei selgu, millisel põhjusel antud juhtumil maad osaliselt ei tagastatud. Kassaatorid märgivad, et vaidlustatud "korraldusega jäeti Koidula Orul'ile maareformi seaduse § 6 lg. 2 p. 3 alusel tagastamata 0,81 ha maad, pooled märkisid kokkuleppes maa suuruseks 0,9 ha ja seetõttu ei nähtu vaidlustatud korraldusest, et Vihula Vallavalitsus oleks maa tagastamisel üldse sellest kokkuleppest lähtunud". Ringkonnakohtu otsus ei vasta HKMS § 47 lg. 3 ja TsMS § 330 lg. 4 nõuetele. Kohtuotsuses puuduvad viited seadustele, mida kohus kohaldas, kui ta tühistas Lääne-Maakohtu halduskohtuniku põhjendatud ja motiveeritud otsuse. Ringkonnakohus on jätnud andmata hinnangu haldusasjas olevatele dokumentaalsetele tõenditele, sh. Viru Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a. otsusega jõustunud Lääne-Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a. otsusele, millega tunnistati Vihula Vallavalitsuse tegevus kassaatorite maa ostueesõigusega erastamise avalduste lahendamisel täielikult seadusevastaseks. Vihula Vallavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. K. Oruli, K. Karu ja OÜ Rafiko kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Kassaatorite väited kohtumenetluse normide rikkumise kohta on paljasõnalised. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1.

§ 6lg.

2 p. 3 sätestab, et maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10.

§ 22lg.

1 kohaselt saavad teiste hulgas ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna.

§ 221lg.

1 järgi võib ostueesõigusega maad erastada selle seaduse §-des 7, 8, 9 10 ja 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Sama seaduse § 9 lg. 1 p. 1 kohaselt on väljaspool linna piire asuva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise ulatuseks kuni 2 ha, kui õigustatud subjekt ei lepi elamu omanikuga kokku teisiti. Juhul, kui õigustatud subjekt ja elamu omanik ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks, on kohalikul omavalitsusel

§ 9lg.

9 kohaselt õigus ja kohustus kindlaks määrata sama paragrahvi alusel mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid vastavuses maakorralduse nõuetega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 2. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohtunik "on ebaõigesti leidnud, et vaidlustatav 29.12.1997 korraldus nr. 672 on seadusevastane, kuna vallavalitsus pidi enne maa tagastamist otsustama maa ostueesõigusega erastamise avaldused".

§ 23lg.

2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maatüki erastamist, välja arvatud ostueesõigusega erastamine, alustatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamist. Sellest tulenevalt saab üksnes maa ostueesõigusega erastamine toimuda enne maa tagastamist. Maa tagastamise saab otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrustes haldusasjas nr. 3-3-1-36-99 ja haldusasjas nr. 3-3-1-45-

2. Haldusasja materjalidest nähtub, et vaidlustatud korralduse andmise ajaks polnud Vihula Vallavalitsus korraldusega kindlaks määranud M. Saikile, A. Taelale ja O. Taelale erastatava maa suurust ja piire. Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku
3. veebruari
4. a. otsusega haldusasjas nr. HA 3-32/98 tunnistati Vihula Vallavalitsuse tegevus M. Saiki, A. Taela ja O. Taela maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduste lahendamisel täielikult seadusevastaseks. See otsus jõustus Viru Ringkonnakohtu
5. aprilli
6. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-13/
7. Ringkonnakohus leidis, et Vihula Vallavalitsus on ebaseaduslikult jätnud tegemata M. Saiki, A. Taela ja O. Taela maa ostueesõigusega erastamise avalduste puhul Maa ostueesõigusega erastamise korras sätestatud eeltoimingud. Ringkonnakohus märkis otsuses, et "Vihula Vallavalitsus on oma tegevusetusega M. Saiki, A. Taela ja O. Taela maa ostueesõigusega erastamise avalduste läbivaatamisel rikkunud nende õigusi hoonete kaasomanikena osta maad ostueesõigusega Maareformiseaduse § 22 lg. 1 kohaselt ja Maareformiseaduse § 221 lg. 1 ja lg. 2 sätestatud ulatuses ning tingimustel". Vihula Vallavalitsus määras M. Saikile, A. Taelale ja O. Taelale kuuluvate hoonete juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid alles
8. juunil 1999 korraldusega nr.
9. See korraldus, millega otsustati kassaatoritele kuuluva elamu juurde erastada 1,2 ha maad, on viimaste poolt vaidlustatud Lääne-Viru Maakohtus.
10. Maa ostueesõigusega erastaja tuleb kaasata maa tagastamise protsessi

