← Eesti

3-3-1-28-00

Obsah (6)§ 83§ 10§ 131§ 3§ 73§ 13

3-3-1-28-00 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. juunil 2000 Abja Tarbijate Ühistu ja AS Monopol kassatsioonkaebuste läbivaatamine Autoriõiguse seaduse rikkumise asjas Riigikohtu halduskolleegium k

§ 83lg.

1 järgi. Viljandi Politseiprefektuur esitas

  1. veebruaril 2000 apellatsioonkaebused, milles palus tühistada halduskohtuniku otsused, teha uued otsused ja karistada nimetatud juriidilisi isikuid haldusõiguserikkumiste eest. Tartu Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a. otsusega tühistati Viljandi Maakohtu halduskohtuniku
  4. veebruari
  5. a. otsused nendes haldusõiguserikkumiste asjades ja määrati Abja Tarbijate Ühistule, aktsiaseltsile Monopol ning osaühingutele Eelika ja Kailanda

§ 83lg.

1 järgi rahatrahv 500 krooni. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtuniku otsustes on ekslikult tuvastatud, et nendes asjades puudub haldusõiguserikkumise sündmus ja seetõttu tuli menetlus lõpetada. Haldusõiguserikkumiste protokollides on märgitud, et kaupluste müügisaalides toimus raadiojaamade poolt edastatavate muusikateoste avalik esitamine ja ühelgi kauplusel ei olnud esitamise luba tõendavat lepingut. Ringkonnakohus leidis, et on tõendatud muusikateose esitamine tahtlikult või ettevaatamatult vastava loata (litsentsita) ja selles seisnebki juriidiliste isikute Autoriõiguse seaduse süüline mittetäitmine. Ringkonnakohus pidas võimalikuks määrata süüdlastele HÕS § 28 alusel seaduses ettenähtust kergem karistus. Ringkonnakohus tugines otsuse tegemisel

§-dele 8, 10 lg. 4 p. 1, 13 lg. 1 ja 131 ning leidis, et seadusandja on detailselt piiritlenud, et kauplus on üldsusele avatud kohaks. Kõigi kaupluste müügisaalid on avatud kohaks ja seetõttu on ekslik halduskohtuniku järeldus, et raadio kaudu muusikateoste kuulamine müügisaalis pole muusikateoste avalik esitamine. Õigusliku kohustuse süüline mittetäitmine juriidilise isiku poolt väljendub tema vastava töötaja tahtlikus või ettevaatamatus õigusvastases teos ja organisatsioon on vastutav oma töötajate poolt toimepandud rikkumiste eest. Raadiost tuleva muusikateose esitamisega müügisaalis viibivatele ostjatele on juriidilise isiku töötaja poolt haldusõiguserikkumine lõpule viidud, sest muusikateose avalikuks esitamiseks puudus luba tõendav leping. Raadioaparaadi muretsemisega ja sellest muusikateose edastamisega kaupluse müügisaalis, kui puudub avaliku esitamise luba tõendav leping, seab töötaja koheselt üles küsimuse juriidilise isiku ehk oma tööandja vastutusest. Kaupluse töötaja, kes tahab raadiojaamadest kuulata üldsusele suunatud programmi kaupluses kui üldsusele avatud kohas, on oma sellise tegevusega realiseerinud ka tahtluse muusikateose esitamiseks. Asjaolu, et kaupluste töötajad omasid ebaõiget ettekujutust Autoriõiguse seadusest, ei saa olla juriidilise isiku vastutusest vabastamise aluseks. Seadus ei sea tasu maksmist ja loa küsimist sõltuvusse ka sellest, kui palju isikuid avatud kohta külastab või seal viibib. Asjakohane ei ole aktsiaseltsi Monopol esindaja väide, et protokollis märgitud kontrollimise hetkel kell 11.25 edastati raadiost päevauudiseid, mitte muusikateoseid, sest enne ja pärast uudiseid väljastatakse raadiojaamast muusikateoseid. Abja Tarbijate Ühistu esindaja vandeadvokaat Maria Mägi ja aktsiaselts Monopol esitasid kassatsioonkaebused, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse ja lõpetada asjas menetlus. Abja TÜ esindaja palub välja mõista ka kohtukulud, s.h. kulutused õigusabile. Abja TÜ väidab: Abja TÜ tegevuses puudub haldusõiguserikkumise koosseis. HÕS § 6 järgi on haldusõiguserikkumine süüline - tahtlik või ettekavatsematu tegu, mis väljendub tegevuses või tegevusetuses, mille eest on seadusega ette nähtud halduskaristus. Antud asjas ei ole otsest ega kaudset tahtlust, sest raadiot kuulati teadmisega, et selle eest ei tule tasu maksta, raadio on kõigile tasuta kättesaadav. Seetõttu puudub ka ettevaatamatus. Raadio kuulamisel puudus isikul otsene või kaudne tahe esitada muusikateost avalikkusele. Raadio sisselülitamisel ei ole ta teose tellijaks, isikul puudub õigus ja võimalus määrata esitamisele tulevaid teoseid. Raadiost kuulati uudiseid ja muusikat oma tarbeks. Raadio kuulamine ei ole teose avalik esitamine. Ringhäälinguseaduse § 2 järgi on ringhääling raadiovõi televisiooniprogrammide edastamine eetri (sealhulgas satelliidi) või kaabellevivõrgu kaudu kodeerimata või kodeeritud kujul eesmärgiga teha need üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega üldsusele kättesaadavaks. Raadio Elmar eesmärgiks oli teha esitatud muusikateosed raadioprogrammi edastamise kaudu üldsusele kättesaadavaks.

§ 10teeb vahet teose avaliku esitamise ja üldsusele edastamise vahel.

Teos loetakse edastatuks ainult siis, kui see on avalikustatud raadio vahendusel või muul viisil. Kaupluses toimuski teoste edastamine raadio teel, edastajaks oli raadio Elmar, kellel on sõlmitud litsentsileping ja kes on selle eest ka tasunud. Raadio kuulamise eest ei ole ette nähtud eritasu. Aktsiaselts Monopol väidab: Teose esitamine ei ole kaupluses mängiv raadio. See on Raadio 2 poolt edastatud saadete kuulamine ja seda tehti isiklikuks vajaduseks. Ringhäälinguseaduse § 52 järgi on edastamine selle seaduse tähenduses elekterside vahendite abil ringhäälinguorganisatsiooni saadete või programmide üldsusele tajutavaks muutmine. Programmi edastamine on protsess, mille lõpptulemuseks on selle kuulamine üldsuse poolt. Tegemist on teose edastamisega ringhäälingu poolt ja tõenäoliselt on Eesti Raadiol vastav luba olemas.

§ 131lg.

5 tõlgendamine viisil, et raadio kuulamine tähendab teose esitamist, on vastuolus Ringhäälinguseaduse eesmärgi ja ülesandega.

§ 3

sätestab selle seaduse kehtivuse, kuid ringkonnakohus ei ole tuvastanud, kas oli tegemist seal märgitud teostega või ka §-s 45 märgitud vabalt kasutatava teosega. Kontrollimise hetkel kell 11.25 edastati programmis Raadio 2 uudiseid ja need ei ole autoriõiguse kaitse objektiks. Meelevaldne on kohtu järeldus, et raadio kuulamine iseenesest eeldab litsenti olemasolu. Väär on kohtu järeldus, et raadio kuulamine kaupluses on Autoriõiguse seaduse rikkumine.

§ 73lg.

1 p. 4 järgi on raadioorganisatsioonil ainuõigus lubada ja keelata saate edastamist üldsusele juhul, kui selline edastamine toimub kohas, mis on üldsusele avatud sisenemistasu eest. Kaupluse kohta need piirangud ei kehti. Viljandi Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses kassatsioonkaebustele leitakse, et esitatud kaebused on põhjendamatud ja palutakse jätta need rahuldamata. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1.

§ 13lg.

1 p. 7 järgi kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. Sealhulgas on autoril õigus lubada ja keelata teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes (õigus avalikule esitamisele).

§ 13lg.

1 p. 9 järgi kuulub autorile ainuõigus teost edastada raadio, televisiooni, kaabellevivõrgu, satelliidi ja muude tehnikavahendite vahendusel (õigus teose edastamisele).

§ 13on üldnorm, mis sätestab autori iseseisvad ainuõigused.

Seda üldnormi täpsustab erinorm - § 131, mis detailiseerib nimetatud ainuõiguste teostamist.

§ 131lg.

2 järgi võib teose avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt võib teose edastamine raadio, televisiooni, kaabelvõrgu, satelliidi või muude tehnikavahendite vahendusel toimuda ainult juhul, kui teost edastav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose esitamiseks. Sama paragrahvi lg. 5 kohaselt kehtib lõikes 2 ettenähtud kord ka juhul, kui lõikes 4 nimetatud viisil edastatud teost kavatsetakse esitada raadio, televisiooni või kaabelvõrgu vahendusel üldsusele avatud kohas või sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal. Sama paragrahvi lg. 6 järgi loetakse üldsusele avatud kohaks lõigete 3 ja 5 tähenduses territoorium, ehitis või ruum, mis on avalik asi või mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala, teater, kino, klubi, diskoteek, kauplus, toitlustusäri, teenindusettevõte, ühissõiduk, hotell, motell jms.). 2. Abja Tarbijate Ühistule ja aktsiaseltsile Monopol esitati haldusõiguserikkumise protokollide kohaselt süüdistus

§-de 13 lg. 1 p. 7, 131 lg. 2 ning 46 lg. 1 ja 2 rikkumises. Rikkumiseks loeti seda, et

  1. veebruaril
  2. a. kell 10.35 ja 11.25 esitati avalikult üldsusele avatud kohas kauplustes Õisu ja Külapood raadiojaamade Elmar ja Raadio 2 poolt edastatavaid muusikateoseid ilma vastava loata. Muusikateose teisene esitamine

§ 131lg.

5 mõttes eeldab eesmärki esitada muusikateos kuulajaskonnale. Sellise eesmärgi puudumist ei tõenda kuulajaskonna puudumine kontrollimise hetkel, vaid asjaolud, mis välistavad taolise eesmärgi. Nendeks asjaoludeks võivad näiteks olla raadioaparaadi ebapiisav võimsus, raadioaparaadi asukoht või selle kõlarite suunatus võrreldes võimaliku kuulajaskonnaga. Muusikateose kuulajaskonnale esitamise eesmärki tõendab näiteks sellele eesmärgile vastav tehniline vahend - piisava võimsusega aparatuur, spetsiaalselt paigaldatud valjuhääldid, võimendid jms. Antud haldusõiguserikkumise asjades ei ole tuvastatud, et nimetatud kauplustes toimus muusikateoste teisene esitamine. Seetõttu puudub nende juriidiliste isikute tegevuses haldusõiguserikkumise koosseis. On tõendatud, et mõlemal juhtumil puudus tahe muusikateoste teiseseks esitamiseks. Kuna Abja TÜ ja AS Monopol tegevuses puudub haldusõiguserikkumise koosseis, kuulub menetlus lõpetamisele HÕS § 218 lg. 1 p. 1 alusel.

  1. Abja TÜ esindaja palub välja mõista kohtukulud, s.h. kulutused õigusabile, kuid ei ole esitanud õigusabi eest tasutud summade kohta dokumenti. Seetõttu ei ole võimalik nimetatud taotlust läbi vaadata. Eeltoodu põhjal kuuluvad Abja Tarbijate Ühistu ja aktsiaseltsi Monopol kassatsioonkaebused rahuldamisele. Tartu Ringkonnakohtu kasseeritud otsus ja Viljandi Maakohtu halduskohtuniku
  2. veebruari
  3. a. otsused haldusõiguserikkumiste asjades nr. 4-52/00 ning 4-54/00 kuuluvad tühistamisele. Menetlus neis asjades kuulub lõpetamisele. Juhindudes HÕS §-st 218 lg. 1 p. 1, §-st 324 lg. 1 p. 3 ja §-st 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Abja Tarbijate Ühistu ja aktsiaseltsi Monopol kassatsioonkaebused. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  4. märtsi
  5. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II3õ-45,46,47,48/2000 Abja Tarbijate Ühistut ja aktsiaseltsi Monopol puudutavas osas, samuti Viljandi Maakohtu halduskohtuniku
  6. veebruari
  7. a. otsused haldusõiguserikkumise asjades nr. 4-52/00 ja 4-54/00 ning lõpetada menetlus nendes asjades haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu. Tagastada OÜ Maria Mägi Advokaadibüroole kautsjon 725 (seitsesada kakskümmend viis) krooni ja aktsiaseltsile Monopol kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub
  8. juunil 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.