§-s 9 lõikes 2 sätestatud viisil. Kohtutoimikute materjalidest ei nähtu, et Vihula Vallavalitsus oleks K. Oruli ja K. Taela vahel sõlmitud kokkuleppe alusel alustanud erastatava katastriüksuse moodustamist. Haldusasja materjalidest nähtub, et M. Saik esitas

1. augustil 1997 Vihula Vallavalitsusele avalduse 2 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Samasisulise avalduse esitas
2. augustil 1997 vallavalitsusele A. Taela ja
3. augustil 1997 O. Taela. Kohtutoimikute materjalidest ei nähtu, et Vihula Vallavalitsus oleks teinud õigustatud subjektile K. Orulile ning maa ostueesõigusega erastajatele M. Saikile, A. Taelale ja O. Taelale ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks. 5.

§ 15lg.

1 kohaselt otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse

1. veebruari
2. a. määrusega nr. 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 50 kohaselt koostatakse maa tagastamise otsustamiseks maa tagastamise toimik. Dokumendid, mis paigutatakse maa tagastamise toimikusse, on loetletud selle korra punktis
3. Vaidlustatud korralduse andmise ajal nägi korra punkti 51 alapunkt 3 ette, et maa tagastamise toimikusse tuli paigutada muu hulgas õiend tagastataval maal paiknevate hoonete ja rajatiste ja nende kuuluvuse kohta ning nende omanike ja õigustatud subjektide poolt Maareformi seaduse §-de 9 ja 10 alusel sõlmitud kokkulepped. Maa ostueesõigusega erastajate poolt on Vihula Vallavalitsusele esitatud Lääne-Viru Hooneregistri Maakonnatalituse
4. juuli
5. a. tõend nr. 2906, mille kohaselt kuulub Mustoja külas asuv elamu M. Saikile 2/3, A. Taelale 1/6 ja O. Taelale 1/6 mõttelises osas. Lepala maa tagastamise toimikus nr. 6426 seda tõendit ei ole.
6. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 57 sätestab, millised andmed ja olulised asjaolud märgitakse valla- või linnavalitsuse poolt antavas maa tagastamise korralduses. Vaidlustatud korralduse andmise ajal pidi Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 57 alapunkti 9 kohaselt korralduses märkima maa osalise mittetagastamise korral keeldumise põhjenduse koos viitega Maareformi seaduse vastavale paragrahvile. Vaidlustatud korralduse punkti 2 kohaselt puuduvad tagastataval maal hooned või rajatised. Samas jäeti korralduse punkti 1.2 järgi K. Orulile

§ 6lg.

2 p. 3 alusel tagastamata 0,81 ha. Sellest tulenevalt leidis halduskohtunik õigesti, et tagastamata jääva maa kohta ei ole korralduses märgitud tagastamisest keeldumise põhjust. Korraldusest ei selgu, miks jäeti õigustatud subjektile tagastamata just 0,81 ha.

1. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja jõusse jäetakse halduskohtuniku otsus. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 6 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Mare Saiki, Aarto Taela ja Olavi Taela kassatsioonkaebus. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a. otsus haldusasjas nr. II-3-15/
4. Jätta jõusse Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku
5. detsembri
6. a. otsus haldusasjas nr. 3-20/
7. Tagastada Mare Saikile 700 (seitsesada) ja Advokaadibüroole Lea Mandel 1400 (üks tuhat nelisada) krooni. Otsus jõustub
8. juunil 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann